Apr 232013
 

Alustuseks soovitan kõigil lugeda läbi ühe asjaliku artikli, kus on meelde tuletatud lihtsaid ja loogilisi tõdesid toitumise kohta. Tervist tõepoolest ei tasu jätta arstide hooleks, ikka ise oleme vastutavad. Kõik algab sellest, mis me suhu pistame. Mõned kohad on selles artiklis mu meelest tibake liiga mustvalgelt väljendatud, lihtsustatud või liialdatud (see võib aga vabalt olla tõlkimise/refereerimise tulemus), aga üldjoontes igati loogiline ja asjalik.

Ja nüüd asja juurde.

Ma olen korduvalt maininud, kuidas mulle meeldib flirtida veganluse ning toortoitluse mõttega. Olen ka alati öelnud, et üleöö mingeid suuri muutusi läbi viia üldiselt ei õnnestu ning mina olen valinud aeglase tee, katsudes tasapisi toidulauda järjest tervislikumaks muuta ning vaadata, kuhu see mind viib. Muutused viimase viie aasta jooksul, mil olen toitumisest teadlikumalt mõelnud, on olnud märgatavad.

Kui viimati toitumise teemat enda jaoks selgeks mõtlesin, jäin vist selle juurde, et toidud võiksid olla võimalikult terviklikest algainetest valmistatud ja puhtad (mahedad). Et palju taimset ja värsket tuleb väga kasuks, aga ma ei usu sellesse, et veidi puhtaid piimatooteid, õnnelike loomade liha või (täis)teraviljatooteid halba teeks.

Täna sattusin ma Telegrami vahendusel lugema üht blogipostitust, kust läksin edasi ülejäänud blogi lugema – alustuseks intervjuu mulle juba ammusest tuttava toortoituja Sille Poolaga, mis oli väga huvitav ja inspireeriv, siis lugesin läbi kogu ülejäänud blogi. Järgmiseks on plaanis Sille enda blogi läbi saada – olen tema üksikuid postitusi varemgi lugenud, aga terve blogiga läheks aega, Paradiisi Maitse sai just sellepärast esimesena ette võetud, et postitusi oli vähe ja sain korraga läbi.

Ütleme nii, et mõtteainet on jälle juures. Ma absoluutselt ei ütle, et nüüd teangi, mis on tõde või usun, et just toortoitumine/puuviljatoitumine on kõige õigem, aga üldiselt tundub uus info igati asjalik. Olin senini teadnud, et juurviljad peaks ikka ülekaalus olema, puuviljadega seevastu ei peaks üle pingutama, ikkagi lihtsüsivesikud :P Mitte et ma oleks ennast kunagi puuviljade osas piiranud, lihtsalt selline mulje oli seni leitud infost jäänud. Nüüd aga lugesin, et mõningate väidete põhjal olevat inimene vanasti hoopis puuviljatoiduline olnud (nojah, aedviljad ka) – siin on sellest kirjutatud ja toodud põhjusi.

Ühesõnaga – on mille üle mõelda. Jälle on maailmapilt natuke avaram. Ma arvan, et sel suvel pöörame toortoitumisele teadlikku tähelepanu. Kindlasti mitte 100%, vaid lihtsalt teadlikult rohkem värsket kraami, nüüd ei muretse ka enam niiväga puuviljade ja juurviljade osakaalu pärast. Olgem ausad, puuviljad ja marjad on alati rohkem maitsenud kui juurviljad ;) Ma küll jumaldan ka toorsalateid, nii et need saavad samamoodi menüüs olema. Ja üleüldse, mingeid piiranguid ei hakka siin praegu seadma, neisse ma ei usu. Lihtsalt teadlikumalt rohkem värsket kraami – just sellist, mille järele parasjagu isutab. Vaatame, kuidas läheb. Suvel on ju hea ja kerge.

