Täna sõitsin esimest korda PÄRIS liikluses. Rannarajoonis :P Esimest korda olin terve aja roolis – sõitsin kooli juurest minema ja tagasi tulles parkisin ja puha. Pooled märgid jäid muidugi kahe silma vahele ja ehkki teoorias olen igasuguste eesõigustes ja muus taolises üsna tugev, siis reaalselt polnud pool ajast aega sellele mõelda ja pea oli ristmikul ikka üsna tühi.
Aga siiski. Ellu jäin :D
Esmaabikoolituse esimene pool oli kah ära, sai nukku elustatud ja puha.
48 lugemata blogipostitust readeris.
Mina olen pallides 131. tasemel, Nadja juba viimasel, Katri on KA minust ette jõudnud (APPI! :D), Piia tihedalt kannul, Anti on 117. rõvetasemel, ehk istub seal kaua, aga nägin rõõmuga, et Jaile on selle lõpuks ära teinud, no ma innustasin teda jätkama, et on võimalik.
Oh. Mul on nüüd brunch ehk hommikust süüa ei jõudnud, saan rahus blogidesse kaevuda. Kuna pallides on liidripositsioon kaotatud, siis need võivad oodata, kuni mul rohkem aega on :D
Ma ütleks, et nädalavahetus oli absoluutne great success, paremat poleks osanud tahtagi.
Reedel läks Pärnus küll tuksi kõik, mis minna sai – alates sellest, et ööuni jäi 4-5 tunni pikkuseks kuni selleni, et pliidi ust avades kukkus välja põlev halg, mis oma tossuga suitsuanduri röökima pani, mida ma vaigistada ei osanud ja selle lihtsalt kolmes tükis laest alla peksin :P Pool plaanitud asjadest jäi tegemata, lapsed virisesid ja lollitasid – no nagu ikka, just siis, kui oleks vaja kiirelt palju asju korda ajada.
Igatahes mingi hetk sain lapsed magama, suutsin piisavalt rahuneda ja korraks aja maha võtta, kella neljast Tallinna poole sõitma hakates oli tuju jälle hea, ainult plaanitud autos magamisest ei tulnud midagi välja, kuna olin liiga elevil ja jutustasin selle asemel terve tee Kristinaga.
Tallinnas vedas Merlis mu esiteks teatrisse, ühele esietendusele, mida ootamatult töökohustuste tõttu väisama pidi. Ei olnud meie tassike teed, aga noh, lõbus oli meil ikkagi. Siis haarasime veidi enne sulgemist Rimist hunniku poole hinnaga saiakesi ja paki ökokrõpse ning läksime Merlise poole maailma asju paika panema. Tema uus elamine on absoluutselt imeline, jutustada sai lõpmatuseni, kõik maailma asjad said üsna paika ja selle kõrvale täiesti märkamatult ka kaks pudelit šampust ära hävitatud. Kella poole ühe paiku vajusime mõlemad õndsasse unne. Järgmisel hommikul oli mul üllatavalt ainult veidike raske olla, Merlisel aga selle eest hirmus peavalu. Mina sõin hommikust, tema vedeles horisontaalis, lobisesime veel veidike ja oligi aeg edasi liikuda.
Reede õhtuks planeeritud Beebimaailma väisamine lükkus tänu teatrile laupäeva hommikule. Bussile kiirustades torkas pähe, et kõik oma käimised ja ühistranspordid olin ma hoolikalt ette planeerinud, selline pisike asi nagu PILETI ostmine oli aga kahe silma vahele jäänud. Õnneks on meil eduline e-riik, nii et ostsin mobiiliga päevapileti ja sellega oli mure lahendatud.
