Meil pole ikka veel pesumasinat ja raha selle ostmiseks ka mitte 😛 Tasuta neid väga tihti ära ei anta ja siiani pole kordagi õnnestunud esimesena jaole saada. Niisiis käimegi umbes kord nädalas Külli pool “pesumajas”.
Eelmisel nädalavahetusel tundus, et pesukorv pole veel pooltäiski, on veel aega küll. Nüüd hiljuti Abikaasa avastas, et tal saavad kõik puhtad sokid ja t-särgid kohe otsa, nii et ei andnud seda käiku enam kuskile lükata.
Kuna sain eile öösel magama veel hiljem kui tavaliselt (ma ei lähe kunagi enne, kui Abikaasa tööle saadan, seega umbes kahe paiku või hiljemgi), siis oli hommikul tõusta hirmus raske. Aga polnud parata, Abikaasa tuli koju ja peksis meid maast üles 😀 Isegi süüa ei lastud, võtsime suure paki piima Külli poole kaasa – lootuses, et ehk saab seal putru. Mina torkasin uitmõtte ajel kotti ka lumehelveste tegemise vahendid – mõtlesin, et äkki õpetan Küllile ka, kui vaba hetk tekib.
Ja oh, kui võrratult mõnus külaskäik see oli! Kolm masinatäit kiirpesu programmiga ehk üle kolme tunni ootamist. Mehed vahtisid toas telekat – Külli tõi viimati Eestist satipanni, nii et neil on nüüd Eesti kanalid. Meie Külliga jutustasime ja toimetasime köögis. Lapsed mängisid koos ja käisid aeg-ajalt meid tüütamas 😀
Külli peres on kõik suured hommikupudru sööjad, nii et neil on kõikvõimalikku pudrumaterjali (meil on ainult kohaliku poe ainsad neljaviljahelbed :D). Ta tegi meile mannaputru 😀 Ma tean küll, et täiesti tühi toit ja nii, mul endal mannat kunagi kodus polegi, aga see on mu lemmikpuder, väiksena ma sõin seda igal hommikul (ema sõnul ma lihtsalt keeldusin kõigest muust). Lapsed sõid ka hea meelega. Vahel ju võib. Ja kuna mul tuli hirmus mannavahu isu, pani Külli mulle paki mannat veel kaasagi.
Tegimegi lumehelbeid, kolmes erinevas suuruses, nii mõnus nokitsemine oli. Kuna neil oli seal suur vaagnatäis erinevaid pähkleid, avastasime Abikaasaga, kui väga meile maitsevad kreeka pähklid ja mina tõdesin, et on ikka suur vahe, kas osta sarapuupähklit puhastatuna või koores – viimased olid värskelt avades palju pehmemad ja mõnusamad (lisaks olid need, mis me viimati ise Eestis otsime, kuidagi mõrkjad – ma ei tea, kas sel võiks ka koore eemaldamisega mingi seos olla?). Nüüd on plaanis endale ka pähklivarud (ja tangid!) soetada. Lõpetuseks maiustasime veel kakao ja Eesti küpsistega. Kõige selle taustaks katkematu jutustamine – no nii mõnus on Külliga rääkida. Ma olen seda varemgi maininud, et me oleme lastekasvatuslikult ja üleüldises plaanis paljuski ühel nõul. Meil on ühes vanuses ja vanusevahega lapsed, nii et kõik sellega kaasnevad rõõmud ja mured on vastastikku tuttavad ning on hea kogemusi vahetada.
