Imeline hommik
Hoolimata sellest, et Abikaasa laseb mul nii kaua magada, kuni ta tööle läheb, on mul hommikuti tavaliselt üsna raske tõusta. Tihti ärkab Poiss tunduvalt varem kui kell seitse, siis peab teda kuidagi rahulolevana hoidma, kuniks Abikaasa “päriselt” ärkab.
Täna ärkas Poiss ka pool seitse ja virises. Võtsin ta meie voodisse, seal jäi rahulikuks – oli natuke kaisus ja nihverdas siis ringi. Saime veel rahulikult tukkuda, seitsmest tõusis Abikaasa üles, mina unelesin edasi. Kui ta kell kaheksa mind äratama tuli, et ise ära minna, oli pliit köetud, köök koristatud, lapsed riides ja kammitud ning istusid oma pudrutaldrikute taga.
See on tavaline, et Abikaasa hommikul pliiti köeb, Poisil mähet ja riideid vahetab ning lastele putru teeb. Aga et ta ka kööki koristas, ehkki see oli rangelt võttes minu eelmisel õhtul tegemata jäänud töö (õnneks polnud väga suurt segadust, ma natuke ikka kraamisin, lihtsalt lõpuni ei viitsinud), et Plika ka riides oli, et ta oli Plikal isegi pea ära kamminud ja soengu teinud… Vaat jaa, seda igal hommikul ei juhtu. Mul oli kohe nii hea olla, selline mõnus tunne, kui keegi sinu eest hoolitseb.
Nii et kui tavaliselt üritan hommikuti veel voodis või diivanil vedeleda, kuni kell näiteks kümme saab, siis täna jäin suurima rõõmuga ja vähimagi vaevata kell kaheksa üles – koristasin, pesin pesu, nüüd lõpetan hommikusööki. Koristan veel natuke ja siis läheme lastega õue mängima. Ja kahe paiku tuleb mulle külaline 😛
Oh seda ilusat elukest. Ja kevad annab veel kõigele vunki juurde.
