Oh, kõige imelisem asi juhtus… Abikaasal õnnestus lõpuks ometi meile korter leida! NÜÜD võib lennupiletid rahus ära osta. Kolme nädala pärast oleme Norras!
Kodu leidmine oli tunduvalt keerulisem, kui oleks osanud arvata. Sobivaid variante oli vähe ja tahtjaid alati meeletult. Me ei taha elada linnas, kuna Abikaasa töö jääb kaugemale ja linna sisse sõites tuleb maksta, seega mõttetu kulu, üürid nagunii kallimad ka. Niisiis otsisime peamiselt selle järgi, et oleks sobiva hinnaga, jääks Abikaasa tööst norm kaugusele ja poleks selles piirkonnas, kuhu sisse sõitmise eest peaks maksma.
Umbes kuu aega vaatasime kuulutusi ja selle aja jooksul leidsime ehk kümme varianti, mida kaaluda. Osadel ei olnud telefoninumbrit antud ja ühendust võtta sai vaid lehel asuva kontaktvormi kaudu. Ühtki vastust sealtkaudu ei saanud ja hiljem tuli välja, et ühte kohta, mida Abikaasa vaatamas käis ja kuhu ma hiljem ka kirja saatsin, et meie kohta veidi lisainfot anda, polnud see kiri üldse kohale jõudnud… Seega süsteem ilmselt jamas ja mind eriti ei üllata, kui ükski noist kirjadest kohale ei jõudnud.
Õnneks enamikul kuulutustel oli siiski telefoninumber ka, sai helistada. Tihti oli soovijaid nii palju, et pandi ootenimekirja ja vaatama ei lastudki, aga neli kohta õnnestus Abikaasal siiski ära näha.
Esimene meeldis väga. Seal olevat olnud soovijaid kümne kandis, ühendust ei võetud, mingi hetk ilmus kuulutus uuesti värskena üles, aru pärimise peale selgus, et huvilistega polevat enam ühendust saadud, saime veel meiliaadressi, kuhu lisainfot saata (siis tuligi välja, et süsteemi kaudu polnud see kohale jõudnud), aga ühendust ikkagi ei võetud.
Teine meeldis vähem kui esimene ja see lubati ka kohe järgmisel päeval kellelegi teisele ära.
Kolmas meeldis rohkem kui esimene, aga sealt ka ühendust ei võetud.
Neljas meeldis kõige rohkem. Kuulutus pandi üles teisipäeval, vaatamise aeg oli neljapäeva õhtul. Kui Abikaasa kohale jõudis, oli maja juba rahvast täis. Omanikud elavad ise ülemisel korrusel, alumist üürivad välja. Korterit näitas naine, kes rääkis, et tema mees käib kodust kaugemal tööl ja tema on tihti üksi, tahab normaalseid inimesi, kes väga palju ei lärma ja kellega pole probleeme.
Meil poleks raudselt mingit võimalustki olnud, aga Abikaasa helistas hiljem ja palus meiliaadressi, et ma saaksin meie kohta lisainfot saata. Kirjutasin siis kena kirja, kes me oleme, miks kolime, kauaks jääme ja nii edasi. Et pole juba kolm kuud näinud ja hirmus igatsus on peal. Lootsime, et ehk annab see meile plusspunkte, kuna tolle naise mees töötab ju ka kodust eemal. Ja täpselt nii oligi! Naine kirjutas vastuseks, et saab aru, kui oluline meile on, et pere oleks koos. Et tahtjaid on palju, seega otsust teha on raske ja kõigepealt peab ta nagunii oma mehega läbi rääkima. Küsis, mis tööd Abikaasa teeb. Ma siis kirjutasin rõõmuga vastu, mis ta Eestis tegi, mis põhjustel me otsustasime hetkel välismaa kasuks, mida ta praegu teeb ja mis plaanid on tulevikuks… Ja täna saigi Abikaasa kõne, et korter on meie.
Täiesti imeline, ma ütlen. Kõik tänu sellele, et õnnestus leida inimene, kes sai meie olukorrast aru ja kellega saime hea kontakti. Ma olen nii arutult õnnelik, et täitsa lõpp kohe.
Abikaasa ütles, et see korter meeldis talle teistest rohkem, kuna polnud suure tee ääres, ei pidanud hullult mäkke ronima, väike mururiba on ka (aiaks on seda palju nimetada, aga midagigi), ruumide paigutus on väga hea ja toad on mõnusalt suured.
Meil oli kaks hinnapiiri – 8000 NOK, kui küte tuleb üürile lisaks (üsna levinud on elektriküte ja elektri eest peab ise maksma) ning 9500 NOK, kui küte on hinna sees. Nüüd läks aga nii hästi, et küte (vesipõrandaküte) on hinna sees ja üür on 8000 NOK! Ja kui tagatis on Norras reeglina kahe kuu üür, siis selles kohas ainult ühe kuu üür, mis on taas lihtsalt suurepärane.
Esimene korrus, 70 ruutu, suur köök-elutuba, kaks magamistuba, vannituba ja veel üks aknata lisaruum – mõeldud panipaigaks, aga piisavalt suur, et sinna näiteks kontorinurk teha.
See uks koridori lõpus läheb vannituppa, vasakul on lisaruumi uks, paremal on tagumine uks suurema magamistoa ja esimene väiksema magamistoa oma. Enne magamistube läheb paremale koridorijupp, mis viib välisukseni ja koridori teises otsas, pildistaja nö selja taga on suur köök-elutuba – vasakul köögi, paremal elutoa pool.
All paremas nurgas on söögilaud, mis järgmise pildi peal täies ulatuses näha – ma alguses tükk aega mõtlesin, miks pagana päralt osa põrandast teistsugune on 😀
Selline dušinurk on mu meelest hullult mugav – lihtsalt astu sisse ja tõmba kardin ette. Mulle ei meeldi kabiinid üldse ja vanni duši alla ronida on ka tüütum. Laste jaoks oleks vann muidugi hea olnud, aga eks ostame mingisuguse lastevanni või hakkavad ka duši all hullama 😛
Mööblit korteris praktiliselt ei ole, pole ka pesumasinat ega külmkappi. Õnneks antakse mööblit ja kodutehnikat päris palju tasuta ära, nii et ostma tõenäoliselt suurt midagi ei pea, ainult kuulutusi vaatama ja ise ära tooma. Transpordiprobleemi ka õnneks pole, Külli mehel on buss olemas. Super! Mõned asjad tuleb kindlasti osta ka, aga Külli rääkis, et Bergenis on väga mõnusaid poode, kust saab kõiksugu kasutatud kraami, nii et väga kalliks sisustamine minna ei tohiks.
Oh, ma olen nii elevil! Lootsin alguses, et saame ehk juba 26. okt lennata, sest 25. okt on viimane hambaarsti aeg, 26. okt on lennupiletid odavad ja see korter on ju nagunii tühi, aga hetkel tundub, et lendame siiski 1. või 2. novembril. No eks näis.
Ei jõua ära oodata!