Täna oli üle pika aja selline päev, kus kõik vajalik sai tõepoolest tehtud. No teate küll, kui kaks inimest on mõlemad kodused, siis ju eeldad, et NÜÜD ometi on aega teha süüa, tegeleda lastega ja teha ka igasugu tähtsaid tegemist vajavaid töid. Tegelikkus kipub aga enamasti olema selline, et kõik on sassis, süüa teha ei viitsi või ei jõua, lapsed muudkui nõuavad tähelepanu, nii et kõik tähtis jääb ka tegemata :D Või näiteks eile käisin linnas asju ajamas – õppesõidus, hambaarsti juures, kosmeetikus – koju tagasi jõudes oligi juba pool päeva läinud ja teinegi pool libises käest.
Aga täna ei pidanud kuskile minema. Eile õhtul jõudsin kodu korda teha ja pesu valmis panna, et hommikul kohe pesta saaks. Nii et ma jõudsin tõepoolest selle masinatäie enne ära pesta, kui elekter ära läks (eile läks siis, kui mul oli nii kümme minutit lõpuni… õnneks tuli mõlemal korral väga kiiresti tagasi ka). Lapsed said hommikul putru ja läksid õue, meie saime ka süüa… Nojah, midagi otseselt asjalikku me enne teha ei jõudnud, kui lapsed ükskord lõunaund magasid, aga vähemalt majapidamistööd olid joone peal – no ausalt, mulle pakub määratut rahulolu, kui kõik on kogu aeg korras, söök saab õigel ajal valmis, nõud jooksvalt pestud ja köök koristatud, üldse kõik asjad kohe omale kohale.
Lapsed said paar korda isegi mänguväljakul käia, Abikaasa jõudis teisel pool asju sortida ja koristada, mina sain igasugu vajalikke aegu järgmiseks nädalaks kinni pandud ja nädalavahetuse plaanid said ka lõpuks paika – läheme kaua oodatud Tartu-tripile.
Õhtuse lõhesupi tegin ka suuremas osas mina valmis – no hea küll, vähemalt esimese poole sellest, keetsin puljongit, koorisin-lõikusin juurikaid ja puha… Lõpp läks sujuvalt Abikaasale, kes maitsestas ja kokku segas, aga mina tegin igatahes rohkem kui tavaliselt, pealegi asja, mida ma kunagi varem teinud pole. Ja supp sai nii vara valmis, et lastel oli pärast sööki aega tunnike enne magamaminekut veel mängida. Ja oma sääsepunnidele vett määrida :D
Nüüd on kodu korras, meel hea, Abikaasa paneb lapsi magama, külmkapis ootab jäätis ja arvutis Castle. Mida hing veel ihata võiks?