2014

Järjekordne koristusmaraton

Viimati tabas mind suurem koristushoog nädalavahetusel enne jaani, siis sai viiepäevase puhkuse jooksul kõvasti ära tehtud. Toona keskendusin pigem asjade sorteerimisele, organiseerimisele ja ära viskamisele, küürimise pool oli teisejärguline – eks seda sai ka veidi tehtud, aga mitte põhjalikult.

Siis möödus kaks nädalavahetust nii, et mitte midagi asjalikku teha ei jõudnud, seega pea kolm nädalat on koristustöödes olnud seisak. Tavapärased ja hädavajalikud asjad said selle aja jooksul muidugi tehtud, aga need ei paku ju nii suurt rahuldust. Tahaks ikka millegi suuremaga ühele poole saada 🙂

Täna siis oli lõpuks jälle selline päev, kus sai rahuldustpakkuvalt palju ära tehtud – seekord just küürimise poole pealt, organiseerimine oli teisejärguline ning toimus tunduvalt väiksemas mahus. Ajendiks muidugi külalised – ema mehe perekond on Venemaalt pikemal külaskäigul ning homme tulevad nad meie poole. Just selliseid võõramaid külalisi oligi vaja, et mind ennast liigutama panna 😀

Ühesõnaga koristasin terve päeva, hommikust hilisõhtuni välja. Pesin kaks masinatäit pesu – esiteks meie voodipesu ja siis tavalise värvilise laadungi. Selleks ajaks, kui teine masinatäis lõpetas, oli voodipesu juba kuiv – ilm oli päikseline ja tuuline, pesu kuivatamiseks ideaalne.

Siinkohal rõõmustan oma uute avastustega puhastusvahendite vallas, millega üliväga rahul olen. Esiteks katsetasin uut Green Naturals pesugeeli, mida ostsin lahtiselt, sama pesugeel pudelis on selline. Mul pole küll lavendel, vaid marseille, aga noh, pesevad ühtemoodi, lihtsalt lõhn on erinev. Olen sellega juba mitu masinatäit pesnud, aga alles täna õhtul voodipesu tagasi peale pannes ja imestades, miks see järsku nii valge on, jagasin matsu välja. No ei oska ma muud põhjust leida, kui et see uus geel tegi paremat tööd kui eelmised 🙂 Sest pesin muidu tavapäraselt 60 kraadiga ja lisasin plekisoola nagu alati… Ja no nii valge pole see voodipesu juba ammu olnud.

Teine asi, mille üle ma hirmus õnnelik olen, on universaalsprei hapnikuga. Otsisin omal ajal kõik ökopoed läbi ja mitte ükski ei müünud sellist spreid, millega saaks pesu enne pesemist pritsida. Lasin vahepeal isegi õel Rootsist tuua. Nüüd siis saan Pärnust osta, juhhei. Minu meelest toimib pesul väga hästi, kasutan seda vaheldumisi sapiseebiga, sisetunde järgi – kui on mõni konkreetsem plekk, mis vajaks mu meelest nühkimist, siis pigem sapiseepi, aga kui on sellisem üldisem mustus, mille puhul on põhjust arvata, et tahaks lisatöötlemist, siis lasen spreiga üle.

No ja lisaks töötas see sprei muidugi imehästi ka kraanikausi puhastamisel. Olgem ausad, ma saan kraanikausi niisama ka puhtaks, kui käsna kareda poolega nühin ja vajadusel näiteks natuke seepi või nõudepesuvahendit kasutan (mis iganes käepärast juhtub olema), aga jube mugav oli vannitoa jubemust kraanikauss üle pritsida, paari minuti pärast tuli kogu mustus imelihtsalt maha. Katlakivi eemaldavat see sprei kuuldatavasti ka hästi, katsetan homme köögi segisti peal ära. 500 ml pudel hakkab juba tühjaks saama, seda müüakse õnneks lahtiselt ka – oleks kohe alguses ostnud, aga kõik kodused spreipudelid olid juba kasutuses.

Igal juhul, pöördudes tagasi koristamise juurde, siis pärast pesu masinasse viskamist alustasin suurpuhastust lastetoast. Lastetoa vähetöödeldud laudpõrandat ei ole üldse tore puhastada, ma parem ei ütle, kui tihti (loe: harva) ma seda pesnud olen. Äkki mõne korra isegi olen. Pühkinud tihemini, aga noh, sedagi liiga harva. Ma ei ole küürimise poole pealt väga eeskujulik perenaine, olen seda korduvalt öelnud. Igal juhul vedasin nüüd toapõranda tühjaks, pühkisin kõik põhjalikult ära (selleks olin näiteks vahepeal kõhuli laste voodi all) ja PESIN ka. No sai ikka nühkida ja küürida, aga lõpuks oli kena küll.

