August 2015

Igal suvel sama jama

05/08/2015 / igapäevaelu, kodumajandus, plika, poiss / 1 Comment

Puuküttega elamise rõõmud 😀

Nagu näha, siis eriti kaugele me asjaga jõudnud pole ja see, mis tehtud, on peamiselt tänu Abikaasa vanematele, kes meil eile õhtul abiks käisid. Täna jätkame. Ja need on vaid pliidipuud, ahjupuid pole me veel mitte tellinudki… Aga noh, viimaseid ei pea vähemalt ise saagima, jääb ainult ladumise vaev, läheb kiiremini.

Eile hommikul ärkasin enne üheksat, et paigutada karpidega sügavkülma 6kg mustikaid. Siis pesin kaks masinatäit pesu ja toimetasin muidu ringi. Kell üks jõudsin lõpuks hommikust süüa. Siis sain mõned tunnid puhata ja oma asjadega tegeleda (loe: eelmise aasta pilte blogi jaoks sorteerida), õhtupoolikul möllasime puudega. Sedagi mitte nii palju, kui oleks tahtnud, sest nälg võttis silmanägemise ära ja miski hetk tuli lihtsalt poodi minna.

Täna ärkasin sama vara ja läksin tööle kolleegi sünnipäeva tähistama. Abikaasa läks ka tööle, lapsed alles magasid. Noil puhkudel, kui vaja hommikul veidikeseks ära minna, paneme ukse lukku ja jätame lastele kirja. Siin on minu tänane ja üks Abikaasa oma eelmisest nädalast:

Koju tagasi jõudnud, leidsin eest järgmise vaatepildi:

Eilsest õhtust pliidile jäänud makaronipann oli lauale tõstetud ja sealt endale multika kõrvale hommikusöök skooritud. Asjalikud, pole midagi öelda 😀

Nüüd saatsin lapsed sõpradega randa, riputasin ühe masinatäie pesu kuivama ja panin teise pesema, naudin üürikest rahu ja vaikust. Paari tunni pärast läheb möll edasi täpselt samamoodi, nagu eile õhtul.

Tegelikult peaks katsuma õhtusöögi suhtes ETTE mõelda ja selle tarbeks juba poes ära käia, aga ma just sõin lastega lõunasöögiks eilsest ülejäänud makarone ja ei taha söögile mõeldagi 😀 Lootusetu. No ma katsun ennast siiski kokku võtta mingi hetk. Või siis lasen Abikaasal töölt tulles poest paar pakki pelmeene tuua – nagunii keegi puude kõrvalt suuremalt kokata ei viitsi.

Fotomajandus edeneb jõudsalt – juuni lõpus alustades vajasid üle vaatamist kõik kaustad alates maist 2013. Praeguseks on täpselt aasta tehtud ning aasta veel ootel. Mis muud, kui võiduka lõpuni!

Esimene puhkusenädal piltides

04/08/2015 / plika, poiss, rõõm / Leave a Comment

Lastele meeldib kangesti ehitada. Mitte ainult klotsidest 😀

Ükspäev oli meil filmiõhtu. Keset päeva 😛 Shaun the Sheep Movie. Tõe huvides peab tunnistama, et Plika keeldus seda õige pea edasi vaatamast ja mina tüdinesin kuskil poole peal. Abikaasa ja Poiss vaatasid võiduka lõpuni. Shauni multikad on mu suured lemmikud, sest on lühikesed, tabavad ja mõnusad. Film oli aga veniv ja kohati üle võlli. Ei meeldinud mulle see loomapüüdja teema. Saan aru, et action müüb, aga ma hindan Shauni just sellist tüüpi actioni puudumise pärast.

Ükskord käisime jalutamas ja ma korjasin emale lilli. Nagu kunagi väiksena, 20 aastat tagasi:

Tervitustega Pipsile. Angry Birdsi mängu saab kasutada õige mitmel viisil, on vaja ainult tibake loovust:

Lastest, koristamisest ja mõistuse säilitamisest

03/08/2015 / kodumajandus, rõõm / 3 Comments

Mõni aeg tagasi ringles FB-s selline pildike:

Kõik emad ilmselt muigasid seda vaadates ja noogutasid, nii minagi.

Aga…

Ma PEAN aeg-ajalt elamise korda saama, muidu ma kaotan tõesti mõistuse – olgu lapsed või mitte.

