Nagu olen korduvalt maininud, ma ei ole uudiseid juba väga pikka aega jälginud. Ma olen jõudnud järeldusele, et aega on niigi vähe ja uudised on enamasti negatiivsed, seega teevad mind pigem murelikuks või panevad end halvasti tundma. Ja samamoodi, nagu ma üritan vältida suhtlemist inimestega, kellest tean, et me kohe üldse ei klapi, ei näe ma ka mõtet raisata oma aega uudistele, mis panevad mind ennast halvasti tundma. Ma täitsa lepin üldise teadmisega, et maailmas toimub palju halbu asju, ma ei vaja detaile. Kõige olulisem jõuab minuni nagunii, muid kanaleid pidi.
Seega pole mul olnud kõige vähimatki soovi pagulaste teemal sõna võtta, pole lihtsalt minu nišš. Seda enam, et see on üks teema paljudest, mille kohta võin öelda: ma tean, et ma midagi ei tea. Ja kui ma tegelikult midagi ei tea, siis miks ma peaksin oma arvamust üldse avaldama?
Aga täna ma siiski natuke kirjutan, pagulastest ja poliitikast üldisemalt. Ajendiks said kaks artiklit, mida lingiti mu FB feedis.
Kõigepealt see – tegin lahti, lugesin veidi. Mina olen ajaloos väga nõrk ja ausõna ei tea, mis täpselt kunagi juhtus. Mõtlesin murelikult, kas sellest hüsteerilise maiguga hirmujutust võiks midagi tõsi olla. Palju lugeda ei suutnud, paarist esimesest punktist kaugemale ei jõudnudki. Leidsin üsna kähku, et isegi kui miski sellest ON tõsi, siis ega selle kõige lugemine ja võimaliku sõja vms pärast muretsemine mu elu paremaks ei tee – parim, mis ma saan teha, on see leht sulgeda ja elada oma elu edasi nii hästi, kui oskan.
Siis kerisin FB-d edasi ja kohe lingiti seda artiklit. Lugesin läbi ja hingasin kergendatult. Tundus märksa usutavam 🙂
Kellel neist kahest tegelikult õigus on, ma ei tea. Mulle tundub teine tunduvalt loogilisem. Aga just sellepärast ma ei tahagi uudiseid lugeda, et mulle tihti tundub mõlema poole jutt usutav ja ma ei oska arvata, kummal on õigus. Ma võin need kaks täiesti vastandlikku arvamust teadmiseks võtta, aga TARGEMAKS ma neist ju ei saa, pigem tekitab see veel rohkem segadust.
Aga mis ma arvan pagulaste teemast, nende väheste teadmiste ja kogemuste põhjal, mis mul on?
Ma olen mingil määral kursis UK, Rootsi ja teiste suuremate heaoluriikide pagulasprobleemidega. Ei ole tõesti üldsegi mitte tore, kui tulevad võõramaalased, kes töötamise asemel elavad toetustest, mis tulevad maksudest, mis on võetud sinu palgast. Ei ole tore, kui võõramaalastel on oma linnaosad, kus käia ei julge. Vägistamine ei ole okei mitte üheski plaanis. Kindlasti on neid probleeme veel kümneid.
Aga see on ju lihtsalt elu. Mitte ainult immigrantide seas, vaid ka Eestis ja kogu maailmas leidub inimesi, kes kuritarvitavad toetusi, on kurjategijad või lihtsalt tropid… Lisaks on Eesti kliima nii s*tt, toetused nii kehvad ja plaanitavate pagulaste arv nii väike, et ma tõesti ei näe, kuidas meid antud asjaoludel võiksid tabada sellised probleemid, millega kõik meid ähvardavad.
Korduvalt on läbi käinud argument, et riigil pole oma elanikegi jaoks raha, aga pagulaste jaoks leitakse. Minu jaoks on see väga sarnane vaidlusega, kuidas riik peaks maksuraha kulutama ja kuidas riik teeb seda raudselt valesti. Mina ei ole nii tark, et oskaks koostada riigieelarvet ja julgeks öelda, et nad teevad midagi valesti. Minu isiklik arvamus on küll, et pikk võimul olemine on oravad liiga ülbeks teinud, nad ei ole mulle kunagi sümpaatsed olnud ja ma ei vali neid, AGA riigi juhtimine on keeruline nii ehk naa, tehku seda kes tahes. Kindlasti on nad teinud vigu, kindlasti saaks paremini, aga mina ise paremini ei oska, seega ma väga ei kritiseeri. Ma lihtsalt valin neid, kelle puhul mul on tunne, et nad võiks teha paremini, muus osas jätan kritiseerimise targemate hooleks.