Mul on harjumus kasutada koristamisel neid lappe, mida ma kasutan köögis – kui seal liiga mustaks lähevad, siis pesen masinas ära ja rändavad vannituppa. No teate, sellised ruudukujulised, mille saab hästi kuivaks väänata, hea puhastada, pind ei jää liiga märjaks. Aga jah, need lähevad üsna kiirelt koledaks ja on küll ideaalsed pritsmete kuivatamiseks, aga kui on vaja rohkem küürida, siis väga head tööd ei tee. Ja lastetoas on kõik kapipealsed ja lauad selleks ajaks, kui ma lõpuks koristada viitsin, just aktiivsemat küürimist vajavad. Täna taipasin ma lõpuks võtta kasutusse Norwexi üldpuhastuslapi. Sellega oli muidugi sada korda lihtsam ja kõik sai väga kiiresti puhtaks. Noid svammlappe ma enam juurde ei osta, ausõna. Ostan kööki kah korraliku lapi ja ongi kõik.

Igatahes, lastetoaga jätkates – tänu kolme nädala tagusele suuremale organiseerimisele seal suurt muud teha polnudki. Mõned mänguasjad sortisin läbi, panin kõik korralikult tagasi ja korras ta oligi.

Siis liikusin elutuppa. Seal korjasin suurde kilekotti kokku kõik Abikaasa tehnikavidinad. Ma pole viitsinud elutoas hirmammu midagi teha ja IT mehega koos elades täituvad kõik kapipealsed märkamatult läpakate, juhtmete ja arvutijuppidega. Nüüd siis tassisin need kõik eest ära, panin enda sortimist ootavad asjad korralikult kapi otsa hunnikusse, pühkisin tolmu ja põrandat (sealhulgas diivanite alt, kust peale mustuse muidugi ka igasugu mänguasju välja tuli), lõpuks pesin kah. Nüüd on jälle üsna valge põrand, polegi enam hall 😛

Siis oligi juba õhtu käes. Jõudsin köögis veidi asju ära panna, siis oli vahepeal paus ja sõime õhtust, seejärel pühkisin ja pesin köögipõranda ka ära. See oli enne ikka nii hirmus, et te ei taha teada… 😛 Lõpuks pühkisin ja pesin kiirelt ära ka magamistoa põranda (nii palju, kui vaba põrandapinda oli) ja koridori.

Vannitoa koristamiseni jõudsin õhtul kell pool üksteist. Okei, poti olin juba varem puhtaks küürinud, nii et nüüd tõmbasin kiirelt põranda ja peeglikapi üle, pesin vanni ja küürisin puhtaks kraanikausi. Lõpetuseks läksin duši alla ja küürisin ennast ka puhtaks.

Nüüd on ütlemata mõnus olla. Kodu on puhas, voodipesu on puhas, ise olen puhas. Panin hilisõhtul veel lastetoa toolikatted plekisoolaga likku, panen need enne magamaminekut masinasse ja taimeri peale, et saaks hommikul kohe kuivama panna… Ja ööseks jätan plekisoolaga likku elutoa tumbade katted, need saab siis hommikul masinasse visata – kuna homme peaks tänasele üsna sarnane ilm tulema, jõuavad need kõigi eelduste kohaselt külaliste tulekuks ära kuivada 😛

Magamistuba, khm, jah, on muidugi endiselt selline:

2014-07-12 01.17.40

Aga noh, kõike ju ühe päevaga ei jõua ja magamistoa ukse saab homme külaliste siin oleku ajaks lihtsalt kinni panna 😀 Teine variant on muidugi see, et mind tabab homme hommikul vastupandamatu kihk organiseerimist jätkata ning likvideerin selle segaduse kah ära. Aga noh, eks me näe. Praegu mõtlen küll, et pärast tänast rügamist võiksin ülejäänud nädalavahetuse vabalt lihtsalt maha molutada, olen puhkuse auga välja teeninud.

Nädalavahetus Tallinnas

Terve selle aasta on olnud kas hirmus kiire või hirmus halb rahaline seis, mistõttu olen Tallinna sattunud väga harva. Kuna Abikaasa sai laulupeo käepaela ning sellega koos kohustuse osaleda rongkäigus, otsustasin, et läheme lastega kaasa, aga ainult siis, kui ilm on ilus. Õnneks oligi.

Kuna me otsustasime oma mineku kindlalt ära alles neljapäeval, olin igasugu kokkusaamiste ja öömajade mõttes üsna viimasele minutile jäänud. Kõik lahenes aga suurepäraselt – nagu alati.