Täna tuli välja, et meil on veel üks ühine probleem – leidsin lõpuks ometi ühe tuttava, kelle minu Plika vanuses laps veel öisest mähkmest vaba pole. Mul kõigil tuttavatel tundub olevat umbes nii, et kaheselt jäävad ööd ka mähkmevabaks – paar ööd ehk juhtub õnnetus, aga siis käivad juba ise potil. Meie oleme pikalt harjutanud ja tulemusteta – kui just ise öösel potile panemas ei käi, siis lapsed ka ei ärka. Käisime nüüd Plikaga enne Norrasse kolimist isegi lastearsti juures, Külli oli ka spetsialistiga konsulteerinud. Ja kui meie mõlema perearstid on pigem üsna tugevalt sellise suhtumisega, et lapsi tuleb ikka varakult potitada ja kahene peaks ikka juba kogu aeg ilma olema, siis lastearst ütles mulle, et mõned lapsed ongi sellised ja kuni viieaastaseni pole üldse mingit mõtet muretseda ning Küllile oli täpselt sama öeldud. Et mõned lapsed lihtsalt ongi sügavama unega.
Me kumbki ei suuda eriti kinni pidada sellest reeglist, et õhtul peale kuut tuleb väga vähe/üldse mitte juua – no kuidas sa keelad joomist, mingit ekstra kaanimist pole nagunii kunagi. Ja ei jõua lõputult seda voodipesu pesta. Nii et – olgu siis mähe. Päeval seda kasutama ei pea, see on kõige olulisem (paneme küll Plikale voodipesu säästmise mõttes alati igaks juhuks lõunauneks ka, aga üle 90% kordadest jääb see kuivaks). Ehk saavad need ööd ka mingi hetk korda. Ei jõua mina tõesti käia igal öösel potitamas – ehkki mu oma emagi arvab, et ma peaks seda tegema.
Eks vaatame aasta pärast uuesti 😛
Lihtsalt tore oli leida oma tutvusringkonnast inimene, kes teab täpselt, millest ma räägin.
Arutasime Külliga, et peaks katsuma tihemini kokku saada, näiteks kord nädalas koos kokata vms. Kahju, et me praegu teineteisest nii kaugel elame (22 km, autoga pea pool tundi, tihti on ühe ringtee tõttu ummik ka). Nad küll tahaks tööle (ja seega ühtlasi meile) lähemale kolida, aga kortereid on nii raske saada… Ma ei suuda siiamaani ära imestada, et meile selline suur õnn üldse sülle kukkus – ma muudkui loen teiste vanu ja värskeid kogemusi, kui võimatu on Bergenis ja Oslos norm hinnaga elamist leida, kuidas alati on tahtjaid meeletult. Meil tõesti vedas räigelt.
Ja ilma lasteta tahaks poodidesse minna, see on meie mõlema ühine soov (minul takistab seda vaid hirm üksi autoga kuskile minna, aga Külli on õnneks juba kogenud juht) 😀 Praegu on meil mõlemal perel näpud täiesti põhjas, aga kui järgmine kord pesu pestes ehk veidi parem seis on, siis vast jätamegi lapsed meeste hooleks ja käime korra seal nende lähedal asuvas suures kasutatud kraami poes. Ja ühte suurde kasutatud riiete poodi tahaks minna, mida Külli kiidab, mina pole veel jõudnud (Fretex). Ja ehk on pärast jõule võimalik ka natuke allahindlusi väisata… Naiste unistused 😛
Igatahes on ütlemata mõnus, et just Külli oma perega siin Norras on. Hea on, kui sõbrad on lähedal!
tikker, kuule, see on mingi kultuuriline erinevus – et mis ajal lapsi potitama peaks hakkama ja mis ajaks nad mähkmevabad on. uus-meremaa emmesid-lapsi vaadates, näiteks, tundub üldpilt olevat selline, et kusagil kolmeselt hakkavad alles päevased mähkmed ära jääma. et kohe üldse ei kiirustata sellega.