Meie toetuseid ja sotsiaalsüsteemi ning rahva üldiselt elatustaset ei anna tõepoolest kuidagi võrrelda heaoluriikidega, aga see ei ole mu meelest otseselt reformarite s*ta riigivalitsemise süü. Ja nagu ma ei tea täpselt, kuidas toimib riigieelarve, ei tea ma ka, kuidas toimib pagulastega seonduva rahastamine. Kuskilt jäi kõrvu, et need summad pole sugugi nii suured, kui mõni väidab, teiseks on meie riik EL-ilt nii palju toetusi saanud, et mida meil siin nii väga kobiseda on? Kreeka toetamine oli minu jaoks näiteks pagulastest mitu korda keerulisem teema, selle ma lasin lihtsalt endast mööda, sest ei osanud mingitele järeldustele jõuda.
Ühesõnaga jah, pagulaste teema on küll keeruline ja teiste riikide probleemid nendega seoses on reaalsed, AGA iga juhtumit tuleks vaadata üksikult, võttes arvesse kõiki asjaolusid… Ja vaadeldes pagulasi Eesti kontekstis, ma ei karda neid probleeme. Ja mind teeb nii õnnetuks, kuidas mitu mulle armsat inimest, kellest ma väga lugu pean, tunduvad suhtuvat sellesse teemasse veidi liiga emotsionaalselt.
Mitte ainult inimesed, kusjuures, ka näiteks Kodutunne – saade, mida ma vaatan ja armastan – paneb oma suhtumisega aeg-ajalt kulmu kergitama. Nad ajavad mu meelest suurepärast ja vajalikku asja ning ma kogu südamest loodan, et nad teevad seda veel pikalt. Aga ma pean tunnistama, et nende kriitilised repliigid meie ühiskonna suhtes, mis jooksevad läbi pea igast saatest, on hakanud mulle veidi närvidele käima. Nüüd on kistud sinna kriitikasse ka pagulased, seda kõike avalikult nende FB lehel. Ei tea, ei tundu õige… Aga see on vaid minu arvamus. Ma ei ole sugugi kindel, kas minu arvamus on see kõige õigem.
Eesti kontekstis tunduvad mulle pagulastega seotud reaalsed probleemid pigem need, mida mainis Kristina, kes mul ükspäev külas käis. Et meil puudub korralik toetussüsteem nende ühiskonda integreerimiseks. Midagi selles stiilis. Aga kuna see on teema, millest ma midagi ei jaga, siis jätan ka selle targemate hooleks. Pigem sellega tuleks mu meelest tegeleda, mitte võidelda eestluse väljasuremise vastu, mida pagulased põhjustavat ja mis tundub minu jaoks absurdsena.
Aga kui on üks asi, millesse mina kirglikult suhtun, siis on see miinimumpalk ja elamiskallidus. Nii tihti loen ma arvamusi stiilis “kui sa oleks viitsinud õppida, saaks sa praegu head palka ja ei peaks virelema”. Kuidas saavad kõik need kritiseerijad unustada mugavalt ära, et ALATI on hulk töid, mille eest makstakse miinimumi ja ka nende tööde tegijad on INIMESED, kes väärivad INIMLIKKU elu? Muidugi on neid, kes oleks võinud teha oma elus paremaid valikuid ja kes selle asemel vigisevad, et riik on m*nn ning ei toeta, aga nemad ongi lihtsalt need tropid, keda leidub igas ühiskonnas, kellega tuleb lihtsalt leppida ja neid soovitavalt ignoreerida. Alati jääb terve hulk toredaid inimesi, kes teevad töid, mille eest makstakse miinimumi ja kes tahavad ka normaalselt elada. Nii et jah… Elamisväärne elu kõigile toredatele inimestele. See on see, millest mina unistan.
Elu on kohati äärmiselt keeruline ja tihti ebaõiglane, aga pime vihkamine ja emotsionaalne lahmimine ei tee meie riiki paremaks. Rohkem mõtlemist, rohkem sallivust, rohkem positiivsust ja ligimesearmastust… Maailm ei ole mustvalge, maailm on värviline.
