Poiss oli täna täiesti terve, õhtul enne magamaminekut vaatasin, et nina jookseb hirmsasti. Noh, nohu, mis seal ikka. Aga läbi une hakkas kostma nii hirmsat kinnist haukuvat köha, et suisa õudne oli kuulata. Esimene kord proovisin talle vett pakkuda – ei võtnud, magas edasi. Järgmised paar korda ei ärganud üldse, aga veidi peale kella ühte hakkas köhimise vahele kaeblikult hädaldama.
Abikaasa oli just tõusnud ja valmistus tööle minekuks, tõin siis Poisi korra elutuppa, et teda rahustada. Pakkusin lusika pealt mett, mis on muidu täielik hitt, aga Poiss vaid köhis ja raputas pead. Kuna olin just Abikaasale teed teinud (pealegi Laste tee nimelist, oli üks Eestist kaasa toodud mahetee, mille Selverist soodukaga ostsin), pakkusin seda – ikka ei võtnud. Aga kui segasin tee sisse mee ja andsin talle selle joomiseks kõrre, SIIS hakkas lõpuks jooma. Ütles, et on väga maitsev ja jõi ja jõi ja jõi. Pidime teed juurde tegema ja mitu korda talle juurde kallama. Ta muidugi jõi seda leigelt, mitte kuumalt.
Lõpuks ronis mul sülest maha ja teatas esimese hooga, et tema tahab lugeda, raamatukapi juures aga mõtles ümber ja otsustas, et tahab hoopis raudteega mängida. Ega mängust muidugi miskit välja ei tulnud, oli mul veel natuke süles ja siis lõpuks oli nõus voodisse minema ka.
Täna mängisid lapsed palju veega, nii köögis kui vannitoas, nii et riided olid märjad. Vannitoa põrandaküte hetkel ei tööta ja ventilatsioon oli maksimaalselt lahti, nii et seal oli pigem jahe ja vahepeal jooksis Poiss püksata ringi ka… Nüüd siis tulemus käes. Aga hea küll, õnneks on meil teed ja mett, sinepipulbrit jalavanni tegemiseks ja hanerasva rinnale määrimiseks. Homme lendame köhale täiega peale ja saame loodetavasti ruttu lahti.
Aga et lõbusama noodiga lõpetada, panen siia veel kaks pilti, mis pole postituse pealkirjaga kuidagi seotud.
Plika loeb oma lemmiklugu vannis krokodilli mängimisest:
Ja Poiss käis ükspäev näkileiva jahil – sellest on tegelikult video ka, mis on tunduvalt efektsem, aga ma pole viitsinud seda üles laadida.
