February 2012

Väike areng igas päevas

Täna sõitsin esimest korda PÄRIS liikluses. Rannarajoonis 😛 Esimest korda olin terve aja roolis – sõitsin kooli juurest minema ja tagasi tulles parkisin ja puha. Pooled märgid jäid muidugi kahe silma vahele ja ehkki teoorias olen igasuguste eesõigustes ja muus taolises üsna tugev, siis reaalselt polnud pool ajast aega sellele mõelda ja pea oli ristmikul ikka üsna tühi.

Aga siiski. Ellu jäin 😀

Esmaabikoolituse esimene pool oli kah ära, sai nukku elustatud ja puha.

Arvutivaba nädalavahetuse tagajärjed

48 lugemata blogipostitust readeris.

Mina olen pallides 131. tasemel, Nadja juba viimasel, Katri on KA minust ette jõudnud (APPI! :D), Piia tihedalt kannul, Anti on 117. rõvetasemel, ehk istub seal kaua, aga nägin rõõmuga, et Jaile on selle lõpuks ära teinud, no ma innustasin teda jätkama, et on võimalik.

Oh. Mul on nüüd brunch ehk hommikust süüa ei jõudnud, saan rahus blogidesse kaevuda. Kuna pallides on liidripositsioon kaotatud, siis need võivad oodata, kuni mul rohkem aega on 😀

Positiivsete emotsioonide nädalavahetus

Ma ütleks, et nädalavahetus oli absoluutne great success, paremat poleks osanud tahtagi.

Reedel läks Pärnus küll tuksi kõik, mis minna sai – alates sellest, et ööuni jäi 4-5 tunni pikkuseks kuni selleni, et pliidi ust avades kukkus välja põlev halg, mis oma tossuga suitsuanduri röökima pani, mida ma vaigistada ei osanud ja selle lihtsalt kolmes tükis laest alla peksin 😛 Pool plaanitud asjadest jäi tegemata, lapsed virisesid ja lollitasid – no nagu ikka, just siis, kui oleks vaja kiirelt palju asju korda ajada.

Igatahes mingi hetk sain lapsed magama, suutsin piisavalt rahuneda ja korraks aja maha võtta, kella neljast Tallinna poole sõitma hakates oli tuju jälle hea, ainult plaanitud autos magamisest ei tulnud midagi välja, kuna olin liiga elevil ja jutustasin selle asemel terve tee Kristinaga.

Tallinnas vedas Merlis mu esiteks teatrisse, ühele esietendusele, mida ootamatult töökohustuste tõttu väisama pidi. Ei olnud meie tassike teed, aga noh, lõbus oli meil ikkagi. Siis haarasime veidi enne sulgemist Rimist hunniku poole hinnaga saiakesi ja paki ökokrõpse ning läksime Merlise poole maailma asju paika panema. Tema uus elamine on absoluutselt imeline, jutustada sai lõpmatuseni, kõik maailma asjad said üsna paika ja selle kõrvale täiesti märkamatult ka kaks pudelit šampust ära hävitatud. Kella poole ühe paiku vajusime mõlemad õndsasse unne. Järgmisel hommikul oli mul üllatavalt ainult veidike raske olla, Merlisel aga selle eest hirmus peavalu. Mina sõin hommikust, tema vedeles horisontaalis, lobisesime veel veidike ja oligi aeg edasi liikuda.

Reede õhtuks planeeritud Beebimaailma väisamine lükkus tänu teatrile laupäeva hommikule. Bussile kiirustades torkas pähe, et kõik oma käimised ja ühistranspordid olin ma hoolikalt ette planeerinud, selline pisike asi nagu PILETI ostmine oli aga kahe silma vahele jäänud. Õnneks on meil eduline e-riik, nii et ostsin mobiiliga päevapileti ja sellega oli mure lahendatud.

Turvatool sai vist välja valitud, no mulle meeldis algusest peale Concord kõige rohkem ja see mulje poes ei muutunud. Minu blogipostituse peale jagati minuga küll veel üht kogemust, et see tool olevat jube umbne, nii et laps suvel kogu aeg higistas, aga… No tõsiselt, ma ei tea, vaatasin neid kõiki, see polnud oluliselt kitsam kui teised, polnud ka katteriie halvem. Ma ka suvel autos higistan… See on ju loomulik? Suvekate on võimalik ka tellida, see äkki veidi aitab? Novot, mõtlemist veel veidi on. Vähemalt sain oma käega üle katsuda, see oli peamine.

Ühtlasi skoorisin kolm soodushinnaga veekindlat hingavat madratsikatet, mul oligi neid juurde vaja. Ma neile küll mingit lina peale ei pane, sest minu jaoks need ongi linad.

Beebimaailmast kiire kõrvalepõige Prismasse, kust leidsin lahedad kassiga sokk-sussid ja ostsin Poisile ühe suuruse ootama, veidike hallitusjuustu ja viinamarju ning siis Pipsiga Krissu poole. Ma pole tal hirmus ammu külas käinud, sai tehtud remonti imetleda, Krissu kokkas meile, maailma asjad said jällegi veel rohkem paika, ühesõnaga lust ja rõõm.

