Kuidas ma triikrauda ostsin

Mu riidekappi sigineb üha rohkem triikimist nõudvaid isendeid. Ostsin mõni aeg tagasi isegi triikimislaua. Mu triikraud on aga mingisugune täielik no name, pärit Selveri laadapäevadelt. Triikimine pole sellega kunagi eriti hästi õnnestunud, kortsud ei tule isegi maksimumkuumusega hästi välja.

Laulupeo ajal Liisi juures ööbides kasutasin tema triikrauda ja sellega oli triikimine imeliselt lihtne. Aur oli päriselt aur ja kortsud kadusid. Kuna oma triikrauas polnud ma tükk aega vett kasutanud, siis mõtlesin, et peab proovima. Noh, sain ka kohe aru, MIKS ma ei kasutanud – sest auruks muundumise asemel vesi lihtsalt tilkus riietele peale, nii et lõpuks olid mul veeplekkidega kortsus riided :D Lisaks lekkis vesi triikrauast igas asendist välja… Ühesõnaga täiesti lootusetu.

Pärast viimase uputuse korraldamist ma lõpuks tõdesin, et selle triikrauaga võib lutsu visata ning tuleb korralik muretseda. Kuna ma triikraua valimisest midagi ei teadnud, siis muidugi googeldasin. Ja infot tuli nii palju, et mõtlesin enda jaoks konspekti teha. No ja kui ma juba tegin, siis panen blogisse ka, äkki on kellelegi abiks. Ei viitsi kasutatud materjale eraldi linkida, aga tegu on erinevate artiklitega, mis tulid välja Google’i otsingutega “hea triikraud” ning “kuidas valida triikrauda”.

VÕIMSUS vähemalt 2000W – tagab piisava temperatuuri ja aurukoguse, vähema puhul võtab triikimine kauem aega. Tasub vaadata energiasäästlikke mudeleid. Minu vana triikraua võimsus oli 1200W – pole siis ime, et sellise võimsusesga kuivalt nühkides sirgeks ei saanud.

KAAL – raskema triikrauaga on kergem triikida, aga võib väsitada rannet. Liiga kerget hakkad automaatselt vastu riiet suruma, mis väsitab veel rohkem. Soovitav poes nö “kätte proovida”.

TALD peaks olema hästi libisev, mitte kriimustuv. Väidetavalt parim materjal: erinevad tugevdatud metallisulamid. Keraamiline – libiseb hästi, ei kriimustu, lihtne puhastada, ei kõrveta riiet, aga puruneb kergemalt (kui millegi vastu lüüa või maha kukub), peaks olema kvalteetne, sest kehvema kvaliteediga lähevad kiirelt koledaks (võrdluseks ka keraamilise potid-pannid, mis aja jooksul hakkavad külge võtma). Teflon – libiseb hästi, suurim puudus õhuke ja rabe tipp, mis võib murduda, pigem osta titaaniga tugevdatud variant, siis ei lähe katki ega kriimustu nii kergelt, välismaa foorumites mainiti, et Tefali tallad läksid kiirelt koledaks. Roostevabale terasele (nimet. ka inox, sisaldab kuni 30% kroomi) tulevad metallosadest kriimud, liiga kuuma temperatuuri puhul võib riie talla külge kleepuda. Alumiinium kõige kehvem – raskesti puhastatav, kergesti kriimustuv, mustus jääb kriimudesse, siis ei libise.

AUR – väljalase vähemalt 20g minutis, kindlasti peab olema reguleeritav. Võiks olla aurujoa funktsioon (augud triikraua tipus), millega on hea siluda raskesti ligipääsetavaid nurki. Auruavad – mida rohkem, seda parem, seda ühtlasemalt aur jaotub. Tuleb vaadata, et oleks ikka augud, mitte lihtsalt lohud. Kraatrikujuliste aukude puhul jaotub aur ühtlaselt, sirgete servadega aukudest purskab aur otse augu alla riidele ja efekt ei ole nii suur. Auru aitavad ühtlasemalt laotada ka triikraua tallas olevad sooned.

Mõnedel eriti peenetel €100 ringis maksvatel triikraudadel on ioonaur, mis tagab ühtlase ja imepeene aurujoa terve triikimise aja, väidetavalt eemaldab ka kõige tõrksamad kortsud minimaalse vaevaga, eemaldab staatilise elektri ning teeb riide pehmemaks.

VEEPAAK – mida väiksem, seda tihemini tuleb juurde valada. Kes rohkem triigib, peaks ostma suurema paagiga. Võiks olla läbipaistev, siis kerge näha, kui vesi otsas.

LISAFUNKTSIOONID. Minu jaoks kasulikud: tilgalukk (et vesi ei tilguks), vertikaalne aur (kardinate jm triikimiseks, riiete värskendamiseks), automaatne väljalülitus (kui unustad juhtme välja tõmmata, mõnede puhul ka siis, kui kogemata ümber kukub), isepuhastuv süsteem (mugav katlakivi eemaldus). Kaheldava väärtusega: ise temperatuuri valivad (ei saa ise auru ega temperatuuri reguleerida, vahel oleks aga ikkagi vaja), juhtmeta (mugav, aga suuremate asjade triikimisel jahtub maha ja peab vahepeal alusel kuumenema).

TOOTJAD – Severin väidetavalt hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Kogemused foorumitest: Tefal (Supergliss) ja Braun hea, Bomann halb. Philipsit üks kiidab, teine ütleb, et Braun libiseb paremini.

Pärast kõige selle info omandamist läksin päriselt poodi triikraudu näppima. Alustuseks Maximasse, kus ma pärast pikemat kaalumist kaks enim meeldinud varianti üles pildistasin. Järgmisena Kaubamajakasse, kus ma Experdist midagi huvitavat ei leidnud ning Euronicsist ostsin lõpuks ära odavama neist kahest, mis Maximas üles pildistasin. Selle, et on täpselt sama mudel, avastasin alles kodus.

Tefal Primagliss FV2550 – maksin selle eest €41.70. Tald jättis lihtsalt kõige sümpaatsema mulje (ehkki ma ei teagi nüüd, mis materjalist see siis õieti on) ja müüja ütles, et tal on ka Tefal. Ma rääkisin tegelikult kahe müüjaga – alguses oli üks meesterahvas, kes soovitas Philipsit (netist loetu põhjal jäi mulje, et nad seal vist tavaliselt soovitasvadki seda). Kuna ei suutnud otsustada, siis tänasin teda info eest, jäin veel kohmitsema ja valima – varsti tuli üks naismüüja ka küsima, kas saab aidata. Ma siis küsisin, mis tal endal on ja tal oli üks kallim Tefal. Kuna ma ei triigi eriti palju, siis võtsin odavama, millel tundusid enam-vähem kõik vajalikud funktsioonid olemas olevat. Väidetavalt hea hinna ja kvaliteedi suhtega Severine vaatasin ka, aga no ei jätnud nii head muljet ja ma olin nõus maksma €25 asemel €42, aga mitte €65 :P

Ema vaatas õhtul mu triikraua üle ja ütles, et tal on umbes samasugune, ainult kümme aastat vanem mudel. Et nüüd oleks juba aeg välja vahetada, aga muidu on ta sellega väga rahul. Järelikult peaks mina enda omaga ka olema, sest kümne aastaga saab üks asi ometi ainult paremaks minna. No ja kui see emal kümme aastat vastu pidas, siis minu triikimistiheduse juures võiks ju veel pikemalt :D

Aga kuna praegu on õhtu ja ma olen väsinud, siis katsetamine jääb homseks. Eks hoian teid kursis.