Oo, ma tean seda suurepäraselt. Olen ju ise elanud Londonis ja mul on õde, kes elab Rootsis – mõlemal pool on normaalne, et luti ja mähkmega neljaseid viiakse kärus lasteaeda, mis on minu arust üsna õõvastav. Ma olen igati varase potitamise poolt – vastsündinut kraanikausi kohal just hoida ei viitsi (aga tunnen mitmeid, kes seda katsetanud on ja üsnagi imetlen neid), aga pott peaks minu meelest majapidamises olemas olema ikka sellest ajast, kui laps istuma hakkab ja seda võiks talle siis ka tutvustada. Ma ise olen küll piisavalt laisk, et mingit suurt potitreeningut teinud pole, lihtsalt potti näidanud, selle lastele silma alla jätnud ja vahetevahel sinnapoole suunanud, usina vanaema abiga on mõlemad lapsed 1,5-2 aasta vahepeal kenasti potil käima hakanud, mis on minu meelest suurepärane tulemus. Nii et ma olen igati seda meelt, et aastased lapsed võiks juba potiga tuttavad olla, aga klõks käib ikkagi igaühel erineval ajal ja sundimine oleks kurjast. No ja öised mähkmed, see on juba hoopis teine teema, magamise ajal ju tõesti ei tunneta… Ja ka selle teema puhul ma täitsa soovitan kõigil proovida, ehk läheb ka nii hästi nagu enamikul mu tuttavatel, et paar ööd on õnnetused ja edasi korras… Aga minul paraku nii hästi ei läinud.
Jep, paar ameeriklasest blogijat, kelle blogisid olen lugenud, hakkasid alles hiljuti oma lapsi potitama, üks oli 3 ja teine 2.5 vist
Kas sa oled proovinud potty-training mähkmeid? Need läbi ei lase, aga lapsel jääb olemine märjaks ja ebameeldivaks. Nendega hakkab õige kiiresti mõistma, et potil on mõnusam käia.
Mu lastel olid peamiselt riidemähkmed ehk et märg tunne oli garanteeritud iga kell ja nad ei lasknud ennast sellest vähimatki häirida. Öösel on küll tavalised, jah, aga kui ma Plikaga kuu aega ilma mähkmeta harjutasin ja sellestki märg olemisest ta ise üles ärkama ei hakanud, siis mis neist potty training pükstestki kasu oleks… Need ikka peamiselt päevase potitamise harjutamiseks mõeldud, aga see asi on mõlemal ammu käpas 🙂
Meil on täpselt sama mure kohe-kohe neljaseks saava tüdrukuga, et päeval oskab kenasti potil käia, aga öösel üles ei ärka ja ei ärata teda ka märg voodi ja püksid. Umbes poolteist aastat tagasi jätsime tal siiski öise mähkme ära ja lootsime ka, et mõned õnnetused ja ta taipab, et potil on parem, aga mis tal taibata, kui ta lihtsalt nii sügavalt magab 🙂 Ma ei tahtnud siiski kohe uuesti mähkut tagasi harjutada ja proovisime muudkui edasi – käisime kordamööda mehega teda öösiti pissitamas ja palju öid õnnestus selle tõttu kuivana hoida, samas esines ikka õnnetusi. Mõtlesin, et kaua küll selline jant kestab.
Nüüd, kui ta septembrist lasteaias käima hakkas, läks asi hoopis hulluks – ta võib vaatamata mitmekordsele potitamisele öö jooksul ka nt 3 korda alla pissida. Rääkisin arstiga, tegime igaks juhuks ka pissiproovi, kõik oli korras. Meie lastearsti sõnul ei tasu muret tundma hakata lausa mitte enne 6.ndat eluaastat, seni ei saavat kuiva ööd lapselt eeldada. Mina ise “pean süüdlaseks” ka laste kiiret seedimist (nagu mul endal on, ka mina käin enamasti öösiti vetsus), meie lastel pole kunagi esinenud ühtegi kuiva ööd, nagu enamike tuttavate lastel. Samuti ei anna me õhtuti palju juua, vajadusel ainult vett.
