Sain just teada, et ma ei peagi praegu välja kolima. Saan elada kodus vähemalt kuu lõpuni, võib-olla kauemgi. Muidugi kaasnevad sellega ka teatud probleemid, aga olen kindel, et need leiavad suurepärase lahenduse.
Jess! MA SAAN VEEL KODUS OLLA! Võrratu!
Tänane hambaarsti arve oli €134 (ja krediitkaart on nüüd nullis ning mul pole õrna aimugi, kuidas ma homme maksan, sest tavaline arve on ka peaaegu tühi). Siiani on suurim arve ühe visiidi eest olnud €52.
Ja kõige kurvem on see, et ma maksin täna teist (kui mitte kolmandat?) korda asja eest, mis oli varem lihtsalt halvasti tehtud.
Ma hakkasin hambaarstil käima 2011 jaanuaris. Oli küllaga auke, lisaks lasin “ümber teha” kõik neli esihammast, selle käigus kahte surnud hammast valgendati ja tulemus sai igati kena. Kaheksa visiiti hambaarsti ning kaks hügienisti juurde, €331 võrra vaesem ning mais 2011 lahkusin arsti juurest teadmisega, et kõik mu hambad on suurepärases korras.
Neli kuud hiljem – septembri lõpus – hakkas üks hiljuti “ümber tehtud” esihammastest valutama. Panin oma arstile aja, aga ooteaeg oli ligi nädal. Kannatasin mitu päeva, läksin lõpuks esmaabisse, edasi ravisin oma arsti juures. Suretas selle hamba, lisaks mõned uued augud mujal. Kuus visiiti hambaarsti ning üks hügienisti juurde, €137 võrra vaesem ja detsembri alguseks oli kõik väidetavalt taas korras. Kusjuures siis arst ka ütles, et kui hammas peaks nüüd veel valutama hakkama, siis aitab vaid tipuravi, mida tema ei tee ning mille jaoks peaksin nagunii hambapolikliinikusse minema.
Järgmine hambaarstiaeg sai pandud pool aastat hiljem, selle aasta juunis. Kusjuures miks – sest tundsin, et toosama esihammas tuikab. Tuikamine andis järele ja arst tuletas meelde, et tema nagunii enam selle hambaga teha ei saa. Mõned augud olid, need parandas ära. Kaks visiit hambaarsti ja üks hügienisti juurde, €99 võrra vaesem ja minul kindel teadmine, et nüüd võin rahus Norrasse kolida.
Tuikamine andis ennast aeg-ajalt ikka tunda, aga oli alati vähene ja kadus iseeenesest. Kuni ma nüüd eelmisel neljapäeval tugevama valuga ärkasin ja taas esmaabis lõpetasin. Kus mulle öeldi, et juurekanal pole lõpuni täidetud, seda pole korralikult puhastatud ja otse loomulikult tuleb põletik sel juhul tagasi.
Sellel arstil, kelle juurde nüüd sattusin, olid esimesed vabad ajad alles novembris, aga mind pandi ootejärjekorda selleks puhuks, kui keegi aja ära ütleb ja õnnestuski juba tänaseks aeg saada (kusjuures homseks teine veel). Kahel kõrvuti asuval esihambal tehti juurekanalid lahti, puhastati mingi kange lahusega, mis haises nagu ujula, kloor vms äkki (seda polnud kohe kindlasti varem tehtud, sest mind pole varem niiviisi kinni kaetud) ja täideti kanalid korralikult ära. Üks tuimestussüst, kaks pilti, lõpuks veel panoraampilt… Nii see €134 arve tuligi.
Ja mis kõige “toredam” – mul on neli auku. Pluss kolmas esihammas tuleks ka sarnaselt kahele tänasele uuesti teha. Pluss hambad on jälle mustad ja igemed põletikus, ehkki hügienisti juures käisin viimati ka suvel ja põletikku olen korduvalt ravinud. Ju ma siis ei pese ikka piisavalt hoolikalt ja olgem ausad, suurem asi niidikasutaja tõesti pole. Aga kas tõesti ongi normaalne, et pärast juunikuist hügienistikülastust öeldakse juba oktoobris, et vaja soodapesu teha? Ma ju ikkagi pesen hambaid igal hommikul ja õhtul, enda meelest korralikult…
Ahjaa, lisaks neljale ülalmainitule on tarkusehambas suur auk. Alumised on ammu välja tõmmatud ja sama oli plaanis ka ülemistega. Kuna need aga valu ei teinud (vastupidiselt alumistele, mis aeg-ajalt “kasvasid” vms) ja olin vist toona Londonisse kolimas, jäid alles. Kusjuures arsti juures käies ma miski hetk isegi küsisin, kas ei peaks neid välja tõmbama. Kui ma ei eksi, siis vähemalt ühte neist isegi parandati! Mis on tagantjärele mõeldes täiesti mõttetu, sama raha oleks võinud välja tõmbamise eest maksta. Praegune arst ütles, et muidugi tuleb mõlemad välja tõmmata ja kui ta järgmine nädal esmaabis on, siis teeb selle ka ära.
