See hetk, kui sa avastad, et oled veinipudeli, mille ilma vähimagi vaimustuseta külla minnes kaasa ostsid, üksinda tühjaks joonud. Misjärel kaks meesterahvast seltskonnas valmistavad sulle üheaegselt gini toonikuga ja rummi koolaga. Ja kui valituks osutunud esimene klaas tühjaks saab ning sa ütled, et rohkem enam ei joo, sigineb su klaasi mõni hetk hiljem täiesti märkamatult ikkagi saladuslikul kombel rumm koolaga. Mis saab muidugi ka ära joodud.
Kuna olime külas koos lastega, oleme kodus juba nüüd, kell üksteist. Lapsed veetsid suurepäraselt aega, kustusid koju jõudes hetkega ja saavad homme hommikul välja magada. Meie kui täiskasvanute jaoks on kell üksteist peolt koju jõuda vist pigem vara, aga mina, kes ma juba aastaid suuremat ei joo ega pidutse, tunnen küll, et on täpselt õige aeg.
Kõik on nii mõnus. Enamasti on elu vaikne ja rahulik, vahel on just sedaviisi hea. “Metsik” õhtu, mis lõppeb kell üksteist 🙂
Ja kõik see rõõm on tegelikult puhtalt tänu blogile. Tage on mu ainus Pärnu sõbranna ning me saime tuttavaks tänu sellele, et ta sattus minu blogi lugema. Just tänu temale on Pärnus nii hea. Mul on mitmeid häid sõpru üle Eesti, aga on vaja ka sellist, kes on lähedal.
Sa oled nii nunnu! Ka tänu sinule on Pärnus nii hea!
Me saime kl 2 magama tollel metsikul õhtul. Ma panin mingil hetkel Annabeli ja Anngreti suurde voodisse koos magama, lugesin juttu ja puha. Annabel oli nii väsinud, et jooksis vastu seina ja Anngret nõustus kohe magama tulema, sest kadedus oli suur, et Annabel ka minuga koos magama tuleb, sest no mis mõttes, tema emme ju!
Ja no see hetk, kui nad sulle kaks jooki üheaegselt ette ulatasid, see oli täiesti priceless. See oli lihtsalt nii kuradima hea moment! Tublid poisid 😀