Meenutuseks noist kahest kuust, mil me lastega ühes toas magasime. Tänasega sai see aeg õnneks läbi 😀
Pilt on tehtud sünnipäeva õhtul – lisaks raamatukogust laenutatud pooleli olevatele Kivirähu raamatutele oli veel nii mitu uut sünnipäevaks saadud raamatut, et ei teadnud kohe, mida valida. Lisaks veel Epu Marta varbad, mida Poiss ikka vahelduva eduga nõuab.
Magasin kella üheteistkümneni, mis teeb kõva kuus tundi, kahe öö peale kokku kümme 😀 Lükkasin peo alguse kella kahele ja kukkusin siis koristama. Esimesed külalised jõudsid kümme enne kahte, mina lõpetasin elutoa põrandapesu kümme pärast kahte.
Siis oli aega Kaidiga veidike veini juua ja tuju kohe tõusis. Sõin kõhu täis ja meel oli hea. Õhtuks jõudsin muidugi jälle ära vajuda. Laste magama panemise ajal olin nii väsinud, et lauldes jäin pidevalt vait, lihtsalt uni tuli peale. Viimased õhtud on kõik sellised olnud. Täna saan õnneks varem magama minna, aga kella kümneni katsun ikka vastu panna, siis panen Plika korra potile. Nari jaoks on küll uued veekindlad linad, aga sealne voodipesu vahetus on nii tüütu – loodan, et õnnetusi eriti juhtuma ei saa.
Elutuba on harjumatult tühi. Kord on mõnus, aga kuidagi kõle on. Mitte et ma tahaks tagasi seda segadust ja asjade üle kuhjatust, aga… Pean harjuma. Ja kõigis kappides on suvaliselt eest ära topitud asjad, magamistoas ka kapi peal ja voodi all. Kogu see sasipundar tuleks järgmise nädala jooksul lahti harutada. Aga homme ei liiguta ma igal juhul lillegi. Õnneks suutsin peo käigus ja pärast selle lõppu sujuvalt kõik korda teha, nii et nõuderest on lookas ja seega mingeid kohustusi pole. Isegi tavapärane nädalavahetuse pesu on juba pestud 🙂
Hirmus Abikaasa igatsus on siin tühjas toas…
Paar pildikest täna hommikust:
Mäletate ju küll, kuidas Liisa endale sünnipäevaks oma toa sai 😉
Pimedas pilti teha on küll täiesti mõttetu, aga ma siiski pidin, eks.
Kõik on veel poolik. Kardin on hirmsal kombel kortsus. Pildid, kell ja maal on seinale panemata. Toolikatted kavatsen siiski uued õmmelda, sest praeguste värv häirib, aga pean kõigepealt välja mõtlema, milliseid tahan. Esimesel pildil näha olevatele kastidele saab hiljem raam ümber, siis on nii, nagu algselt ette kujutasin ja mahuvad kenasti ahjust vasakul olevasse nurka. Norrast toodud väikesed toolid tahaks seinaga ühte tooni värvida ning lepatriinutoolid välja vahetada – viimastest peaks üks olema vannitoas, et Poiss ulataks kraanikausini. Ja kindlasti sada asja veel.
Aga ikkagi. Ma sättisin pool ööd. Ja kui lapsed hommikul üles ärkavad, on neil jälle oma tuba. Nii, nagu ma lubasin 🙂 Mitte päris Plika õigeks sünnipäevaks, aga peo päevaks. Ja on õhupallid ja puha. Ja kingituseks see peavõru, mis tema voodi küljes on.
Mööbel oli alguses vähe teistsuguse paigutusega plaanitud, aga teadagi – plaan on üks ja reaalsus teine. Ei sobinud ja sai ümber tõstetud 🙂
Kui homme fotod seina saan, teen päevavalges normaalsed pildid. Seda juhul, kui on võimalust ja aega. Tõenäoliselt pigem ülehomme, sest homme on pidu ja kiire, ülehomme seevastu rahulikum ja päikest lubab siis ka.