Kui lõpuks kõik selle pissimise tõttu magamata olime ja padjad-tekid iga öö pesus käisid, otsustasime unerahu nimel mähkme ööseks tagasi panna. Laps oli ise ka sellega päri, sest see võttis talt pinged nagu maha ja kuna kasutasime püksmähkut, sai teda siiski korra enne ise magamaminekut kenasti potitada. Peale ühenädalast kasutamist tuli tal aga tugev mähkmelööve, nii et pidime taas pöörduma pideva potitamise ja pesumasina käiamise juurde… nüüd ei teagi enam, mida teha. Ootame vist imet 🙂 Teile aga toredat jõuluaega Norra, nii tore on lugeda teie tegemistest!
Mina ei saa üldse aru, kuidas keegi on nõus pikemat aega igal öösel voodipesu pesema. Eriti siis, kui lina pole veekindel! Mina näiteks ei leidnud üldse suuremaid veekindlaid linasid kui võrekale mõeldud, sellepärast ma siin üldse ei tahagi mähkmevabadust katsetama hakata. Mitte ainult voodipesu ja tekk, vaid ka madrats on pärast märg ja see on ju lihtsalt vastik! Pärnus oli mul mitu tekki ja lina, neid pestes sain veel kuidagi hakkama, aga siin on mõlemal lapsel üks tekk, mis ei kuivaks ju päevaga ära… Tähendab jah, jättes kõrvale selle “pisikese” fakti, et meil pole pesumasinatki 😛
Neid apteegi kilelinasid ja muud taolist mittehingavat kraami pole mina nõus lapsele ööseks voodisse panema. Proovisin neid korra ise voodis hoida, kui värskelt pärast sünnitust piima ületootlus oli, nii et öösiti poolmagades last toites oleks voodi muidu piimast ujunud… Nii vastikult higiseks ajaks, et hiljem kasutasin selleks tarbeks lihtsalt kahekordset vana froteest saunalina. Piima tilkumise vastu oli see piisav, aga pissi ju kinni ei pea 😛
Meie kasutame laste voodites lina all selliseid froteest kummilinu, mis küll kuidagi higistama ei aja (vähemalt meid mitte 🙂 ), kasutasin neid samuti kunagi tissitamise algusaegadel enda külje all. Neid võib pesumasinas 60 kraadi juures pesta ja neid on ka üpris suuri müügil – praegu magavad lapsed meil 70’150 voodites ja no kolmveerand voodist on küll vabalt selle linaga kaetud, padja alla ei peagi ju panema. Meie ostsime need linad Kurepesa poest, üks lina oli küll suht kallis, nats üle 20 eur, aga see ju lõputult kasutatav, nii et eelistan iga kell ühekordsetele kilelinadele. Seega madrats on meil ikka kogu aeg kuiv.
Aga tekkidega on küll üks jant, ses mõttes, et ühest ei piisa. Ostsin kasutatult mitu tekki, lisaks saime ühe lapse sünniga haiglast, kokku on meil “alla pissivale lapsele” ca 3-4 tekki. Küll aga ei ole need täiskasvanu mõõdus, vaid ikka väiksemad, aga soojad ja paksud, mahuvad hästi pesumasinasse ka ja kuivavad kiirelt. Nii nad siis käivad kordamööda pesus 🙂 Samas ma olen selle igaöise pesumasina tööle panemisega nii harjunud, et see enam ei häiri, aga vot märgu linu vahetada on küll ebameeldiv. Õnneks on see töö enamasti mehe oma, sest meie kolmas tibu ei taha öösel tissist lahti lasta 🙂
Samas nüüd mõned ööd proovisime teise firma püksmähkusid ja paistab, et need allergiat ei tekita, seega võibolla jäämegi samuti mõneks ajaks mähku kasutamisele truuks. Tüdruk magab igatahes hästi ja laseb mähku hommikuks täis 🙂
Mina oma 2 lapse kogemusest võin öelda ainult seda, et nad peavad ise jõudma arusaamiseni, et ilma mähkmeta on parem. Loomulikult, olen minagi see, kes imestab, et sul plika veel mähkmega magab, aga tegelikult pole see ju minu asi 🙂
Minul sai tüdruk mähkmevabaks kuu enne poja sündi. Ehk siis 2a8k vanuselt. Kusjuures temaga tegin ma igasuguseid imenippe pottytrainingut läbi. Aga otsus potil käima hakata tuli temalt. Meil oli öösiti tema toa ukse taga pott ja kui tal tuli häda, siis käis seal.. Mõnikord juhtus ka õnnetusi, aga üldiselt mitte eriti tihti.