Ühesõnaga… Ma olen natuke kurb ja natuke hämmingus. Mulle tõesti meeldis mu eelmine arst ja nüüd tundub, et ta pani nii mõnegi asjaga puusse. Aga noh… Vähemalt juhtus see kõik enne Norrasse kolimist. Vähemalt õnnestus mul kiiresti ajad saada. Vähemalt saab NÜÜD kõik korda. Aga need summad… Kosmilised. Eelmise aasta alguses nelja kuuga €331, eelmise aasta lõpus kahe kuuga €137, sel suvel kuu ajaga €99, eelmise nädala €26 esmaabis + tänane €134 + edasiste visiitide käigus veel soodapesu + nelja augu parandus + kahe hamba välja tõmbamine + veel üks juurekanal.
Ja tuleb meelde, et mingi alumise purihamba kohta vist räägiti täna, et täidis on liiga suur ja see hammas tuleks üles ehitada… Poolkrooniga? Või midagi sellist. Seda vist praegu ei pea tegema, aga ta soovitas ära teha, kui järgmine kord Eestis olen.
Mis seal ikka… Peaasi, et kõik korda saaks.
Mul on teisel pool kastide viisi asju, mis mõeldud ära andmiseks. Riided, raamatud, kodukraam ja nii edasi. Mul on kavatsus kogu see mant lasterikaste perede liidu Pärnu kontorisse viia, aga noh, tegudeni pole jõudnud. Vaatasin just, et kontor on teisipäeviti lahti, peaks vist ennast kokku võtma ja…
No igatahes, ma olen ikka üritanud sõpradele üht-teist pähe määrida 😛 No et äkki kellelgi läheb miskit vaja. Kaidile on päris palju riideid saanud.
Täna kutsusin Tage külla ja see oli küll üks rõõmupäev. Ta viis jumala palju asju minema 😀 Ma pakkusin talle oma küünlaid ja arvasin, et vast leiab mõne sobiva riideeseme ka, aga poleks lootnudki, et talle just selle kodukraami poole pealt nii palju asju silma jääb. Lõpuks lahkus ta kasti ja kotiga. Jumal tänatud, mul jälle vähem tassimist.
Mh. Tegelikult mulle meeldiks, kui keegi tuleks ja selle kraami ise ära viiks. Aga spunki või FB-sse üles riputamine eeldaks piltide tegemist ja jutu kirjutamist, see on vist veel tüütum.
Laiskus on ikka hirmus asi. Küll on tore, et mul on sõpru, kes asju ära viivad 😀
Osa kraami tahaks endiselt maha müüa ka ja kuna täikale ma kuidagi ei jõua, siis pean ikkagi netti riputama. Nendega proovin vist küll esiti FB-s õnne, seal on Pärnu kandi inimestele grupp, sedaviisi vast kõige vähem vaeva. Kaalusin korra Buduaari turgu, aga krt, ma ei viitsi liituda ja möllata, äkki ajab FB asja ära.
Nii mõnus tunne on üleliigsest kraamist lahti saada!
Võtsin täna ette kõik oma saapad ja kingad, et need korralikult puhastada, viksida ja niiskuskindla vahendiga immutada.
Kõigepealt otsisin tükk aega mööda majapidamist hooldusvahendeid taga – mäletasin ühte kohta, aga seal polnud kõike, lõpuks leidsin kapist teised ka üles. Kaks spreid, üks kreem värvitule nahale ja üks vedel viks mustale nahale.
Kui ma Eccost saapad ostsin, siis soovitasid nad mul niiskusevastase sprei osta. Ütlesin, et mul mingi kodus on, aga kuna ma polnud kindel, kas see ka Gore-texile sobib, siis igaks juhuks ostsin uue. Nüüd muidugi loen, et sobib küll vana ka – vaat siin see esimene.
Värvitu kreem kulus ka täitsa ära, mul ühed kingad pole ju päris mustad vaid sellised hõbedase läikega ja pigem tumehallid.
Nojah, ma pole nii ammu kingi viksinud, et olin unustanud – tuleb lasta kreemil enne kuivada ja siis läikima hõõruda. Hiljem sildilt lugesin 😀 Ma möksisin peale ja hõõrusin kohe laiali, mul on selleks üks kinnas. No ausõna, ma tõesti ei viitsi sellepärast uuesti tegema hakata, nüüd kõik juba korras ja niiskuskaitse peal ja nii edasi. Eks siis järgmine kord teen õigesti.
