Mul on olude sunnil töövaba nädal. Plika on neljapäevast saadik köha-nohuga kodune olnud, neljapäeval oli ka 38 palavik, see kadus õnneks ööga ära. Poiss käis terve eelmise nädala lasteaias, aga hakkas nädalavahetusel samuti köha-nohutama. Seega ei tulnud midagi välja plaanist, et ravin Plika pika nädalavahetusega terveks ja saadan lapsed teisipäeval jälle aeda.
Abikaasal ei ole enam kodune (sellest kirjutan teinekord pikemalt), seega ei saa tema enam sellistel puhkudel lapsi valvata. Poolhaiged lapsed kaheks täistööpäevaks ema ja tema mehe juurde viia ei oleks neile hea variant olnud. Jällegi tuli kasuks minu poole kohaga töö – sel nädalal oli mul ainult kaks tööpäeva, nii et ülemuse loal tegin kodust ära need tööülesanded, millega oli kiire, käisin täna ainult koosolekul (vanaisa aitas lapsehoiuga) ning töötan järgmisel nädalal kõik viis päeva.
Kuna Abikaasa käis Poisiga nädalavahetusel Tallinna lähedal sugulase sünnipäeval, kust nad jõudsid tagasi alles esmaspäeva lõuna ajal, olime Plikaga neli päeva järjest enamiku ajast kahekesi. See oli tõeliselt suur rõõm – nii rahulik olemine, ei mingeid tülisid. Plika on nii tubli ja iseseisev. Kui Poiss paari aasta pärast samasugune oleks, siis oleks ikka mõnus küll 🙂