Ma olen veidrik. Minu toitumise ideaal on veganlus ja ma loodan, et ehk kunagi ka jõuan selleni.
Ma olen täiesti veendunud, et inimorganismile pole vajalik ei liha, kala ega piimatooted (samuti ka nisu, ehkki veganlus seda ei keelaks) – et kõik vajaliku saab kätte taimedest ning targalt ja tasakaalustatult toitudes püsib tervis taimetoidu peal suurepärane. Ilmselt paremingi, kui kõike muud tarbides – aga seda tõesti ainult juhul, kui toit on mitmekesine ja tasakaalustatud, eks.
Ma pole sugugi kindel, kas ma üldse kunagi nii kaugele jõuan. Kui ei jõua, ega pole kah häda midagi. Minu meelest on äärmiselt vale sundida ennast sööma asju, mis ei meeldi ja keelata neid, mille järele isutab. Mõistusele peab kohale jõudma, et mingid asjad pole tervisele kasulikud, nii et isu kaob. See on ainus viis, mismoodi on minu meelest mõtet millestki loobuda.
Võrreldes näiteks viie aasta taguse ajaga on mu toidulaud niigi väga palju paremaks muutunud. Juba see, et ma jälgin koostist, väldin võimalusel lisaained ja eelistan mahedat ning katsun võimalikult palju ise teha, on suur asi.
Sellegipoolest olen ma oma ihaldatud eesmärgile mõeldes üsna teekonna alguses. Minu lemmikjook on piim, ma naudin kohvi, liha, kala, muna, saiu ja kooke, ka rämpstoitu ja muud magusat. Viimaste puhul piiran ennast teadlikult ja katsun taolist kraami pigem harva osta – tean ju, et need on kõike muud kui kasulikud.
Miks ma seda kõike üldse kirjutama hakkasin – lugesin Bioneerist, et ilmus esimene eestikeelne veganretseptidega kokaraamat ja vaimustusin. Ma ei tea, miks ma nii väga kokaraamatutest vaimustun, kui reaalis kipun retsepte ikka pigem internetist otsima. Just eile valisin Toidutare välja ühe Aeda retsepti, siis läksin otsisin riiulist raamatu üles ja sealt sama retsepti ka 😀 Aga ma miskipärast jumaldan kokaraamatuid. Just neid tervislike retseptidega. Mul on olemas Kaarina Nauri ja Ülle Hõbemägi “Puhta toidu raamat”, Aet Trisbergi “Maitseelamused tervise heaks” ning “Suur kiirete ja tervislike retseptide raamat”. Väga tahaks saada ka Marika Blossfeldti “Loodusik toit. Täisväärtuslik elu” ning Vesta Reesti “Minu köök. Toit talust ja turult” – esimene on läbi müüdud ja teist pole raatsinud osta, no ma ei osta põhimõtteliselt täishinnaga raamatuid, ei raatsi nii palju kulutada.
Igatahes… Esimene samm on vähendada liha söömist ning panustada selle kvaliteedile (maheliha on ju kallim nagunii), samuti katsetada rohkelt erinevaid taimetoite. No ja muidugi ikka võimalikult kohalik ja puhas toit ning maksimaalselt ise tegemist. Sedasama esimest sammu astun ma vist juba mitu aastat ja astutud kuidagi ei saa 😀 Eks mingid edusammud kindlasti on, aga planeerimine pole veel täiuslik ja lihahimu saab tihti võitu, nii et pole kõik liha, mida sööme, sugugi õnnelikult kasvatatud loomadelt pärit. Ja taimetoidud jätavad mind tihti külmaks.
Aga ükskord saame selle sammuga ühele poole. Ühel hetkel on kõik liha kvaliteetne ja taimetoidud au sees. Ja toit on piisavalt kohalik ja puhas ja ise tehtud. Eks siis vaatame, mis see järgmise samm olla võiks. Niipea sellepärast muretsema ei pea, pikk tee on veel minna.
Mulle üldse ei meeldi äärmused, mulle meeldivad pigem need keskmised tasakaalustatud lahendused. Samas meeldivad mulle ideaalid, mille poole püüelda. Peaasi, et millegagi hulluks ei läheks. Kõike tuleb nautida!