Pojaga olin “laisk”, noo kui ta ei olnud mul nõus isegi mitte istuma poti peale, mis ma tast sunnin. Ja mingi nädal enne seda, kui ta sai 2, hakkas ta ise potile nõudma. JA hakkaski käima. Paar nädalat olid öösel ka veel mähkmed all, aga nüüd on need juba ammu-ammu unustatud teema. Temal juhtub muidugi päevasel ajal rohkem õnnetusi – poiste värk, tilk tuleb ikka palju lihtsamalt püksi, aga öösiti on ta kuiv.. kui just ei ole olnud eelneval õhtul mingit pidu või asja, kus lapsed on ka vabalt saanud juua seda, mis nad soovivad.
Küll te ka mähkmetest lahti saate 😀 kooli vist ikka ei lähe nendega keegi 😀
Ja seda ma usun ka, kui tore on, kui sul on võõrsil keegi, kellega saad vabalt oma emakeeles suhelda 🙂
Meie lapsega sama lugu nagu sa isegi ühest mu viimastest postitustest lugeda võid. Ühesõnaga enam vähem nii nagu Ellin oma kommentaaris kirjutas. Laps hakkas potil käima kohe kui istuda oskas (minu abiga siis) ja on päeval mähkmevaba juba nii pikka aega, et ma ei mäletagi enam. Õnnetusi ei ole ka päevaune ajal kui päeval veel magas. Meil ei ole täiesti kuiva ööd veel mitte kunagi olnud.Mina isiklikult ei suuda rohkem kui nädala korraga öösel kella 2 ajal mobiili äratusega ärgata kuna siis käin kui zombi päeval ringi ning olen kärsitu lapsega.
Laps küll ise tahab ilma mähkmeta magada aga praegu ma ennast enam sellega ei vaeva kuna uni on meile kõigile palju tahtsam kui kogu see pissitamine. Eks ma kevadel, kui ilmad soojemaks lähevad, proovin uuesti. Meil on küll madratsi kate olemas ja ka vastavad mähkmelised linad aga tekki tundub nii mõtetu iga päev pesema hakata või mitut talvetekki soetama hakata. No ja ma ei taha ka, et mu laps kogu öö märjalt jahedas toas magaks.
Ma enam tegelikult sellepärast üldse ei muretsegi. Ega ta eluksajaks ju nendesse öö mähkmetesse ei jää. Tean, et ma olen teinud kõik mis võimalik seega ei tunne süümepiinasid, et viga oleks hooletus lapsekasvatuses 🙂
Mõned beebid magavad varakult juba terve öö, mõned ärkavad iga 2 tunni tagant sööma, mõned on öösel kuivad varakult, mõned ei ole. Igal lapsel oma iseloom ja oma rütm ning arenguline edasimineks nii, et ma ikka lähtun peamiselt oma lapsest kui sellest mida teiste inimeste lapsed juba teevad või ei tee.
Kannatust sullegi 🙂
Hea Tikker! Ma siin loen, et Sa lähed nagunii öösel magama, mitte õhtul koos lastega. Soovitan öist potitamist. Meil tüdrukud samavanad teie omaga, üks sai asjast aru kahepooleselt, teine lahistas südamerahuga iga öö voodisse. Üles ei ärganud, ju siis polnud piisavalt vastik.
