Esimene advent, hilinemisega

Abikaasa ema käskis lastel jõuluvanale pilte joonistada. Lubas need kuskile ära saata, pidavat jõuluvanalt kirja vastu saama vms.

Plika joonistas paberi kahele poolele ühele poole maja väljast, teisele poole seest – diivanil istume mina, Abikaasa ja Poiss, Plika ise saab parasjagu jõuluvanalt kinki:

Poiss joonistas ka ühe pildi sellest, kuidas ta saab jõuluvanalt kinki. Ja pange tähele kardinat! Meenutuseks, et selline kardin on meil elutoas.

Ülejäänud kaks pilti on tuletõrjelaevast, kus ka jõuluvana kinke jagab 😀

Eile oli sihuke pooletoobine päev, kus ei jõudnud üldse nii palju, kui oleks tahtnud. Piparkooke küpsetada näiteks 😛 Üht-teist sai tehtud, toimetasin vaikselt, aga laupäevane hoog jäi tulemata.

Täna õhtul see-eest said esimesed piparkoogid tehtud. Küll ainult veerand taignast ehk ühe plaaditäie, sest aeg oli niigi hiline. Aga lapsed toimetasid üsna ise, Abikaasa vist rullida aitas, mina ainult panin plaadi ahju ja võtsin hiljem välja.

Ostsin poest glasuuri, sest lapsed nõudsid. Ei teagi, kas hakkan ise tegema, poe oma kasutada on nii mugav. Hea meel selle üle, et toiduvärvid glasuuris on nüüd looduslikud. Valge suhkur muidugi ei rõõmusta. Aga äkki kodutehtud tervislik piparkoogitaigen tasakaalustab? 😀 Noh, eks näis, ma päriselt ei välista, et proovin siiski mingil hetkel ka glasuuri ise teha… Vaatame.

Kuna ma ostsin lastele emotsiooni ajel advendikalendrid ära, siis hakkasin mõtlema, et pole neil vaja veel rohkem magusat hommikul, peaks midagi muud sussi sisse panema. Ostsin kaks Lego ja otsustasin need juppidena ära jagada. Mõistlikum oleks olnud osta Lego advendikalendrid ja sussi sisse magusat poetada, aga noh, järgmisel aastal äkki 😀

Laupäeva õhtul lapsed susse aknale ei pannud, seega jäi päkapikutamise mure ära. Pühapäeva õhtul aga rääkisid, et nüüd tuleb panna, nüüd hakkavad päkapikud käima. Ma kahtlesin, et ei tea, kas ikka hakkavad, detsember pole ju käes. Plika vastu – hakkavad-hakkavad, esimene advent on. Ma märkisin, et aga täna ju ei käinud. Plika “Tahad näha, et homme ON sussi sees midagi!”

Nojah, siis polnud enam miskit teha – panin lapsed magama ja läksin ohates Lego komplekte osadeks jaotama. Kuna mul oli muid tegemisi ka, alustasin Legodega alles peale ühteteist õhtul ja magama sain kell kaks 😀 Sest oli vaja ju juhendi järgi tekitada mõlemast komplektist 25 enam-vähem võrdset kuhjakest, et need siis ära pakendada ja nummerdada.

Õnneks oli koristamise käigus tulnud välja kotike tühjade üllatusmuna sisudega, mis ma olin mõelnud ära anda – need sobisid suurepäraselt väiksemate juppide hoiustamiseks. Samuti olin koristades leidnud eelmise aasta jõulukinkide pabereid, mis olid nii nunnu mustriga, et polnud raatsinud ära visata. Nendest kolmest sain parasjagu nii palju väikeseid ruudukesi, et pakkida ära need jupid, mis olid nii suured, et üllatusmunasse ei mahtunud.

Nii et päkapiku töö on nüüd tehtud ja võib detsembrile muretult vastu minna 😛

Esimesena läksid sussi sisse õpetused ja kummalegi ühe Lego-mehikese jupid. Lapsed olid vaimustuses. Poiss arutas täna terve hommiku ja õhtu sel teemal, et ei tea, mis päkapikk homme toob, kas politseiauto või juppe või… Nii vähe on rõõmuks vaja 🙂

Aga panen lõpetuseks paar pilti ka eilsest õhtust, nende vaatamiseks peate eraldi klikkima. Muidu äkki lapsed näevad 😀