Üldiselt ma olengi jõudnud selleni, et internet on küll hea infoallikas ja toitumisteooriaid on lõputult, aga lõppkokkuvõttes peaks olema tõsine teadlane, et kuulutada veendumisega, mis siis õigem on. Teadlane ma pole, küll aga on mul võimalus erinevaid toitumisstiile katsetada ja hoolikalt keha kuulata. Nii vaimne kui füüsiline enesetunne, tervis, samuti naha, juuste ja küünte seisund peaksid üsna hästi infot andma selle kohta, kas olen õigel teel või mitte.

Igatahes olen ma kindlalt seda meelt, et muutused peavad tulema loomulikult. Tasapisi ja sisemusest. Kui mul on vajadus edasi katsetada, ju siis ikka ei ole veel kõik selline, nagu võiks olla. Ja nagu olen siiamaani toiminud, lähen ka edasi – ei hakka mingit 100% dieeti pidama, lihtsalt vaatlen, kuidas mingid muutused mõjuvad.

Aasta alguses läbi viidud muudatuste kohta võin öelda, et rohke värske kraami lisamine sooja toidu kõrvale on saanud harjumuseks, ilma selleta on kohe midagi puudu. Samuti ei tabanud mind selle aasta alguses tavapärane väsimus ja energiapuudus – või kujutan seda endale ette? Viimasel ajal on küll mitu madalseisu olnud, aga need on rohkem vaimsed ja põhjused on mulle väga hästi teada :)

Teine suur muudatus oli piimajoomise oluline vähendamine ja mida aeg edasi, seda vähem sellest puudust tunnen. Olen üsnagi ära harjunud toidu kõrvale vett jooma. Ehk tuleb nüüd isegi soovituslik 1,5 liitrit päevas täis, ehkki mõõtnud ma kunagi pole.

Kolmandaks olen tähele pannud teatud reageeringut rafineeritud nisust toodetele (aga võib-olla kujutan ma seda ette). Näiteks kui ma sõin tühja kõhuga mitu võisaia (tavalist täitsa valget saia – me ei osta seda pea kunagi, aga kui saime paki imemaitsva singiga just sel päeval, mil leivatainas ununes õigel ajal hapnema panemata, siis ei kannatanud oodata ja tõime ühe saia koju) või tüki kooki (mille küpsetasin seekord ainult valgest jahust, sest täistera oli otsas), siis korraks oli hea, aga üsna kiirelt läks olemine seest kuidagi väga ebameeldivalt õõnsaks. Samas kui söön võileibu, siis sellist õõnsat tunnet ei tule. Samuti ei ole probleemi, kui söön tüki kooki või mõned küpsised (patustame siin vahel, kohalikus poes on head šokolaaditükkidega küpsikud viimasel ajal kogu aeg soodushinnaga) pärast korralikku soolast kõhutäit. Sellised tähelepanekud siis. Ma olen oma keha kuulamises alles üsna algaja ja osa võib vabalt olla ka soovmõtlemisest tulenev ettekujutlus… Aga ma katsun ennast võimalikult objektiivselt hinnata :D

Kõik need taimetoitlaste retseptid pole mulle kunagi eriti isuäratavad tundunud, seega ei ole nende proovimine siiani nii libedalt läinud. Ma kavatsen seda muidugi edaspidigi teha, aga noh, lihtsalt rohkelt puuviljade-marjade söömine tundub juurikate kokkamisest palju lihtsam :P

See on iseasi, et mina olen ikkagi mahetoidu usku ja värske mahekraami osakaal on Eestis paraku kesine. Tallinnas on muidugi asjalood etemad kui Pärnus. Lisaks kaugelt transportimine… Samas – olgu mahe või mitte, kaugelt tulnud või mitte – vähemalt elus toit, eks. Selle kõige üle võiks pikalt vaielda. Igal juhul on puhas/mahe toortoitumine suvel mõeldavam kui muul ajal :)