Turvatool sai vist välja valitud, no mulle meeldis algusest peale Concord kõige rohkem ja see mulje poes ei muutunud. Minu blogipostituse peale jagati minuga küll veel üht kogemust, et see tool olevat jube umbne, nii et laps suvel kogu aeg higistas, aga… No tõsiselt, ma ei tea, vaatasin neid kõiki, see polnud oluliselt kitsam kui teised, polnud ka katteriie halvem. Ma ka suvel autos higistan… See on ju loomulik? Suvekate on võimalik ka tellida, see äkki veidi aitab? Novot, mõtlemist veel veidi on. Vähemalt sain oma käega üle katsuda, see oli peamine.
Ühtlasi skoorisin kolm soodushinnaga veekindlat hingavat madratsikatet, mul oligi neid juurde vaja. Ma neile küll mingit lina peale ei pane, sest minu jaoks need ongi linad.
Beebimaailmast kiire kõrvalepõige Prismasse, kust leidsin lahedad kassiga sokk-sussid ja ostsin Poisile ühe suuruse ootama, veidike hallitusjuustu ja viinamarju ning siis Pipsiga Krissu poole. Ma pole tal hirmus ammu külas käinud, sai tehtud remonti imetleda, Krissu kokkas meile, maailma asjad said jällegi veel rohkem paika, ühesõnaga lust ja rõõm.
Seejärel Katsi poole, kus ma ka varem käinud polnud. Kolmekuustest kaksikutest olid üleöö saanud veidi üle aastased kratid, neid jagus igale poole :D Kaks tundi möödus linnulennul ja järgmine peatus oli Nadja juures. Kui Krissu juures ma veel alkoholi ei tahtnud, siis õhtuks oli raske tunne ammu unustatud ning tundus kohane pudel veini kaasa haarata. See sattus olema äärmiselt düsfunktsionaalse ja jonnaka korgiga, mida Nadja vähemalt pool tundi eemaldas – aga lõpuks oli kork muidugi sunnitud alla andma. Sai jällegi veini kõrvale igasugustest asjadest juteldud ning lõpetuseks Eesti laulu vaadatud.
Ja juba helistaski Marko, kelle tööpäev oli lõpuks läbi saanud ning sõidutas mind enda poole. Tal on hiljuti ostetud uues kodus remont pooleli, aga nad olid minu tuleku auks Margega kõvasti pingutanud, põrandaid õlitanud ja viimasel ööl tapeeti pannud… Sellest rääkimata, et mind ootas taas kord ees pidulaud, täiesti jumalik liha ja… Ja jällegi, sai uut kodu imetletud ning poole ööni maailma asju paika pandud, kuni ma poole kahe paiku lõplikult ära vajusin.
Täna unelesin poole üheteistkümneni voodis, siis tunnike mõnusat lobisemist hommikusöögilauas, seejärel läks pererahvas tööle ja mina jalutasin Kristiinesse. Plaanitud kohtumine jäi ära, Ilves Extrat seal kah polnud (tahtsin sealt pikkade suusapükste kohta küsida), niisiis oli mul ootamatult palju vaba aega, poodide kammimise tuju polnud, siis aga jäi ette Apollo :D Jajaa, RAAMATUPOE tuju on mul küll alati, tunnike möödus linnulennul ja mitu raamatut sai ära ostetud. Siis võtsin oma Swedi preeminapunktide eest saadud pusle, ostsin Prismast paki uusi põnevaid ökomähkmeid ning sõitsin kesklinna, kus veidike Rahva Raamatus hängisin, veel kolm raamatut ostsin, Kaubamaja Toidumaailmast Santa Maria mahedat lihamaitseainet ostsin ning siis trolli peale kiirustasin, et tunnipileti kehtivusajas Mahemarketisse jõuda. Mitmeid loodetud asju ma sealt ei leidnud, aga lahtist riisi ja mungube ostsin küll, poole hinnaga tähtaja ületanud šokolaadi ka.