Kui Liisile oma Tallinna plaane mainisin, teatas ta, et läheb ise nädalavahetuseks maale ning me võime tema juures ööbida. Kas oleks saanud veel paremini minna? Reede õhtul ootas meid tema trepikoja ukse ees selline tervitus:

2014-07-05 11.34.14

Õhtul jõudis veel paar tunnikest veini juua ja lobiseda, aga kell sai hirmus kiiresti hirmus palju ja Liisil oli vaja bussile jõudmiseks varakult ärgata, seega läksime kõik magama.

See tähendab, jah, Abikaasa veetis õhtu oma sõbraga, käis temaga vahepeal korra meie juurest läbi ja läks siis linna peale, tema jõudis “koju” nii umbes kell neli 😀

Laupäeval saime kõigepealt Pipsiga Kadriorus kokku. Abikaasa läks õige pea rongkäiguks valmistuma, meie Pipsiga mõnulesime päikese käes ja jutustasime, lapsed vahelduva eduga mängisid mänguväljakul ja tüütasid meid. Kui rongkäik algas, vaatasime seda veidi, aga lapsed muutusid rahutuks ja saime teada, et maakonnad tulevad tähestiku järjekorras, seega läksime varsti mänguväljakule tagasi.

Kella nelja paiku toimus seltskonna vahetus – Pips läks omi tegemisi tegema ning meiega liitus Kratt oma plikaga. Õige pea helistas Abikaasa, et tulgu me nüüd tee äärde tagasi, varsti jõuab rongkäigus Pärnu kohale. Läksime siis taas tee äärde ootama. Oli väsitav 🙂

2014-07-05 17.19.19

Aga lõpuks tuli Pärnu…

2014-07-05 17.22.49

2014-07-05 17.23.19

…ja viimaks ka Abikaasa

2014-07-05 17.32.39

Lapsed said issilt endale lipud kätte ja võisime ülesande täidetuks lugeda. Kutsusime endile auto järele ja läksime Kratile külla. Autot oodates jõudsid lapsed nagu segased edasi-tagasi kihutada:

2014-07-05 18.10.14

Krati juurest lahkudes oli kell juba peaaegu üheksa, nii et läksime väsinult staapi tagasi. Lapsed panin kohe magama, ise koristasin natuke ja läksin ka.

Abikaasa jäi pärast rongkäiku õhtusele kontserdile, kohtus seal oma sõbraga ning läks temaga hiljem linna peale. Palusin, et katsugu natuke varem magama saada kui eelmisel ööl, ta jõudis “koju” hommikul kell viis 😀

Pühapäeval läksime Haidele külla. Me polnud tervelt üheksa kuud näinud, nii et suur rõõm oli lõpuks ometi kohtuda. Ilm oli imeilus, istusime varjulisel terrassil, kohvitasime ja jutustasime.

Pühapäevaseks kontserdiks oli mul pilet ostetud, see algas kell kaks. Abikaasa ütles, et paremad laulud on nagunii kõige lõpus, nii et me väga ei kiirustanud. Kella kolme paiku vist alles saime Haide juurest liikuma ning siis ei suundunud me veel mitte laulupeole, vaid alustuseks Järve keskusesse, kus meil mõlemal oli vaja tööasju ajada. Seal möödus ka märkamatult paar tunnikest ning kella viie paiku jõudsime lõpuks bussipeatusesse. Otse loomulikult jäi see buss, mille peale minna tahtsime, lihtsalt vahelt ära, nii et me passisime seal peatuses umbes pool tundi ning jõudsime lauluväljakule alles kell kuus.

Ilm oli selleks ajaks veidi jahedamaks läinud, nii et täitsa mõnus oli. Ma ei tea, mida enne lauldi, aga siis olid küll juba väga ilusad laulud ja oleks hirmsasti tahtnud kontserdi lõpuni kohal olla. Paraku olid lapsed väsinud ja virisesid üksteise võidu, seega saime olla vaid tunnikese ning asutasime siis tagasiteele. Aga hoolimata sellest, et peol oldud aeg jäi nii lühikeseks, olen ma ikkagi väga rahul, et ära käisime. Loodetavasti saab järgmist laulupidu juba pikemalt nautida 🙂

2014-07-06 19.07.13

2014-07-06 18.58.12

2014-07-06 19.39.11

2014-07-06 19.54.24

2014-07-06 20.03.42

Nii et nädalavahetus oli suurepärane ja väsitav. Nüüd loodame rohkelt ilusaid ilmu, et kõik sõbrad-tuttavad lõpuks Pärnusse meile ka külla jõuaks. Lubati igatahes tulla. Ootame!

Scroll to Top