Kuna ma olen väga laisk söögitegija ja suur puuviljade fänn, saate isegi aru, miks minus tekitab elevust idee, et kogu aeg suuremas osas puuviljadest toitudes võib täitsa kenasti ära elada. Tuleb ise katsetada, eks siis näis, kas see sobib mulle :D

Oleks rohkem raha, võiks käia iga teatud aja tagant vereanalüüse tegemas, see oleks minu jaoks hirmus põnev – vaadata, kuidas mingite vitamiinide ja muu vajaliku kraami osakaal kehas muutub. Aga no perearstilt minu vanuses inimene midagi väga põhjalikku tihti just välja ei nuia. Pole ju mingeid vaevusi, see pigem selline enda lõbuks asi. Kunagi võiks mingeid analüüse teha küll, aga ega igakuiselt polegi vast mõtet. Paar korda aastas? Eks näis… Esialgu piisab enesetunde jälgimisest.

Lõpetuseks veel üks huvitav link. On’s oliiviõli siis nii kasulik, kui väidetakse? Jälle mõttekoht. Mitte et oleks kahjulik, seda ma küll ei usu. Aga jah, loogilised tunduvad needki argumendid. Samas mulle tunduvad väga palju asjad loogilised, mis seda tegelikult teps mitte ei pruugi olla.

Igal juhul on tohutult põnev aina uusi asju avastada. Tohutult põnev on see teekond tervislikuma elu suunas. Huvitav, kuhu ma lõpuks välja jõuan?

  8 Responses to “Jälle uusi mõtteid toitumise teemal”

  1. Lugesin natuke Paradiisi Maitse blogi. Kuna mul ei ole plaanis toortoidule üle minna siis ma ei jaksa ja viitsi kogu ta blogi läbi lugeda aga mind hakkas huvitama, et kas need puuviljad mida ta söögiks tarbib on mahedad või ei ole? Sa lugesid kogu blogi läbi seega äkki oli kuskil juttu.
    Ma siin mõtlen, et süües nii suures koguses banaane, meloneid, viinamarju (mitte siis kohaliku kraami) sööksime me ka ikkagi väga suures koguses kemikaale sisse. Mitte mahe viinamarjad on ju ühed enam pritsitud ja mürgitatud kraam üldse.
    Huvitav kuidas see kasulikkuse ja kahjulikuse tasakaal sellise menüü-dieedi puhul oleks? (puhtast huvist küsitud küsimus :)

    • http://paradiisimaitse.blogspot.no/2013/02/vitamiinid-ja-mineraalained-taimses.html
      http://paradiisimaitse.blogspot.no/2013/03/nadala-soogiraha-toortoidul-elisa.html

      Nende postituste kommentaaride loe, rohkem selle kohta pole blogis olnud. Tolle esimese puhul oli pigem ainult vastureaktsioon… Teises rohkem lahti seletatud.

      Tõsi ta ju on, et kui osta tavatoitu, siis sellest on värske kraam parem valik kui muu :) Aga kui valikus on, ütleme, mis iganes mittevärske mahe kraam vs tavaline värske kraam, siis võib vaidlema kukkuda :D Samas – kuna maheda valik on isegi siin Norras piiratud (õigemini paljuski minu jaoks liiga kallis), siis ostan nagunii arvestatava hulga värsket kraami tavalist – ikka parem, kui üldse mitte midagi, arvan ma.

      Aga jah, ma olen ikkagi maheusku, mis tähendab, et toortoitumine suvel on tehtav, muul ajal Eestis väljaspool Tallinnat minu jaoks kaheldav. Aga noh, ma pole teadlane, äkki tõesti suudavad nii keha kui puuviljad ennast ise puhastada…