Kuna Kristina pidi mu Mahemarketist peale korjama, aga selleni oli veel veidi aega, ostsin vastlakukli ning tassi kohvi ja lugesin pool tunnikest raamatut. Ja seejärel oligi kojusõit ehk jälle poolteist tundi lobisemist maast ja ilmast.
Fotokat mul kaasas polnud, nii et illustratsioone pole, tegin siis nüüd vähemalt pildi oma “saagist”, mungoad ja riis jäid küll välja. Need mähkmed, neid müüakse ainult Prismas ja kui tavaliste hind on Muumidega üsna võrdne, siis püksmähkmed on Muumidest ikka tunduvalt soodsamad. Proovida veel ei jõudnud, eks varsti. Ja mis raamatutesse puutub, siis kui tavaliselt ostan ma pigem €2-3 hinnaga, siis seekord priiskasin – kolm tükki olid igaüks €4, Aeda “Maitseelamused tervise heaks” suisa €10.50 (aga ma olen seda ammu tahtnud ja täishind oli üle €16, nii et win), Tiina Jõgeda “Õnne valem” köitis aga sedavõrd, et ostsin üle pika-pika aja TÄISHINNAGA raamatu, €12.95 :P
Tõepoolest, ma PEAN hakkama kord kuus Tallinnas käima. Just nii, et üks kuu Nõmmel ja teine kuu mujal. Lihtsalt nii tohutult lahe oli ja ehkki jätsin igaks kohtumiseks võimalikult pika aja, et ei peaks tunni pärast edasi kiirustama, vaid saaks ikka rahulikult jutustada, siis IKKAGI oli tunne, et ma võiks siin veel terve päeva olla, kas ma tõesti pean JUBA edasi minema???
Igal juhul on mul maailmaparimad sõbrad. Aitäh teile kõigile, oli mõnus!
Avastasin veidi üle kuu aja tagasi Ökosahvri lehelt küpsetuspulbri, mida müüdi ilmselt lahtiselt, sest kirjas oli kilo hind. Olin rõõmust rõngas, sest tavapoe omas on kahjulik E-aine, aga mahepoodides olin senini sattunud vaid 4x25g pakendatud küpsetuspulbrile, mida ma ei ole nõus ostma ei idiootse ülepakendamise ega idiootselt väikese koguse ja sellest tulenevalt kalli hinna tõttu.
Ja otse loomulikult on see Ökosahvri oma nüüdseks läbi müüdud. URR. Ma ju võin loota, et ÄKKI Mahemarketis on ka, aga ma enda arust küsisin, kui viimati seal käisin ja siis olid ka ainult need totrad väiksed pakid. No see oli septembris, äkki on miskit muutunud.
Või siis pean ikka ise soodat ja sidrunhapet kokku segama hakkama. Ma kuskilt lugesin, et see ei toimivat nii efektiivselt, kui võiks… Blah.
Tegin septembris 15-36 isofix kinnitusega toolidega kõva eeltöö ja valisin välja mudelid, mille vahel lõplikult otsustada. Praeguseks on neist sõelale jäänud kolm ning lähen kõiki homme õhtul Beebimaailma näppima. Kohe ostmise kavatsust küll pole, puht praktilistel põhjustel – ei hakka ju seda kuskile käe otsas vedama, pealegi on netist tellides kahenädalane tagastusõigus, KUI mingil põhjusel siiski ei peaks sobima.
Täna aga tabas mind jumaliku ilmutusena tõdemus, et YouTube’is on ju olemas tutvustavad videod – no ausalt, ma olen näiteks kärusid vaadanud, Kiddicare’i videod on mu lemmikud… Aga miskipärast ei tulnud pähe seda varem turvatoolidega teha. Sain kohe palju targemaks, nii et pärast näppimist ehk suudan valiku ära teha ka.
Aga sellised siis. mida teie arvate?