Mul ema seletas, et point on selles, et tuleb jälgida öösel kellaaega, millal see voodi märjaks saab. Panin kella mängima algul kell 2, siis kell 1 ja siis kell 12. Nii saingi jaole – kui laps kell 12 õhtul/öösel ära potitada, siis oli hommikuni valdavalt kuiv 🙂 Seejärel juba hakkas mõne kuu möödudes ise samal ajal potile küsima. Nüüd on umbes pool aastat terve öö maganud, kus ei vaja öist potilkäiku 🙂
Laps ise neid öiseid potitamisi ei mäleta hommikul, kõik käis läbi une. Ainult ütlesin “pissile” ja aitasin ta voodist välja, rohkem juttu ei teinud, siis ei läinud uni ka ära.
Ma just sellepärast räägin oma kogemusest, et Sa suht hiline uinuja ise. Mind hulult häiris see vahepeal üles tõusmine, aga Sa oled ju nagunii üleval 😉
Kui me kunagi pikalt öist potitamist katsetasime, siis ajasime kah seda kellaaega taga. 23-24 vahel tavaliselt, aga vahel oli 23 juba voodi märg. Ja kui siis ka ära potitatud sai, ei tähendanud see sugugi, et hommikuni oleks voodi kuiv püsinud.
Meil on praegu laste magama minemise kellaaeg ka väga kõikuv… Aga jah, iseenesest võib uuesti proovida, nüüd ta on ju vanem ja ehk ka pidamine parem.
minu väiksem poiss jäi ka öösel kuivaks (sisuliselt päevapealt) alles peale seda kui 5 ette kukkus. mul oli suur pakk rohelisi kilelinu (ühelt poolt pehmed, teiselt kilesed) ja vahetasingi 2 aastat järjest igal öösel korra või kaks linu ja pidžaamasid. laps ise oli ka õnnetu, et voodi jälle märg, aga püüdsin sellest mitte numbrit teha.
külas või reisil olles ta alla ei pissinud, ainult kodus, kus uni sügav. kui öösel potile tõstsin, siis allapissimise kellaaeg nihkus lihtsalt umbes kella 5 peale hommikul.
aa… lasteaia lõunaune ajal pissis ka vahetevahel voodisse, nii et sinna viisin ka rohelised linad.
kui plika on alati voodisse pissinud, siis pole vast muretsemiskes põhjust, kasvab välja.
muideks, see ei ole vist minust väga tark niimoodi avalikult kuulutada ;), aga mina olin lapsena sügava ja raske unega. ei äratanud mind miski üles, lööge või trummi.
millal öine mähe ära võeti, ei tea, aga ma mäletan täitsa raudselt, kuidas veel kümne (!) aastaseltki voodi märjaks sain tehtud. nägin unes, et tahtsin pissile, ja siis (unenägu läks ikka veel edasi) tõusin üles, kõndisin tualetti, istusin poti peale ja… ärkasin selle peale, et voodi oli märg. et aju lihtsalt ei lülitunud tollest unefaasist tegelikult-ka-on-vaja-ärgata faasi. jube piinlik oli, aga teisalt… ma ei teinud mitte midagi valesti ju. ja tolles vanuses ma oskasin ise voodipesu ära vahetada ja pesumasinasse panna =)
praegu, ptüi-ptüi-ptüi!, on uni juba piisavalt erksaks muutunud, et öösel ärkan ikka üles, kui on vaja minna =), aga samas piisavalt sügav, et suudan ka võõrastes kohtades magada ja ennast välja puhata. ja hea raske uni on täiskasvanuna ikka jube suur õnnistus.
vot. 2 cents =)
Minu meelest pole see küll midagi, mille pärast piinlikkust tunda. Lapsena küll, jah, paratamatult, aga tagantjärgi täiskasvanuna oskame seda asja õnneks paremini analüüsida.
Mina ei mäleta, millal mul need probleemid täielikult lõppesid, aga veel 3. klassis ei lasknud ema mul laulupeol osaledes teiste lastega koolimajas ööbida, vaid saatis mu igaks juhuks oma sõbranna juurde. Ja minu emal olid kunagi lapsena vist ka samad mured. Nii et… Geenid?