      • Thanks :) Lugesin läbi. Seda muidugi, et parem ikka süüa puu ja juurvilju kui üldse mitte üks kõik mis kujul siis.
        Mina aga olen seda usku, et nii suurtes kogustes mitte mahe viinamarju näiteks ei suudaks ma küll endal kurgust alla ajada :) Kui mahedalt ei saa siis parem ei söögi üldse. Ma küll ise söön tihti ka mitte mahe viinamarju ( no võrreldes selle naisega ikka ime pisikestes kogustes) aga mu keha tunnetab kohe ära kui need on eriti mürgitatud. Mõned inimesed näiteks saavad odavast veinist migreeni just selle tõttu, et saaks millest see tehtud on on nii kemikaalide rikas.
        Aga ega ma ei tahagi siin kellegi teise dieedi kallal norida või õigustusi otsima hakata :) Ma lihtsalt ei saanud algul, vaid paari postitust lugedes, aru kas ta elab Eestis või kuskil soojal maal ja kui aru sain, et Eestis siis hakkas huvitama, et kas ta sööb mahe kaupa või ei.

  2. Oot, aga sul on ju lapsed ometigi.. Või tahtsid sa öelda, et mängid selle mõttega (veganlus ja toortoit) ainult enda puhul? Kui nii, siis sain valesti aru ja vabandan. Kui aga koos lastega, siis.. Siis mõtle hoolega järele ja lisaks internetile ja muidujälgijatele konsulteeri ikka kellegi pädevamaga ka.

    Mul on omast käest hea näide tuua, kus üks taimetoitlane (sügavalt veel ka mingis usulahus sees) suutis oma pere toitumuse kümne aastaga viia sellisesle tasemele, et perepoeg lõpetas haiglas ja pole kolmveerandi aastaga veel päriselt toibunud. Naine ise aga vaevleb tervisehädade käes, kuigi ta just nende pärast olevat loobunud kõigest loomsest. Pereisa astus sellest ringist mingil määral välja kuldsete sõnadega: “Kes söögitegemises koba on, see parem asugu seda õppima, mitte ärgu piinaku oma perekonda muu jamaga. Või lasku mees pliidi äärde,”

    Selles peres meest pliidi äärde ei lastud, sest liha lõhn olevat iiveldamaajav. Nüüd nad käivad väljas söömas lõuna ajal. Isa ja ratastoolis poeg.

    Ega ma vaidlegi, et mahe või mis iganes paha oleks. Kõike lihtsalt õigetes kogustes ja nii, et liiga ei teeks. Mul endal on ka menüüs kolmveerand enda oma kraami või siis ostetud kellegi käest, kes teeb seda, mida mina ei jõua/viitsi/oska. Juurikad, kala, liha, pähklid, puuviljad, marjad, ka seened, roheline ja teematerjal ning kohv võilillejuurikatest – need on mul omal olemas. Piimasaadusi, leiba, mune, suitsuvorsti ostan kohalikelt. Jahukraami, tangaineid ostan kohalikust veskist. Õli asemel kasutan suures osas searasva, võid teen ise. Mahlad, moosid, kompotid – jälle ise.
    Süüa teen palju ja rikkalikult, igasugune näksimine aga on pea olematu. Juustu näksitakse, seda ostan kombinaadi oma poest, kogustega ei koonerda.
    Asja juures on põhiline, et pereliikmete tervis on korras, kõhud täis ja meel hea.
    Kindlasti saaks ka veel tervislikumalt, aga milleks? Äärmused on alati kurjast. Alati. Eriti kui mängus on lapsed..

    • Ikka endaga on plaanis eksperimenteerida, mitte lastega :D Ja no tõesti, ma ei ole, eks, mingi äärmuslasest friik :) Lihtsalt mind väga huvitab see toitumise teema ja ma tahaks katsetada.

      Iga suvi on nagunii tavalisest vähem kokkamist ja rohkem värske kraami söömist, nii et selles mõttes vast olulist vahet ei tulegi. Lihtsalt nats teadlikumalt tervislik. Lapsed on kõige agaramad puuvljade-marjade sööjad :) Ja ega neile hommikuputru sellepärast tegemata ei jäta, et ise rohkem värskele keskendun.