1) Concord Transformer XT – suur pluss on see, et käib veidi kaldu. Külgedelt hästi kaitstud, no üldse igati hea paistab, kõige kallim neist ka. ADAC test küll väitis, et lapsel olevat raske aknast välja vaadata ning katet on raske eemaldada, aga minu meelest pole need eriti suured miinused, katte eemaldamise kohta lugesin juhendist ja selle põhjal ei tundunud väga raske. Foorumites kiidetakse tooli väga, kuskil kirjutati, et kui valik oli selle ja Cybexi vahel, oli müüja just Concordi soovitanud. Concord on ainus, mis kasvab ka laiusesse, mis tundub mulle loogiline, samas keegi tõi kuskil foorumis välja selle, et väikeses autos ei mahu siis hästi sinna kõrvale istuma ja ema auto ON väike… Samas ma arvan, PRAEGU on see tool ju veel kitsas ja Plika kasvab üsna aeglaselt, selleks hetkeks, kui on vaja oluliselt laiemaks teha, on meil ehk juba enda auto või on emal uus ja suurem :P
2) Cybex Solution X-fix – seal saab muuta ainult peaosa kallet, mis peaks siis ka tagama mugavama magamise, ma ei saa nüüd päris täpselt sotti, palju sellest kasu on, eelmise nö tavaline kalle tundus parem. Aga äkki piisaks… Pea ja õlgade osa saab üles liigutada, laius ei muutu.
3) Britax Kidfix – selle kohta olen foorumist lugenud, et see liigub kaasa auto seljatoe kaldega ja kuna ema tagaiste kaldu ei käi, poleks meil sellest tolku. AGA – videost vaadates ta küll paneb selle niisama kaldu ja iste ei liigu kuskile… Vat ma ei tea, kuidas siis tegelikult on. See isegi väga ei häiriks, et kallet saab muuta vaid siis, kui laps toolis pole – minu meelest on see kalle nii väike, et võiks kogu aeg kaldus ollagi, seda kõigi toolide puhul.
No ühesõnaga jah… Kõik tunduvad igati turvalised, testivõitjad, kasvavad koos lastega, küljed ka ilusti kaitstud jne. Kõige olulisem vahe ongi ehk too Transformer XT külgede kasvamine laiusesse – ja minu meelest on see pigem pluss, lapsel siis ju lahedam olla, ehkki jah, väikses autos pigem miinus… Peab vaatama, kuidas nonde teiste laius on, äkki polegi suurt vahet. No ja siis see kalde teema – kui too ainult peaosa liigutamine ei ole nii asjalik ja Kidfixi peaks ikka ainult koos auto seljatoega kallutada saama, siis oleks jällegi nagu Transformer parim… Samas võib-olla pole neil kalletel mingit olulist vahet, eks homme poes loodetavasti selgub. Ja noh, katteriideid näppides ehk tekib ka mingi eelistus, kui valik raskendatud on. Või kasvõi välimust võrreldes :P
Mis puutub hinda, siis odavaim Transformer XT oli ühes netipoes €229, Cybex Solution X-fix on igal pool €190 ringis, Britax Kidfixid on uuena €165 eest müügil Buduaari foorumis. Aga kuna ma ostan tooli nii pikaks ajaks, siis €65 pole mu meelest nii tohutu vahe, ikka muude asjade põhjal peaks valima.
Olin 129. tasemel ka õige mitu head päeva kinni, üles välja jõudsin tihti, aga punkte kunagi täis ei saanud. Ja nagu ikka – ühel päeval lihtsalt hakkad mängima ja teed esimese korraga ära. Äge :D
Kas ma olen ainus või on kõigil see pilt muutunud, mis siis ette tuleb, kui mäng käima panna?
Eelmisel aastal jäid eluasemelaenu intressid deklareerimata, sest sain sellest võimalusest teadlikuks alles viimasel minutil, paberimajandus oleks aega võtnud ja ei tahtnud selle järel oodata – summa oleks olnud väike, näpud olid aga hirmus põhjas ja raha kiirelt vaja.
