October 2012

Autojuht valmis

/ autokool, rõõm / 1 Comment

Juhtimisõiguse sain juba kaks nädalat tagasi, load tõin ära alles mõned päevad tagasi ja autorooli lasti mind lõpuks eile 😀 Käisime vanaema nõudmisel lastele kindaid ostmas ehk sõitsin Maist Lepa keskuse juurde ja hiljem koju tagasi. Parkisin ja puha. Esimene parkimine toimus väga viisakalt, valisin kolmest vabast kohast keskmise. Ema ei lubanud kaugemale sõita (tal see silmamõõt auto nina suhtes sama halb kui mul) ja kuna tema pisike auto jäi kenasti joonte vahele, ei hakanud edasi ajama kah 😀

Samal õhtupoolikul läksime turvatoole Norrasse saatma. Seekord juba kõrgem pilotaaž – kõigepealt Kaubamajakasse, kus saime teada, et suuremaid pakke on kergem Lepa kontoris pakkida, seega jälle sinna… Ja lõpetuseks veel Maximast ka läbi. Viimases parkisin julgelt suisa kahe auto vahele ja väga täpselt, nii et õppesõidu tunnid, nagu näha, mööda külgi maha pole jooksnud 😀

Aga emal on muidugi pisike auto ja automaatkäigukast, nii et kõik oli superlihtne.

Ahjaa, esimest korda rooli taha istudes tõstsin selle esimese asjana kõrgemale, mille peale ema kah rõõmustas, et näe, nüüd mahuvad jalad paremini ära ja näidikud pole enam ka rooli taga peidus. No keegi oli talle neli aastat tagasi öelnud, et rooli liigutada ei saa ja nii ta siis sõitiski kõik see aeg, aga Jüri mulle ikka õpetas rooli tõstmist – ega oma aruga poleks küll osanud, nii et jällegi, õppesõidust oli kasu 😀

Sain ema isegi nii kaugele, et kui ta järgmise nädala alguses kaheks päevaks Tallinna läheb, võin ma ÜKSI autoga sõita, mul vaja kõik need riided ja muu kraam ju ära viia, rohkem ei anna seda enam kuskile lükata.

Nagu arvata võite, olen hirmus rahul. Kuskile sõites pean teekonna muidugi eelnevalt läbi mõtlema, aga saan täitsa kenasti hakkama 🙂 Nagu päris! Uskumatu, ma oskan autot juhtida 😀

Mälestusi kolimisest

/ kodumajandus, kolimised / Leave a Comment

…ehk pildid, mis said tehtud laupäeva öösel kell kolmveerand neli, minu viimasel ööl kodus. Pärast pildistamist läksin magama ja eks ole aru saada, miks ka enamiku pühapäevast veel seal veetsin 😀

Mälestused hambaarstist

/ hambaarst / 11 Comments

Õeke küsis eelmise postituse kommentaarides, kas mul on ikka meeles, kuidas ma kunagi hambaarsti kartsin ja seal suud lahti tegemast keeldusin. Mõtlesin, et võiks oma loo siia kirja panna.

Ise mäletasin tegelikult ainult seda, et väiksena olid halvad kogemused, mistõttu lihtsalt keeldusin hambaarsti juurde minemast, kuni ükskord kaheksandas klassis vms ema mulle kaua ihaldatud elektronmängu lubas (mäletate, selline piklik ja hall, seal oli tetris ja muud mängud ka). Kui ma nüüd ema käest üle küsisin, siis tuli välja, et mäletasin vist natuke valesti.

Kunagi eelkooliealisena (viiesena vms) olin ema viinud mu ühe väidetavalt väga hea laste hambaarsti juurde. Too oli lubanud, et ainult vaatab, aga hakanud kohe puurima ja minu usaldus kadus. Ema viis mu teine kord veel arsti juurde, kus ma ka kartsin ja ei tahtnud suud lahti teha, siis oli tulnud kõrvaltoast ortodont ja öelnud, et sellistele lastele tuleks vitsa anda. Ja sellest ajast saadik ma keeldusin hambaarsti juurde minemast 😀

Mingi hetk olevat ema mind veel ühe arsti juurde viinud, kes lubas, et ei tee midagi ja ei teinud ka. Siinkohal lähevadki meie mälestused lahku, sest minu mäletamist mööda sain elektronmängu siis, kui lõpuks päriselt hambad korda teha lasin, aga ema meelest ainuüksi suu lahti tegemise eest. Igatahes oli too arst Kalmer Lepik – vaat siis, mina ei teadnudki, pärast ülikooli läksin ise tema juurde, sest soovitati, äkki mu alateadvus ka mäletas, et hea arst.

Igatahes olevat ema mu pärast seda käiku lihtsalt rahule jätnud ja lasknud mul ise otsustada, millal ma tahan arstile minna. Ja läksin ma vist lõpuks siis, kui hambad valutama hakkasid 😀 Selleks ajaks olid mul ka kõik esihambad katki… Kui need korda sain, oli üks teistest tunduvalt tumedam ja teine natuke tumedam. Ja nii ma siis oma koledate hammastega ringi käisingi, kuni lõpuks eelmise aasta alguses sisemise valgendamisega pildi kenamaks sain.

Loo moraal – valige hoolega, millise arsti juurde te oma väikesed lapsed viite. Tänapäeval on muidugi asi tunduvalt parem ja ma usun, et on küllaga arste, kes oskavad lastesse piisava mängulisusega suhtuda. Õnneks pole lastel ju alguses enamasti midagi teha vaja, lihtsalt kontrollida. Minu Plikal oli küll hambaarstil huvitav – vaatas, kuidas minul ja Abikaasal parandati, hiljem küll häbenes, aga sai tooliga sõita ja lasi oma suhu ka vaadata.