Seejärel Katsi poole, kus ma ka varem käinud polnud. Kolmekuustest kaksikutest olid üleöö saanud veidi üle aastased kratid, neid jagus igale poole 😀 Kaks tundi möödus linnulennul ja järgmine peatus oli Nadja juures. Kui Krissu juures ma veel alkoholi ei tahtnud, siis õhtuks oli raske tunne ammu unustatud ning tundus kohane pudel veini kaasa haarata. See sattus olema äärmiselt düsfunktsionaalse ja jonnaka korgiga, mida Nadja vähemalt pool tundi eemaldas – aga lõpuks oli kork muidugi sunnitud alla andma. Sai jällegi veini kõrvale igasugustest asjadest juteldud ning lõpetuseks Eesti laulu vaadatud.

Ja juba helistaski Marko, kelle tööpäev oli lõpuks läbi saanud ning sõidutas mind enda poole. Tal on hiljuti ostetud uues kodus remont pooleli, aga nad olid minu tuleku auks Margega kõvasti pingutanud, põrandaid õlitanud ja viimasel ööl tapeeti pannud… Sellest rääkimata, et mind ootas taas kord ees pidulaud, täiesti jumalik liha ja… Ja jällegi, sai uut kodu imetletud ning poole ööni maailma asju paika pandud, kuni ma poole kahe paiku lõplikult ära vajusin.

Täna unelesin poole üheteistkümneni voodis, siis tunnike mõnusat lobisemist hommikusöögilauas, seejärel läks pererahvas tööle ja mina jalutasin Kristiinesse. Plaanitud kohtumine jäi ära, Ilves Extrat seal kah polnud (tahtsin sealt pikkade suusapükste kohta küsida), niisiis oli mul ootamatult palju vaba aega, poodide kammimise tuju polnud, siis aga jäi ette Apollo 😀 Jajaa, RAAMATUPOE tuju on mul küll alati, tunnike möödus linnulennul ja mitu raamatut sai ära ostetud. Siis võtsin oma Swedi preeminapunktide eest saadud pusle, ostsin Prismast paki uusi põnevaid ökomähkmeid ning sõitsin kesklinna, kus veidike Rahva Raamatus hängisin, veel kolm raamatut ostsin, Kaubamaja Toidumaailmast Santa Maria mahedat lihamaitseainet ostsin ning siis trolli peale kiirustasin, et tunnipileti kehtivusajas Mahemarketisse jõuda. Mitmeid loodetud asju ma sealt ei leidnud, aga lahtist riisi ja mungube ostsin küll, poole hinnaga tähtaja ületanud šokolaadi ka.

Kuna Kristina pidi mu Mahemarketist peale korjama, aga selleni oli veel veidi aega, ostsin vastlakukli ning tassi kohvi ja lugesin pool tunnikest raamatut. Ja seejärel oligi kojusõit ehk jälle poolteist tundi lobisemist maast ja ilmast.

Fotokat mul kaasas polnud, nii et illustratsioone pole, tegin siis nüüd vähemalt pildi oma “saagist”, mungoad ja riis jäid küll välja. Need mähkmed, neid müüakse ainult Prismas ja kui tavaliste hind on Muumidega üsna võrdne, siis püksmähkmed on Muumidest ikka tunduvalt soodsamad. Proovida veel ei jõudnud, eks varsti. Ja mis raamatutesse puutub, siis kui tavaliselt ostan ma pigem €2-3 hinnaga, siis seekord priiskasin – kolm tükki olid igaüks €4, Aeda “Maitseelamused tervise heaks” suisa €10.50 (aga ma olen seda ammu tahtnud ja täishind oli üle €16, nii et win), Tiina Jõgeda “Õnne valem” köitis aga sedavõrd, et ostsin üle pika-pika aja TÄISHINNAGA raamatu, €12.95 😛

Tõepoolest, ma PEAN hakkama kord kuus Tallinnas käima. Just nii, et üks kuu Nõmmel ja teine kuu mujal. Lihtsalt nii tohutult lahe oli ja ehkki jätsin igaks kohtumiseks võimalikult pika aja, et ei peaks tunni pärast edasi kiirustama, vaid saaks ikka rahulikult jutustada, siis IKKAGI oli tunne, et ma võiks siin veel terve päeva olla, kas ma tõesti pean JUBA edasi minema???

Igal juhul on mul maailmaparimad sõbrad. Aitäh teile kõigile, oli mõnus!

Päh

Avastasin veidi üle kuu aja tagasi Ökosahvri lehelt küpsetuspulbri, mida müüdi ilmselt lahtiselt, sest kirjas oli kilo hind. Olin rõõmust rõngas, sest tavapoe omas on kahjulik E-aine, aga mahepoodides olin senini sattunud vaid 4x25g pakendatud küpsetuspulbrile, mida ma ei ole nõus ostma ei idiootse ülepakendamise ega idiootselt väikese koguse ja sellest tulenevalt kalli hinna tõttu.