Nüüd uurisin järele, mis dokumendid vaja maksuametile esitada on. Öeldi, et laenuleping, ostu-müügi leping ja intressitõend, mida saab saata netipangast. Ma ei tea, miks ma oleks pidanud neid lepinguid kuskile saatma hakkama, kui oli võimalus ise maksuametisse viia, et nad seal kohe koopiad teeks – see ju palju kiirem ja mugavam, linnainimesele vähemalt. Isegi mina ega Abikaasa ei pidanud isiklikult viima, võis ükskõik kes, palusin ema, kes rohkem linnas liigub. Ja deklarit täitma minnes näitas kenasti sama kuupäeva seisu, kui ema seal käis, et esitatud on laenuleping ja/või ostu-müügi leping. Ma ei tea, kas koopiad tehti ainult ühest või mõlemast, no igatahes midagi neil olemas on ja rohkem ei peaks loodetavasti midagi vaja minema.
Netipangast saatsin intressiandmed ära millalgi peale 8. kuupäeva. Eile õhtul läksin siis deklarit täitma.
Esiteks ei lasknud ta kohe Abikaasal ühisdeklaratsiooni avaldust teha – mina tegin ära, tema pidi ka tegema, et ma saaks edasi täita. Hämati midagi andmete töötlemisest, nii et praegu ei salvestu. Nojah, hiljem õnnestus, sellega sai korda.
Siis ei näidanud eluasemelaenu intresse. Googeldasin, uurisin, proovisin deklari täitmist uuesti alustada, nagu soovitati, ikka ei miskit. Ootasin tänaseni, proovisin uuesti, ikka ei miskit.
Helistasin panga infotelefonile, kust öeldi, et andmeid sai saata 8-10. kuupäeval, sealt edasi neid vahepeal vaadata ei saanud ja kui ma siis saatsin, siis ilmselt ei jõudnudki need kohale ja ma pean kõik käsitsi täitma.
Heakene küll, läksin siis käsitsi täitma. Kuna küsimustik oli ainult ühe inimese jaoks, sain panna omanikuna kirja vaid enda. Mõtlesin küll, kas ma pean kuskil Abikaasat ka mainima või mitte, aga kuna ei saanud, siis mõtlesin, et suva, kuna nagunii on ühisdeklar ja mina saan meie mõlema tagastuse enda kontole. Küsimusi tekitas ka veateade, et mingid read on täitmata, sest tõepoolest, kohas, kus küsiti välisriigis asuva krediidi- või finantseerimisasutuse aadressi, ma eeldasin, et kuna võtsin laenu Swedi Eesti kontorist, ei pea seda täitma. No tühjaks jääda ei lastud, valisin siis riigiks Eesti, panin nende Tallinna aadressi ja sain kinnitatud.
Siis tuli aga märge süsteemi ülekoormus ja edasi ma kuidagi sisse logitud ei saanud.
Olin üritanud enne ka infotelefonile helistada. Kõigepealt lasti muusikat ja kästi oodata. Lõpuks öeldi, et sry, suur koormus ja ikka on kõik hõivatud, lõpetame parem ära, et mitte su aega raisata. Proovisin mõne aja pärast uuesti, siis ei lastud enam isegi muusikat vaid öeldi kohe, et pole mõtet mu aega raisata :D
Aga mõne aja pärast uuesti proovides sain kohe liinile. Hästi tore ja sümpaatne naine oli, kellega rääkisin. Tema ütles esimese asjana, et TEMA näeb mu pangast saadetud andmeid. Ja et mul on peal pooletunnise sisselogimise blokk, sest ma ei loginud korralikult välja. Jajaa, kui see ülekoormuse veateade tuli, siis ma ei klikanud tõesti välju nupul, lihtsalt panin ristist kinni. Ja edaspidi muudkui viskas veateateid, aga muidugi jumala eest mitte selliseid, millest oleks ARU saanud, mis viga on, seda pidi tädi ütlema :P
Nojah, igatahes ütles tädi, et panga andmed on kohale jõudnud, et ma peaks uuesti sisse logides tutvuma EMTA andmetega oma kulude-tulude kohta, seal lõpus need on ja siis uuesti deklarit alustama. Vaatas mu ise sisestatud andmed ka üle, ütles, et klapivad panga omadega, et kõik õige, aga et panga saadetud oleks ikka paremad.