      Kõige olulisem on ilmselgelt see, et kõht täis, tervis korras ja meel hea. Sellepärast igasugu sunnitud piirangud ei toimigi, need teevad õnnetuks ja õnnetu olemine teeb haigeks. Äärmused on tihti üle pingutatud, vahel ka kurjast. Alati? Nii kaugele ma ei läheks. Lihtsalt teadlik tuleb olla ja oma keha tunnetada.

      Aga nii huvi pärast, kui sa loed intervjuud Sille Poolaga… Tema eluviis on siis sinu meelest kurjast? Tema lapsed õnnetud ja alatoitunud? No ma nüüd norin, eks. Ja nagu öeldud, ma olen enda meelest väga selgeks teinud, et ma katsetan kõike tasapisi… Ja eelkõige enda peal :)

      Negatiivsed näited jäävad alati igal pool silma ja neid tuuakse hoiatuseks – näe, mis võib juhtuda, ärge teie nii tehke. Ikka mõistusega tuleb kõike võtta, mõistusega. Mõistust mul on õnneks piisavalt.

  3. Kusjuures ma seda lootsin ja arvasingi. Lihtsalt.. igaks juhuks.
    See on vist minu viis öelda, et mulle läheb korda. Sest kellegi blogis juba mitu aastat sees olla annab nagu endast arust õiguse hoolida, kaasa elada ja ka natuke muretseda.
    Mulle meeldib sind lugeda. :)

    Aga su pandud linke ma veel ei lugenud, plaanisin õhtupoole.

  4. Sain sinu postitusest inspiratsiooni. Mõtlesin just ise selle üle, kas tavalist värsket kraami maheda asemel on kehva süüa? Lihtsalt rahaliselt ja kättesaadavuselt ei saaks ma sel juhul üldse mahe värsket kraami siin Pärnus süüa. Pea on paks, sest nüüd kevade saabumisega üritame perega võimalikult palju ISE ära teha ja varuda. Pean plaani sügavkülmagi soetada, et oleks mida talvel sulatada. Poest ostan nüüd eesti õuna, eesti kurki, eesti keedupeeti (nüüd hakkab oma maa pealt midagi tulema) ja eesti porgandit, kartul kaa. Igasugused salatid ja sibulad ja küüslaugud samuti kohalikud. Suurem osa on puhtad, midagi ka väetatud. Välisriigi mahedat ei hakka vaatamagi. Olen esialgu väga rahul, minu arvates kaa, peamine, et värske ja kohalik.
    Kui talumaja käes, siis ilmselt saab juba kergemalt ohata.

    Aga see sinu tunne, et teinekord teatud asju süües (mida pole enam ammu söönud) on kohe näha muutus. Minul saiaga. Ma pole toda pea kolm kuud söönu. Tavalist poesaia. Nüüd kaks päeva on sattunud üks viil ja võib olla ise sisendan aga no nui neljaks kõht on teistmoodi. No lihtsalt on! Näonahk aga on saia elimineerimisega lihtsalt uskumatult paranenud. Ja ma arvan, et rohelise lisamine menüüsse aitas mul oma tervisega latti kõrgemale tõsta. Enesetunne on uskumatult hea! Ja energiat on kaa…

  5. Njaa, see poesaia teema on mulle vägagi tuttav. Ma pole iial valget viilutatud saia regulaarselt söönud, aga viimasel ajal ei saagi enam. Kui on pagaritöökojast ostetud soe viilutamata nisusai, siis pole hullu midagi. Samuti küpsetan ise vahel (segan küll erinevaid tumedaid jahusid valge nisujahu hulka), pole ka hullu midagi. Ka sügavkülmutatud kukleid- baguette saan süüa. Algul kahtlustasin, et ikkagi gluteenitalumatus, aga siis hakkasin kahtlema, et ehk on neis viilutatud saiades miski lisaaine, et hoida saiaviilud pehmed jne. Et siis selle vastu on ülitundlikkus. Ühesõnaga hirmus mürk ja enesetunne on kohutav oma 3-4 tundi.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.