Ja otse loomulikult on see Ökosahvri oma nüüdseks läbi müüdud. URR. Ma ju võin loota, et ÄKKI Mahemarketis on ka, aga ma enda arust küsisin, kui viimati seal käisin ja siis olid ka ainult need totrad väiksed pakid. No see oli septembris, äkki on miskit muutunud.

Või siis pean ikka ise soodat ja sidrunhapet kokku segama hakkama. Ma kuskilt lugesin, et see ei toimivat nii efektiivselt, kui võiks… Blah.

Millise turvatooli teie valiksite?

Tegin septembris 15-36 isofix kinnitusega toolidega kõva eeltöö ja valisin välja mudelid, mille vahel lõplikult otsustada. Praeguseks on neist sõelale jäänud kolm ning lähen kõiki homme õhtul Beebimaailma näppima. Kohe ostmise kavatsust küll pole, puht praktilistel põhjustel – ei hakka ju seda kuskile käe otsas vedama, pealegi on netist tellides kahenädalane tagastusõigus, KUI mingil põhjusel siiski ei peaks sobima.

Täna aga tabas mind jumaliku ilmutusena tõdemus, et YouTube’is on ju olemas tutvustavad videod – no ausalt, ma olen näiteks kärusid vaadanud, Kiddicare’i videod on mu lemmikud… Aga miskipärast ei tulnud pähe seda varem turvatoolidega teha. Sain kohe palju targemaks, nii et pärast näppimist ehk suudan valiku ära teha ka.

Aga sellised siis. mida teie arvate?

1) Concord Transformer XT – suur pluss on see, et käib veidi kaldu. Külgedelt hästi kaitstud, no üldse igati hea paistab, kõige kallim neist ka. ADAC test küll väitis, et lapsel olevat raske aknast välja vaadata ning katet on raske eemaldada, aga minu meelest pole need eriti suured miinused, katte eemaldamise kohta lugesin juhendist ja selle põhjal ei tundunud väga raske. Foorumites kiidetakse tooli väga, kuskil kirjutati, et kui valik oli selle ja Cybexi vahel, oli müüja just Concordi soovitanud. Concord on ainus, mis kasvab ka laiusesse, mis tundub mulle loogiline, samas keegi tõi kuskil foorumis välja selle, et väikeses autos ei mahu siis hästi sinna kõrvale istuma ja ema auto ON väike… Samas ma arvan, PRAEGU on see tool ju veel kitsas ja Plika kasvab üsna aeglaselt, selleks hetkeks, kui on vaja oluliselt laiemaks teha, on meil ehk juba enda auto või on emal uus ja suurem 😛

2) Cybex Solution X-fix – seal saab muuta ainult peaosa kallet, mis peaks siis ka tagama mugavama magamise, ma ei saa nüüd päris täpselt sotti, palju sellest kasu on, eelmise nö tavaline kalle tundus parem. Aga äkki piisaks… Pea ja õlgade osa saab üles liigutada, laius ei muutu.

3) Britax Kidfix – selle kohta olen foorumist lugenud, et see liigub kaasa auto seljatoe kaldega ja kuna ema tagaiste kaldu ei käi, poleks meil sellest tolku. AGA – videost vaadates ta küll paneb selle niisama kaldu ja iste ei liigu kuskile… Vat ma ei tea, kuidas siis tegelikult on. See isegi väga ei häiriks, et kallet saab muuta vaid siis, kui laps toolis pole – minu meelest on see kalle nii väike, et võiks kogu aeg kaldus ollagi, seda kõigi toolide puhul.

No ühesõnaga jah… Kõik tunduvad igati turvalised, testivõitjad, kasvavad koos lastega, küljed ka ilusti kaitstud jne. Kõige olulisem vahe ongi ehk too Transformer XT külgede kasvamine laiusesse – ja minu meelest on see pigem pluss, lapsel siis ju lahedam olla, ehkki jah, väikses autos pigem miinus… Peab vaatama, kuidas nonde teiste laius on, äkki polegi suurt vahet. No ja siis see kalde teema – kui too ainult peaosa liigutamine ei ole nii asjalik ja Kidfixi peaks ikka ainult koos auto seljatoega kallutada saama, siis oleks jällegi nagu Transformer parim… Samas võib-olla pole neil kalletel mingit olulist vahet, eks homme poes loodetavasti selgub. Ja noh, katteriideid näppides ehk tekib ka mingi eelistus, kui valik raskendatud on. Või kasvõi välimust võrreldes 😛

Mis puutub hinda, siis odavaim Transformer XT oli ühes netipoes €229, Cybex Solution X-fix on igal pool €190 ringis, Britax Kidfixid on uuena €165 eest müügil Buduaari foorumis. Aga kuna ma ostan tooli nii pikaks ajaks, siis €65 pole mu meelest nii tohutu vahe, ikka muude asjade põhjal peaks valima.

Scroll to Top