No kena kõik, ainult et kui ma pool tundi hiljem sisse logisin ja uuesti oma andmetega tutvusin, siis noid panga poolt saadetud intresside andmeid ikka polnud :D Uuesti helistada ei saanud, jälle suure koormuse jutt, seega lihtsalt jätkasin pooleliolevat deklarit, kus ma olin juba andmed ise ära sisestanud, tädike oli need ju heaks kiitnud. No ta vähemalt ARVAS, et need andmed topelt minna ei tohiks, et panga omad kuskil ja siis minu enda sisestatud ka.
No kuna mina panga andmeid ei näinud, siis deklar sai ainult minu andmetega esitatud, järelikult peaks kõik okei olema. Maamaksu maha võtmise linnukese panin seekord kah, sest nagu tarkpead mulle eelmisel aastal soovitasid – kui esmakordsel intresside maha arvamisel läheb kontrolli tõttu nii kaua aega, et raha võib alles juunis tagasi saada, siis maamaksu linnukesega saab juba aprillis, kuna maamaksu tähtaeg on 31. märts ja selleks ajaks peavad nad kõik andmed üle vaatama. No näis siis… Aprillis raha saada on igal juhul parem kui juunis. Muidugi on alati võimalus, et enam ei molutata nende lepingu andmete kontrollimisega nii pikalt ja ilma maamaksu linnukeseta oleks ehk juba veebruari lõpus või märtsis saanud… Aga no hea küll, suurt vahet pole ju :)
Ühesõnaga. Ma nüüd siiani ei tea, kas tõesti ongi nii, et kui ma saadan pangast intressitõendi andmed sel ajal, kui EMTA keskkonnas ise oma andmetega tutvuda ei saa, siis need ei jõua kohale. Infotelefoni tädi jutust sain nagu aru, et see olevat jama. Ma muidugi täpselt ei mäleta, MIS kuupäeval ma need andmed saatsin, äkki oli ikka vahemikus 8-10, mil keskkond nagunii ka avatud oli? Miks neid minul ei näidanud, kui tädi nägi, seda ei tea ma siiani.
No esitatud sai. Loodame, et kõik on õigesti. Järgmisel aastal ehk näen ka mina pangast saadetud andmeid ja muu on siis juba nagunii automaatne.
Aga mis värk selle maamaksuga on? Mäletan varasemast juttu, et see kaob üldse ära, aga nüüd saan aru, et see vist ainult Tallinnas ja ülejäänud Eesti lakkugu panni? Einoh, ega see maamaks ei tapa muidugi, lihtsalt huvitav, et mul on teisiti meeles.
Ja tulumaksutagastust on nii palju, et jälle üks kuu lisaaega juures, juhuks kui ma EI peaks nüüd kohe tööle saama. Ühesõnaga tegelikult vist elaksime oma rahadega kokkuhoidlikult nii kaua ära, et ma peaks minema tööle hiljemalt mais. Ma muidugi loodan, et saan ikka varem ja otsin aktiivselt jne, praegu on paar rauda tules ka. Lihtsalt… Hea teada, et KUI kohe ei saa, siis paar kuud on veel otsimise aega, mille jooksul me oma säästudest ja Abikaasa palgast ära elame.
Aktsent on mõnus :)
See oli meeldiv, et sari algas alles sealt, kus kümme tükki oli ainult alles, ei näidatud castingut ja muud taolist ajaraiskamist, kohe asja juurde.