Kord on muidugi ka suhteline mõiste 😛 Ma ei pea siin isegi silmas mingit suurpuhastust. Aga näiteks nädalavahetusel oli Abikaasa ära, lapsed mängisid õues, mina olin end blogisse kaotanud… Ei jõudnud selle aja jooksul isegi poodi, koristamisest ja söögi tegemisest ärme parem räägigi. Sõime võileibu ja pelmeene, lapsed ei tahtnud ka eriti midagi, sest sõbrad mänguväljakul ostsid igasugu kräppi ja pakkusid lahkelt ka neile – ma noil puhkudel ei keela kunagi, ega ma õel ema pole. Ainult nii õel, et OMA raha selle kräpi peale ei kuluta…

Igatahes tagasi teemasse – nädalavahetuse tagajärjel oli kodu võrdlemisi sassis. Täna olin sunnitud kõigele lisaks pool päeva tööd tegema, sest on asju, mis on puhkusest hoolimata vaja ära teha. Ja kui ma siis ükskord tööga ühele poole sain, siis oli lõpuks ometi aega hinge tõmmata ja KORISTADA.

Nüüd on kõik asjad omal kohal, kõik põrandad pühitud, vannituba puhtaks küüritud. No ja lihtsalt võrratult hea on olla. Ma tean küll, et homme keeravad lapsed kõik jälle segi ja elamine on õige pea taas liiva täis, aga vähemalt praegu on see üürike õnnis hetk – vaikus, rahu, kord. Ma nii väga vajan seda. Kui kodu on korras, on mul lihtsalt poole parem tuju.

Nii et jah… Lapsed tekitavad küll segadust, aga lugedes teiste blogisid, ohkan rahulolevalt, kuna nad on väljas selles vanusest, kus kõik asjad valimatult laiali loobitakse… Ja koduloomad? Mitte meile, aitäh 😀 Mitte nii kaua, kuni keegi teine nende eest täie vastutuse enda peale võtab. Kui meie elamises veel mõni karvik ka oleks, siis ma küll kaotaks ilmselt mõistuse. Väikeseid lapsi ja loomi jaksab ühel ajal pidada vaid korra suhtes väga ükskõikne inimene või siis vastupidiselt – üks VÄGA usin koristaja. Ma pole kumbagi. Ma olen laisk, kellele meeldib kord 🙂

Ise ka ei usu…

03/08/2015 / blogimine, rõõm / 5 Comments

Kas teate, kuidas ma olen AASTAID plaaninud seda ülemist teemade riba oma blogile, mis nüüd lõpuks olemas on? Täna õhtul lihtsalt istusin maha ja tegin ära 🙂 Mitte et need jaotused nüüd 100% loogilised oleks, eriti just isiklik/minevik/muu all… Aga enam-vähem! Ja kõik on olemas! Ja isegi jutukese enda kohta kirjutasin! Ja vahetasin esilehe pildi ära! Ma olen enda üle nii uhke 😀

Avastasin seadeid näppides, et ka minu lehel on võimalik valida responsive kujundus ehk teoreetiliselt peaks leht sel puhul oma laiust vastavalt erinevatele ekraanidele automaatselt ise kohandama. Selle peale kurtsid Nokia omanikud, et enam ei kannata blogi üldse telefonist lugeda. Muutsin siis tagasi vanamoodi. Sest tegelikult ei ole ju üldse keeruline veidi sisse-välja scrollida, et kogu tekst ekraanile mahuks. Või on mõnel telefonist lugejal midagi kurta?

Kuidas lehe üldise laadimisega lood on? Kas ma peaksin jätma ühele lehele veel vähem postitusi, et laeks kiiremini? Praegu on 10, aga ma võin panna sinna ükskõik mis arvu… Näiteks viis postitust korraga. Ega muud polegi midagi, kui et järjest lugedes tuleb siis tihemini lehe “keeramiseks” klikkida. Kui palju neid järjest lugejaid aga ikka on?

Ühesõnaga kui te leiate, et midagi võiks olla teisiti, siis andke teada 🙂

Ahhaa, üks jama on ka – otsingu kast mingil põhjusel ei tööta. Varem töötas probleemideta, aga millalgi viimaste nädalate jooksul avastasin, et enam ei toimi. Väga nõme! Googeldasin muidugi ka ja mingeid lihtsaid lahendusi ei leidnud – kõik paistsid eeldavat koodi näppimist, aga sellega on mul veidi kehvasti. Eks pean miski hetk ikkagi vaikselt katsetama, sest otsing on vaja jälle tööle saada – ja mida kiiremini, seda parem. Kui kellelgi on sel teemal mingeid kasulikke teadmisi, antagu lahkesti teada.

Protected: Jätsiabi

Igal suvel sama jama

Esimene puhkusenädal piltides

Lastest, koristamisest ja mõistuse säilitamisest

Ise ka ei usu…