Nõus, nõus, nõus… Kõrgharitud sotstootajad ja lasteaiakasvatajad saavad ka kohati miinimum. No ok, natuke rohkem, aga 350 ja 450 pole minuarust ausaltöeldes enam vahet – mõlemaga võid Tallinna linnas perset pühkida, sest inimvaarselt ära niikuinii ei ela. Samas ma väga teadvustan endale, et ok, meil läheb lokkab keskklassi vaesus, aga vaesus on igal pool ja paljudes laaneriikides on see vaesus ikka palju raigem kui siin. Et jah see on üdini kurb.. Aga see ei tähenda, et mujal voolaks pudrumäed. Mõnes kohas on jah natuke parem, aga samas meil on jällegi natuke parem kui mõnes teises kohas. Ja mis mõttes eestlane ütleb, et väärib inimvaarsrmat elu ja teeb saared parema poole (see on minu jaoks täiesti arusaadav, kuna ma pean inimeste isiklikku õnne rahvuste säilimisest tunduvalt olulisemaks – rahvus in lihtsalt inimeste enda loodud kontekst..), aga teised samal eesmärgil siia tulla ei tohi?!…
Pime vihkamine ja lahmimine? Pime? See, et sina ei viitsi või ei taha end asjaoludega maailmas kurssi viia, ei tähenda, et teised ka pimedad on. Tõesti, kui siia tuleb mõnisada pagulast, kellest suurem osa siiralt sooviksid integreeruda, siis miks mitte! Mul pole MITTE IIAL olnud midagi haritud või harimata mõistliku suhtumisega ükskõik, millisest rassist inimese vastu. Mingi täiesti idiootne küsitlus oli mingi hetk vist Päevalehes, kus oli ka küsimuste seas selliseid viiteid, et kuidas tunneksid, kui raviarst oleks somaallane.. Jumala eest, kui see somaallane on suutnud end kokku võtta ja ARSTIKS õppida, siis mul tõesti ei oleks tema vastu mitte kui midagi. Rängalt kahtlen, et sellised autosid põletavad või lapsi vägistavad. Aga probleem tegelikult ju seisnebki selles, et nende pagulaste kultuuriruumi ja ühiskonnataju on väga raske muuta. Miks peaks muutma, küsite? Miks ei võiks olla multikulti? Sest kui ikka inimeste mõttemaailmad on nii erinevad juba puhtalt riietumisstiili kõneaines seinast seina, siis ülejäänuga on veel raskem. Kusagil sattusin Londoni moslemiprotesti video otsa, kus tavaline inglane pikas kleidis oli streikiva moslemi jaoks hoor, sest ta polnud pealaest jalataldadeni kaetud. Hiljem kinnitas nende suur juht, et jah, mitteuskujaid on neil õigus tappa ja nad väärivad põrgus põlemist. Kõrval irvitasid kaasa teised nooremad moslemid. Ma ei ütle, et kõik moslemid on nii agressiivsed, aga aeg on näidanud, et sealt kultuuriruumist on suurema tõenäosusega võimalus saada siia Eestisse kokku kompott sellistest, kes harrastavad meile eluvõõraid eluviise, sealjuures karmilt ekstreemseid. Kindlasti ei soovi ma sulle halba ja kindlasti mitte ka sellist saatust, nagu seda oli ühe Rootsi multikulti kaitsjal, noorel neiul, kes vägistati ja tapeti nendesamuste pagulaste poolt, aga palun, mõtle kaugemale! Nendel pagulastel on sugulased, see ei piirdu ainult selle arvuga, mis meile siin lähiajal ehk tuuakse.
Tõsi, et ma ei ole süvitsi kõigist õudustest lugenud. Sellegipoolest, nagu ka mainisin, olen multikulti probleemidega suuremates heaoluriikides üldjoontes kursis. Mulle aga endiselt tundub, et ei saa võrrelda neid suuri heaoluriike ja väikest Eestit. Mul on tõesti VÄGA raske uskuda, et pagulased hakkaks Eestit “okupeerima” – meil pole siin lihtsalt nii lihtne elada, et mugava elu otsijaid hakkaks siia hordide kaupa sisse voolama. Ja mulle tõesti tundub, et need eestlased, kes käisid meeleavaldustel särkidega, millel olevaid hüüdlauseid ma siia kirjutama ei hakka, ei ole sellele väga mõelnud, vaid pigem enamik neist on lugenud liiga palju õudustest, mis kusagil toimuvad, mõtlemata, kas on konteksti arvestades põhjust arvata, et siin juhtuks sama, et nad lihtsalt panevadki kõik välismaalased ühte patta ja ütlevad, et hoiame eestlased tõupuhtana, mis on minu jaoks õõvastav avaldus. Mulle meeldib multikulti – küll jah mõistuse piires, selge see. Olen nõus, et teiste riikide kogemused teevad ettevaatlikuks, neist võiks ja peakski õppima… Aga minu meelest on vale öelda konkreetne EI kõigile pagulastele ja näha tonti seal, kus seda ehk polegi.
