Selle blogi kirjutamisega on üks häda 🙂 Kohe, kui igapäevaselt ei kirjuta, kaob harjumus täiesti ära. Hommikul enne tööle minekut sätin kodu korda, hommikusöögi ajal olen küll arvuti taga, aga siis on muudki teha (blogiring, pallide päevatase, meilivahetus). Tööl teen tööd. Õhtuti toimetame kodus kogu perega ja arvuti on kinni, kuniks lapsed on magama pandud. Pärast seda on vaba aeg, aga viimased õhtud pole ma arvutit kotist väljagi võtnud, vaid selle asemel magama minekuni raamatut lugenud. Nädalavahetusel on kogu pere kodus, siis ka pikemalt arvutis olla ei taha…
Reede on see ainus õnnis päev, kus olen terve päeva üksi kodus ja võiks seega kirjutada nii palju kui kulub. Täna isegi alustasin postitust lastest ja kirjutasin selle suuremas osas valmis, aga nii palju oli vaja koristada, et lõpp jäi kirjutamata. Mõtlesin, et kui enamik postitusest on valmis, siis viitsin ehk ikka õhtul ära lõpetada… Ei osanud aga arvata, et mu õhtu nii öösse venib. Seega… Homme õhtul ehk? Või pühapäeval?
Operatsioon “kodu esimeseks advendiks korda” on täies hoos. Eelmisel nädalavahetusel vaatasin teisel pool kõik kraami üle ja tõstsin kõrvale need asjad, mida ära anda. Pildistasin üles kõik asjad, mida müüa tahan, ehkki piltide vaatamiseni pole siiani jõudnud. Kolmapäeval sai suurema osa ära antavast kraamist kodust lõpuks minema. Ülejäänu küll veel ootab oma aega, aga sai seniks teisele poole eest ära tõstetud.
Täna koristasin ära magamistoa, lastetoa, elutoa ja koridori. Ainult põrandad jäid pesemata, aga nii oligi plaanis – need teen homme kõik korraga. Sai igalt poolt põhjalikult tolmu pühitud ja plekke maha nühitud. Lastetoas asju sorteeritud ja omadele kohtadele pandud. Magamistoas polnud õnneks suurt miskit peale riiulile kogunenud asjade ära panemise. Koridoris läks eriti kiirelt, sest sealne kapp oli juba varasemast korras (tuleb küll meelde, et laste riided ja mütsiriiul ununes üle vaatamata, aga nüüd enam küll ei jõua, jääb homseks).
Kõige suurema töö tegin ära elutoas, mis on teatavasti juba mitu pikka kuud olnud täiesti õudses seisus. Ära antava kraami kotid sai eest ära, nii et oli võimalus lõpuks ülejäänu kallale asuda. Küll ma alles sorteerisin ja sättisin ja tõstsin ümber… Aga sain lõpuks kõik korda ja nüüd olen maru rahul. Kui veel viimased asjad teisele poole eest ära tõstetud saaks, põrandad pestud, elektriküünlad aknale ja varsti tahaks kuuske ka… Mmm.
Homme läheme kella viieks ema sünnipäevale, selle ajani saan koristada. Köök ja vannituba ainult jäidki – vannituba läheb kiirelt, köögis on vaja kapid korra tühjaks tõsta, kiirelt puhastada ja asjad organiseeritult tagasi panna (samas kõige aktiivsemas kasutuses oleva kapiga ma tegin seda kõike juba paar nädalat tagasi, nii et võin nüüd piirduda vaid kerge sättimisega), külmkapi peale on ka aja jooksul asjahunnik kogunenud, see tuleb ära likvideerida, külmkapi riiulid vajavad puhastust… Ja siis ongi vaja veel vaid kõik põrandad ära pühkida ja pesta, misjärel elamine peaks minu jaoks täitsa rahuldavalt korras olema.
Võimas 🙂
Detsembrisse jääb muidugi ka veel korrastamist – kõik panipaigad on jubedalt segamini, teisel pool peab Abikaasa veel palju asju läbi vaatama ja ära sättima, siis tuleb teisel pool kõik tolmust ja ehitussodist võimalikult puhtaks teha ja asjad võimalikult loogiliselt ära paigutada. Kuuri koristamisest ootab hunnik prügi prügimäele viimist, selle tahaks võimalikult kiiresti ära teha. Elutoas ootab ühe kapis hunnik parandamist vajavaid (mängu)asju, teises kapis õmblemist vajavad riided.
Aga samas tundub see kõik käkitegu võrreldes selle suure organiseerimise ja puhastamisega, mis mul hetkel käsil on. Et seda indu ikka jaguks ja elamine jõuluks täitsa korda saaks!