Hakkasin mõtlema, mis vahe neil hooldusvahenditel õige on. Lugesin siit. No ühesõnaga, ma pakun, et see must viks ja värvitu kreem, need peaks olema nahka küllastavad 😛 Ja spreid siis katvad. Aga on ju olemas veel ka käsnad, mida on kõige mugavam kasutada ja mida ma vist viimase aasta-kahe jooksul ainult kasutanud olengi. Need on vist lihtsalt läike andmiseks, kergeks puhastamiseks?
No ma lihtsalt arutlen endamisi, et VÕIKS ju üritada oma jalatseid korralikumalt hooldada – nii mõlemad kingad kui Ecco saapad on praktiliselt uued, seega hea algusest peale korras hoida, et eluiga pikendada. Nood teised saapad, mida kaks viimast talve kandsin, nende ninadelt on näiteks juba naha pealmine kiht maha kulunud, ega ma neid eriti ei hooldanud ka… No vahet pole, ma nagunii ei taha neid enam nähagi 😛
Et siis… Kui tihti mida kasutada? Kas nii oleks okei, et igapäevaselt käsnaga puhastada (vajadusel muidugi enne suurema sodi niiske lapiga maha pühkida) ja kord nädala-paari jooksul viksida ja niiskuskaitsega üle lasta? Seda siis olenevalt ilmast – mida kehvem ilm, seda tihemini. Ja üleüldse, millal peaks jalatseid puhastama? Kas kohe väljast tulles või pärast kuivamist? Seda tean, et kuivatada ei tohiks küttekeha lähedal, vaid toatemperatuuril. Tulen õuest, jätan jalatsid kuivama, enne järgmist õue minekut pühin sodi maha, tõmban käsnaga läike peale ja kord nädalas viksin-spreitan?
Tuli meelde, et kunagi suure Maxima laadanädalavahetuse ajal promoti mingit mesilasvaha sisaldavat möginat, löödi mu saapad sellega läikima ja väga kena oli. Kas midagi sellist peaks ka äkki lisaks kasutama? Kõigepealt see, siis must viks ja lõpetuseks niiskusekaitse? Või kas on üldse vaja? No ma teada-tuntud minimalist, mida vähem asju, seda parem. Samas tahaks ju, et jalatsid ikka vääriliselt kaitstud oleks, on nende peale üksjagu kulutatud. Vaatasin järele – saapad maksid €175, ühed kingad €51 ja teised €42. Nii et – suured summad hoolega meeles pidada ja jalatseid nagu kullatükke hooldada 😀 ÕNNEKS pole ma neid praktiliselt kandnud, ehkki mõlemad kingad said ostetud eelmist aasta mais ja saapad oktoobris. Nii et midagi pole rikutud ja nüüdsest saab minust vana korralikkus ise. Eks ju!
Vaatan, et viimane blogisissekanne sildiga bubble witch saga pärineb juuli lõpust. Nojah, siis tulid need vastikud kolmiktasemed. Kirjutasin, et suutsin esimese ära teha ja ega rohkem toona ei teinudki. Tegin sel ajal paralleelselt Eternal Isles tasemeid ka päris palju ära, aga siis viskasid kolmiktasemed nii üle, et kaks kuud üldse ei mänginud. Käisin lihtsalt iga päev kenasti soovijatele elusid andmas – selle eest saab ju punkte, mis mänguisu tagasi tulles oleks marjaks ära kulunud.
Nüüd septembri lõpus tuligi mänguisu tagasi. Ja teate, miks? Daily bonus level! Kui ma seda õhupalli heljumas nägin, pidin kohe vaatama, mis värk on. Ja kuna see on äärmiselt ahvatlev ühe tasemega nii palju punkte saada ning lisaks värskendav mängida iga päev sulle ette antud suvalist taset, siis neid ma nüüd suisa ootan ja mängin suurima mõnuga. Mõned olen esimese korraga ära teinud, mõne kallal terve päeva pusinud, aga tehtud on saanud siiani kõik. Ühe eest sain suisa kolm tähekest, ühe eest kaks, enamiku puhul paraku üle ühe välja ei venita.
Ja kui juba esimesest päevalevelist pallimaitse suhu sain, sööstsin uue hooga kolmiktasemete kallale. Tegin ühe õhtuga ära nii 167 kui 168 ja järgmisel hommikul ka 169. Aga vaat see 170, see ei taha alla anda 😛 Olen küll mitu korda täitsa kolmanda osa lõppu jõudnud, aga alati on pallid otsa saanud, enne kui laes vajaliku arvu auke lahti saan. Seda üritan siis murda, kui päevalevelist palliisu täis ei saa. Üle pingutada ka ei viitsi, see on läbitud periood. Mängusõltuvus ei ole hea 😀
Eternal Isles ei tõmba üldse, seda pole isegi vaadanud. Kunagi, kui kõik põhimängu tasemed tehtud… Aga neid on ju ka nüüd 195, nii et mõneks ajaks pusimist jagub.
Pallid on ägedad!