Sep 182012
 

Frances Hodgson Burnett on üks minu kindlaid lemmikkirjanikke. Kõik sai alguse sellest, kui avastasin üsna noorena raamatukogust tema raamatu “Salaaed” – see paelus mind, viisin koju ja… Ülejäänu ongi minevik. Siis tulid juba “Väike printsess”, “Väike lord Fauntleroy”, “Kahe väikese palveränduri teekond” ja hiljem veel paar-kolm raamatut.

Mul on kõik tema eesti keeles ilmunud teosed olemas ja suurimaid lemmikuid olen lugenud ilmselt oma paarkümmend korda, sealhulgas kordi ka täiskasvanuna. Täna tundsin jälle vastupandamatut kihku “Salaaeda” lugeda. Kui lapsed magama sain, võtsin ette ja ega enne magama ei lähe, kui läbi – kolmveerand ongi juba loetud :)

Hakkasin mõtlema, et kõik need raamatud on ju kindlasti ka filmideks tehtud, mina pole aga ühtki näinud. Tegelikult on ähmaselt meeles, et telekast vaatasin kunagi vist veidi “Väikest printsessi”, aga vaid katkendit ning see tundus kuidagi sünge, ei jätnud suuremat muljet. No ma olin siis ka tunduvalt noorem ja mulle pole kunagi vanad filmid meeldinud, raamatut lugedes jääb kõik kujutlusvõime hooleks, nii on mõnusam.

Igatahes on nüüd kavatsus ära vaadata The Secret Garden ja võib-olla ka mõned teised… Ehkki mul on raamatute sündmustik nii peas, et ma ei kujuta ette, kuidas mulle istuks A Little Princess, kui sealne tegevus on hoopis New Yorgis ja Sara isa elus… Samas uudishimu on, peab vist ikka vaatama :)

Oh, ma olen põnevil. Raamatut on üle pika aja nii mõnus lugeda, vaatasin just filmi treilerit ja ei jõua ära oodata, et seda ka näha saaks. Elav pilt selle võrratu loo illustratsiooniks… Ja ma saan kuulda tolle aja inglise keelt ning Yorkshire’i murret… Maagiline!

Ah, aga miks ma üldse pool tundi tagasi selle postituse kirjutamise jaoks arvuti lahti tegin… Sest üks koht raamatus pani mind laginal naerma. Naljakas on see küll ainult neile, kes on ise raamatut lugenud ja konteksti teavad, kui neilegi… Aga ma pean selle siia ka kirja panema :D See oli see koht, kus Colin kutsus enda juurde peaaedniku, et talle enne oma esimest väljaminekut korraldusi anda.

“Oh, teie olete Roach, eks ole? Lasksin teid kutsuda, et anda teile mõningaid väga tähtsaid käske.”

“Väga hea, noorhärra,” vastas Roach, imestades, kas ta saab käsu raiuda maha kõik tammed pargis või muuta viljapuuaiad veelompideks.

Nomaisaa, noh. Nii naljakas on. Aga ma saan aru küll, et ma olen veidrik :D

  7 Responses to “Puhas klassika”

  1. hei, noh, minu lemmikud ka. peab vist üle lugema jälle.

  2. Just eelmisel nädalal ostsin The Secret Garden DVD 3 naela eest nii endale kui sõbrantsile Itaalias kuna oleme mõlemad suured fännid.
    Little Printcess film on väga, väga ilus film. Nägin seda aastaid tagasi kui see esimest korda UK kinno tuli ja läks väga hinge. Erineb natuke raamatust aga kui suudad filmi vaadata lihtsalt kui filmi siis saad kindlasti elamuse osaliseks. Ma ei jõua ära oodatat kui tütar nats vanemaks saab, et siis temalegi selle filmi võlu jagada :)

  3. Oh, tuletasid mulle mu ammuseid lemmikuid meelde. Salaaed on üks parimaid lasteraamatuid üldse. Peaks vist ka need endale koju koguma, ehk saavad kunagi ka mu tibide lemmikuks.

  4. sukeldusin ka selle jutu netti lapsepõlve lemmikut “salaaeda” otsima. leidsin ka.

  5. Vaata seda “Väikest printsessi”, mis on tehtud veel Shirley Temple´ga.

    Ma ei ole seda enam küll aastaid vaadanud, aga see jättis mulle küll kustumatu mulje noorena/lapsena. :)

  6. kas teid kedagi selle “salaaia” juures see kohutavalt kohmakas ja vanaaegne tõlge ei häiri? kasvõi seesama tsitaat siit blogikande lõpust… mina ei suuda seda lugeda, ja ühelegi lapsele ka ei annaks. inglise keeles on se eküll väga armas raamat, ja need teised ka kõik :)

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.