Mina kartsin väiksena ikka meeletult valu tegemist ja mind päästsid valuvaigistavad süstid – minu lapsepõlves neid ju ei tehtud, aga põhikooli ajal juba küll. Muidugi on süsti torge ka ebameeldiv, aga minu jaoks täiesti nohu – pärast süsti on õnnis teadmine, et tehku nad, mis tahavad, mina ei tunne midagi.

Kuna ma olen pidanud üpris palju hambaarsti juures käima ja olen sattunud toredate arstide juurde, on aja jooksul hirm täiesti kadunud.

Nii et jah, igasuguse meditsiiniteema mõttes on hea elada tänapäeval või mis 🙂 Ma loodan, et mul õnnestub oma lapsed üles kasvatada nii, et hambaarsti hirmu üldse ei tekigi. Siiani on õnnestunud, aga nad on alles väikesed ka.

Miks teie hambaarsti kardate?

Tarkus läinud nagu niuhti!

/ hambaarst, rõõm / 10 Comments

Läksin täna hommikul kella kaheksaks kenasti hambaarsti juurde. Hädalised polnud veel järjekorda jõudnud, sain kohe sisse. Esimene tarkusehammas tuli lupsti välja, teine oli natuke jonnakam – no ma saan tast aru kah, viimane vapper, pidi ju endast parima andma. Lõpuks pidi siiski alla vanduma.

Arstilt sain kiita kah. Vaatas mu igemeid ja ütles, et näevad palju paremad välja. Ma ütlesin, et olen viimasest visiidist saadik igal õhtul hambaniiti kasutanud. Ütles, et vahe on silmaga näha, nüüd ei saa arugi, et oleks põletik – küll on tore, et mõned patsiendid ka kuulavad, mida ta räägib 😀

Kui ma enne hinna kohta küsisin, siis öeldi, et max €58, aga läks kõigest €42. Minu praeguse rahalise seisu juures on see SUUR vahe. Pean minema just täna pakke saatma ja nüüd on selleks veidi rohkem ressurssi. Pangaarve on nimelt tänu õppelaenule €16 miinuses ja ootab Abikaasa palgalaevukest (lennupiletid said ka eile sõbranna krediitkaardi abiga ostetud). Loodetavasti jõuab laevuke enne järgmist kolmapäeva kohale, sest viimaseks hambaarstiks mõeldud raha läheb täna turvatoolide postitamisele.

Küll on tore, et tänapäeval see hammaste parandus ja välja tõmbamine nii valutuks tehtud on. Süstid on absoluutne käkitegu! Ma ei saaks öelda, et hambaarst just mu maailma lemmikuim koht on, aga igal juhul ma ei karda enam põrmugi. Kui, siis ainult arveid 😀

Piletid ostetud!

/ kolimised, norra, rõõm / 10 Comments

Abikaasa käis täna lepingule alla kirjutamas. Küsimuse peale, kas me võime varem sisse kolida, vastati, et kasvõi homme. Ja raha selle kuu lõpu eest ei taheta 🙂 Ja – mis kõige olulisem – neil on 25MB internet, mida meiega tasuta jagavad 😀 Nii et üürile lisandub ainult elekter, mis pidavat Norras odav olema. Superluks.

Nüüd on vaja kiiremas korras saada voodid või vähemalt madratsid, külmkapp ning pesumasin. Pingereas järgmised asjad on toolid söögilaua juurde 😀 Mõlemas magamistoas on kapid olemas, nii et hädavajalikku nagu rohkem polegi, muu sisustusega kannatab vabalt seni, kuni kohal oleme. Nõudepesumasina auk olevat köögimööblis, nii et see tuleks ka leida, muidu on kole. Värskendan muudkui tasuta ära antavate asjade lehte ja loodan, et ehk näkkab.

Et kõik nii tore ei oleks, sain teada, et AirBalticul pole võimalust võtta lastetarbeid kaasa lisaks pagasile fikseeritud tasu eest. Kui laps on kaks täis, siis on pilet täishinnaga ja kui soov kaasa võtta käru või turvatool, saab selle panna registreeritud pagasisse. Kuna mul on aga vaja kogu registreeritud pagas elamiseks vajalikke asju täis toppida, peab toolid postiga saatma. Panen homme teele ja loodan, et jõuavad õigeks ajaks kohale. Selles mõttes ongi parem, et siis ei pea hakkama neid lennujaamas turvakiletama ja hiljem koos pagasiga tarima ning autosse sobitama, Abikaasa saab selle varem rahulikult ära teha. Jõuame ju Norrasse meie aja järgi veidi enne keskööd, lapsed väsinud ja nii edasi.

Aga lendame juba järgmisel neljapäeval, 25. oktoobril. Veel täna päeval olid 26. oktoobri piletid odavamad, aga õhtuks olid kallimaks läinud, nii et hind oli mõlemal päeval sama. Ja kui sama, siis muidugi varem 🙂 Hambaarsti aeg on mul hoopis 24. okt, mäletasin ise valesti. Abikaasa emal on neljapäev vaba, nii et ta saab laenata Abikaasa õe auto, mis on suurem, kui tema või minu ema auto (nendesse punnidesse ei mahuks kogu pagas sisse) ning meid lennujaama ära viia.

Niisiis viimane nädal Eestis. Ja kohvrite ümber pakkimine – võeh, kuidas ma seda ei oota.

Küll saame hakkama. Alati oleme saanud 😛

PS. Keegi mu käru ei taha osta? MacLaren Techno XLR, sinist värvi, seda peapehmenduse osa pole ja vihmakilet ka mitte (universaalsed ajavad asja ära, meil läks katki), aga jalakott on küll, astmelaua võin soovi korral tasuta kaasa anda, hinnaks €100.

Scroll to Top