Ma ei tea, kui suure nihkega nende esimene hooaeg USA omast eetrisse läks ega viitsi ka uurida, aga täpselt nii, nagu USA esimeses hooajas näidati mõõtmist-kaalumist ja tehti bikiinideppi, oli see ka Austraalia omas. Minu mäletamist mööda USA variandis noid asju edaspidi ei näidatud (usun, et eetriväliselt tehti ikka) – eks näis, kuidas Austraaliaga läheb.
Saatejuht on kohal ka pildistamistel, Tyra küll enamasti polnud. Üldiselt on see kohtunike pool seal rahulikum, pole nii hulle isiksusi ja rõhutatud välimusi ja kiikse.
Ülesanded on ka senini normaalsed olnud, ei miskit ülearu idiootset, nagu see USAs viimasel ajal kombeks.
Kui lõpus hinnatakse ja üks välja saadetakse, siis igaühega räägitakse privaatselt, USA versioonis tõmmati ikka teiste nähes liistule.
Aga ma olen ainult kaks osa ära vaadanud, nii et mingeid põhjapanevaid järeldusi ei saa siit muidugi eeldada :P
Abikaasa jäi täna taas koos lastega magama, mis tähendas seda, et tema norskas praktiliselt kohe, Poiss oli oma voodis ja Plika jauras mööda tuba ringi, lollitas ja ei lasknud vennal magama jääda. Hüüdis vahepeal mind ka, aga ma ausalt ei viitsinud temaga maid jagama minna, lihtsalt ignoreerisin. Kuna magamistoa ust ta kordagi lahti ei teinud, polnud ka otsest vajadust sekkuda.
Nüüdseks oli juba mõnda aega täielik vaikus majas, läksin korraks kontrollima – Plika voodi on tühi, Poiss magab oma voodis, Abikaasa suures voodis, Plikat pole. Otsin edasi, avastan ta põrandalt teki pealt. Lähen elutuppa, et fotokas võtta ja sellest jaburast asendist pilt teha, jõuan magamistuppa tagasi… Plika magab Abikaasa kõrval suures voodis.
Ühesõnaga selle minutiga, mis mina ära käisin, suutis ta läbi une põrandalt voodisse ronida. Jabur :D
Ja nii jäigi see postitus pildita :P
Mitte et siin täielik vaikus valitseks, aga viimasel ajal kirjutan ainult üksikutest seikadest ja üldine elu jääb tagaplaanile.
Nädalavahetus oli imeline. Abikaasa on pärast asjade selgeks rääkimist absoluutselt imeline. Nii hea on tunda, et pingutame mõlemad, ei ole enam neid varasemaid pingeid ja pidevaid tülisid. Sel nädalavahetusel oli tema tublim kui mina, tõusis mõlemad hommikud varem (no ok, ta läks lihtsalt õhtuti vara magama ja ärkaski seega), laupäeval ärkasin alles peale kümmet ja pannkoogitainas oli juba valmis… Ja laupäeva õhtul käisime restoranis ema mehe juubelit tähistamas, hästi mõnus õhtu oli.
Pühapäeval käisime Abikaasa vanaema juures hommikust söömas, pole sinna ammu jõudnud, vanad head ajad tulid meelde, täielik nostalgia. Laste lõunaune ajal vedas Abikaasa tohutu koguse puid kuurist kotta, et oleks jälle lähedalt võtta.
Muidu lihtsalt kulgesime, koristasime, tegime süüa, tegelesime lastega… No lihtsalt hea oli.
