Esmaabikursuselt koju jõudes ootas mind ees poolpaljas mees põllega ning ahjus lõhnas juustu-sibulapirukas. Kirsina tordil pole isegi lastega suuremaid tülisid olnud – Plika magas kolm tundi lõunaund, õhtu läks rahulikult ja isegi ööunne jäämine oli üle hiiglama pika aja meeldiv.
Helistasin maksuametisse, et igaks juhuks üle uurida, kas kõikvõimalikud paberid ja tõendid on ikka olemas – kõik on korras, midagi juurde vaja pole, raha lubati maamaksuga tasaarveldajatele vist 5. aprilli paiku. Ja Abikaasa sai lõpuks kauaoodatud preemia kätte. Nüüd on kindel, et kolme kuu jagu sääste on olemas. Juunis pean palka saama, seni on okei 🙂
Nii võib täitsa elada!