Mina õnneks ei pea neid otsuseid tegema, aga ma pooldan siiski mõtlemist. Ja sallivust. Ja ma siiski eeldan, et siia toodavate pagulaste tausta on ka eelnevalt uuritud. Mina usun, et enamik moslemeid on täiesti tavalised ja armastavad pereinimesed. Tolles artiklis, mida linkisin, oli mainitud, et Eestisse plaanitavate pagulaste seas on ka naisi ja lapsi. Jah, maailmas on palju teravaid probleeme seoses pagulastega, millest me võiks õppida, aga seda me ju saamegi teha ja ma ei usu, et need Eestis sellisel kujul tekivad. Ma jälestan kõiki, kes vägistavad, varastavad, petavad, ma ei taha selliseid inimesi Eestisse… Aga neid on igal pool, mitte ainult pagulaste hulgas.
Mina ei suuda öelda kindlalt EI kõigile pagulastele, mina ei ole sugugi kindel, et kui need 1000 sõjapõgenikku siia tuuakse, siis on 30 aasta pärast jama majas, mina pigem usun vastupidist 🙂
Samas ma ei saagi sel teemal väga palju edasi argumenteerida, ega ma ei soovigi. Ma ei tea lõplikku tõde ja mu eesmärk pole seda siin kuulutada. Ma enda meelest arutlen siin rahumeelselt ja viisakalt. Seda ma rohkem tahakski, sallivust ja avatud meelt, rahumeelset ja argumenteeritud arutlemist, mitte vihkamist ja hüsteeria külvamist, mida mu meelest kahetsusväärselt palju avalikus ruumis toimub.
Mul on palju igas mõttes väga-väga intelligentseid laia silmaringiga sõpru-tuttavaid, kes on minust tunduvalt paremini kursis nii uudiste kui maailmas toimuvaga ja nad ei ole pagulastele pimesi vastu. Samas pole muidugi igaühe käest isiklikult uurinud 🙂
Igal juhul, teema on keeruline ja just mustvalge maailmapilt on see, mis mind häirib. Argumenteeritud rahumeelne diskussioon on teretulnud. Kas sellest just siin blogisabas mingit kasu oleks, minust pole suuremat argumenteerijat 🙂 Aga avalikus ruumis tahaks seda küll rohkem.
Nõus, nõus, nõus.
Ma ei tea,kas ma mäletan õigesti,aga minu arust hakkavad pagulased raha otse Brüsselist saama, mitte meie eelarvest. Aga pead ei või anda
Brüsselis ei hakkata andma pagulastele raha peopeale elamiseks. Brüsselist antakse Eestile raha, et pagulasi oleks kuskile majutada, oleks raha tõlkidele maksta jne.
Aga üldiselt olen nõus. See pime viha, mida külvatakse päevast päeva on kohutav.
Mind paneb imestama, et paar aastat tagasi, kui toetused lastele ja peredele olid veel väiksemad, ei olnud keegi kuskile meelt avaldamas ega muretsemas Eesti inimeste pärast. Aga nüüd kõik taovad vastu rinda, et nemad võitlevad eestlaste eest. Ja eriti tihti kohtab lauset: Ma ei ole küll rassist, aga…
Ma olen nii väga nõus! Ma tõsiselt kaalun FB-st lahkumist just nende absurdsete üleskutsete pärast, mis on suunatu pagulaste siia tuleku vastu ja kogu selle jama pärast, mida jagatakse, Mul on tekkinud täielik tülgastus. Ja täpselt samuti pean ma kuulama enda lähedaste (enamasti vanemad inimesed) paanikat ja hirmu täis telefonikõnesid sel teemal, millest ma ei taha enam rääkidagi sest nende maha rahustamine on ilmselgelt võimatu. Mõni võib arvata, et minu käitumine on kui jaanalinu kombel pea liiva alla peitmine, arvaku 🙂 Elu on palju ilusam ja täisväärtuslikum, kui keskendun ka edasi vaid oma lähedastele, sõpradele, lastele…kodule ja perele ja aitan edasi endast nõrgemaid, kes tõesti abi vajavad. Kogu see negatiivsus, mis paljude inimeste pea kohal aurab, on hirmus ja ma hoian sellest eemale. Ja sul on lahe blogi! 🙂