Läbisaamine lastega on endiselt kõikuv. Hoolimata sellest, et MEIE enam ei tülitse, ei suuda me sugugi alati lastega rahulikuks jääda. Ärritume mõlemad, aga rahustame siis teineteist, vaatame üksteisele otsa ja tõdeme – ma tean täpselt, mida sa tunned. Plika ajas mul täna juhtme kokku sellega, et ei maganud lõunaund ning kui ma õhtul autokoolis olin, siis oli ka kogu aja tüli majas olnud, üleväsinud lapse lollused… Abikaasal on kurk jälle hullult valus, tervis juba pikemat aega kesine, võttis siin vahepeal antibiootikume, aga niipea, kui nädalane kuur täis sai, läks kurk jälle jamaks kätte ära, nii et homme vist uuesti arsti juurde.
Kevad võiks tulla… Kannatlikkus võiks tulla :P Aga no hea küll, eks me anname endast parima. Seegi on tohutu edasiminek, et ise ei kakle. Lastega igal hetkel kannatlikuks jäämine on nüüd see kõige olulisem eesmärk, aga paraku ei lähe siinkohal asjad nii kiirelt, kuna nendega ei saa ju täiskasvanute kombel kõiki probleeme läbi rääkida ja kokkuleppeid sõlmida. Ma ootan juba aega, millal saab…
Vaatasin täna meie rahaasjad üle ja seis on rõõmustav – selle kuu rahad on üle tulnud, kulud maha arvestatud, säästudeks jääb päris kenake summa. Kõik vajalikud paberid intressidelt tulumaksu tagasi saamiseks on nüüdseks esitatud, täna saatsin netipangast meie info ka maksuametisse, homme õhtul saab ilmselt juba deklarit teha, sealt tulev raha läheb ka kõik säästudeks. No kohe kindlustunne on, kui veidike kõrvale pandud, ehkki ma loodan ikka varsti tööle minna.
Ma ise sain sel kuul suurema summa raha kui tavaliselt, sest vanemahüvitist makstakse eelmise kuu eest ehk sain jaanuari eest viimase täissumma, aga lapsehooldustasu käib siis ilmselt jooksva kuu eest ehk Poiss sai 11. veebruar 1,5 aastat vanaks ja VH aeg seega läbi, ülejäänud kuu eest tuli nüüd siis suurem lapsehoodustasu. Järgmisel kuul saan lapsehooldustasu juba täislaksu ja viimase jupi VH-d, mis on ca kolmandik senisest. Ausõna, see lapsehooldustasu on hetkel ikka väga teretulnud lisa sissetulekule, millega veel poolteist aastat arvestada võime.
Ahhaa, Tallinna plaanidest kah. ÕNNEKS tuli mulle seekord meelde ENNE pühapäeva, mis on mu Tallinna-tripi kõige olulisem eesmärk – Plikale turvatool välja valida :D Nii et sõitmist on plaanitust veel rohkem – reede õhtul ei saa ma mitte otse Merlise juurde minna, vaid autoga üsna tema kodu lähedale, et siis ühistranspordiga Beebimaailma sõita ja seejärel tagasi Merlise juurde. Laupäevaõhtuse augu lubaski Nadja ära täita, kui ta just ühele juubelile minema ei pea, mis olevat ebatõenäoline ja pühapäeval õnnestub siiski vist korra Kratiga ka kokku saada. Ja tegelikult on võib-olla vaja Ökosahvrisse ka minna (kodulehelt paistab, et neil on seal kaaluga küpsetuspulber müügil, mida ma kindlalt skoorida tahan, pean uurima, ehk on Mahemarketis ka)… Ja ühistranspordiga seonduvat tuleb täpsustada, ma tahan kõik plaanid täpselt ära teha, et ei peaks korralduslikele küsimustele nende päevade jooksul mitte ühtki ajurakukest kulutama ja saaks täiega sõpradega suhtlemist nautida.
Lõpetuseks palliuudiseid kah. Olin mitu päeva 124. tasemel kinni, aga eile õnnestus see ära teha ja tänaseks on juba 129 ees. Tean nüüd ka seda, et viimane on 155, vaatasin selle huvi pärast YouTube’ist ära ka. Aegamisi võiduka lõpu poole!