Eelmisel ööl küürisin kella kolmeni vannituba ja uni jäi seega nelja tunni pikkuseks. Õnneks ei pea homme lapsi aeda viima ja uus tuba peaks neile piisavalt tegemist pakkuma, kavatsen kauem magada. Elutuba ma muidugi koristada ei jõudnud ja see võtab ka oma aja, samuti tahavad kõik põrandad pesemist – lootsin selle kõik küll öösel ära teha, aga jah… Lastetuba sai valmis, köök ja vannituba on juba elisest saadik korras, elutoas ja koridoris on veel aga üksjagu sättimist.
Hoiatasin kõiki külalisi, et kella ühene peo algus võib edasi lükkuda, kui ma oma sättimistega viimasele minutile jään. Eks näis, kui suur uni homme hommikul on… Võib täitsa juhtuda, et lükkubki 😀
Tulin lasteaiast koju ja magasin kella üheni 🙂
Koristasin põhjalikult kööki, lõhkusin selle käigus ühe tassi.
Tänu minu torkimisele said vannituppa nagid ja riiul seina. Jäänud on veel kapinupud, vanniliistud ja vannipaneel. Loodan kaks esimest ikkagi laupäevaks kätte saada, aga hetkel on vannituba vähemalt kasutuskõlblik. Jõudsin pärast köögiga lõpetamist seal tibake küürida, aga pidin siis lasteaeda minema ning asi jäi sinnapaika.
Koju tagasi jõudnud, tegin kiire söögi ning asusin siis kummuti kallale. Etteruttavalt näitan ära pildi, mis seis hetkel on – homme jätkan. Juhin tähelepanu kõigile neile kuradi siinidele. Sahtleid on kokku siiski üheksa, mitte kaksteist – need väikesed on petukaup, laiuselt samad 😛 Niisiis kaheksateist siini, eks.
Ema mees oli pannud siinid ühele küljele ja siis keskmisele osale vist kolm tükki. Jätkasin keskmise osaga, kuni kõik oli pandud. Siis avastasin, et tollel esimesel küljel olid siinid ühe augu võrra nihkes. Joonisega võrreldes selgus, et keskmisel osal olid valesti, nii et sain kõik lahti kruvida ja ümber panna. No seal oli palju pisikesi auke ja pidi olema nii, et kruvi on teises augus… Aga keskmisel osal oli ema mees miskipärast pannud kruvi esimesse auku ja mina muidugi ei kontrollinud jooniselt, vaid jätkasin samamoodi.
Siis said lisatud lagi, põhi, tagumine osa, jalad… Hakkasin sahtleid kokku kruvima. Kui esimene sahtel koos, tahtsin selle kummutisse ära panna, selleks oli vaja kahe kruviga siinide külge kinnitada. Ja mis tuli välja? ET KÕIK KURADI SIINID ON VALEPIDI. Nii et ma pean need VEEL KORD lahti kruvima ja teistpidi külge… Ainult et nüüd, kus kummut on juba koos, on seda veel poole tüütum teha. Näete, siin pildil on ülemine siin valepidi, alumine õigetpidi. Need kaks pisikest auku siini alguses, neisse läheb kruvi, mis sahtli siini külge kinnitab.
Kuna sahtlipõhjasid tuleb naeltega kinnitada, jätsin asja hetkel sinnapaika, nii hilja ei kõlba enam haamerdada. Eks homme panen siis ülejäänud sahtlid kokku ja kruvin ülejäänud siinid lahti ning teistpidi külge. Kilplase tunne on 😀
Ahjaa, põhja suutsin ma ka kogemata valesti külge kruvida, siis naelutasin tagumised plaadid paika, SIIS avastasin, et jalgade auke polegi, nii et pidin tagumise plaadi ära kiskuma, põhja lahti ja teistpidi külge kruvima. Et ikka lõbusam oleks, eks.
Vähemalt saan ikkagi selle kummutiga ise hakkama, see on peamine 🙂
Kuna magasin nii kaua, siis und ega väsimust eriti pole, lähen küürin nüüd veel natuke vannituba – ehk saan selle ka täna kaelast ära. Homseteks ülesanneteks on siis kummut lõpetada, elutuba korda teha, viimane masinatäis pesu pesta, kardin õmmelda ning õhtul loodetavasti asjad lastetuppa tagasi kolida.
Põnev, põnev.