Steffani pizzarestorani teavad vist küll kõik. No hea küll, kindlasti mitte kõik 🙂 Aga usun, et suurem osa pärnakatest ja Pärnut külastanud inimestest.
Mul endal on Steffaniga vähemalt viisteist aastat sooje suhteid. Vahel satume sinna tihemini, vahel harvemini – vahel sööme seal, vahel ostame lihtsalt koju kaasa… Vahet pole, kuidas – alati on hea.
Täna sattusime pärast pikemat pausi taas Steffanisse ja kogemus (mis on seal, olgem ausad, alati positiivne) oli lihtsalt igas mõttes imeline.
Kuna meid oli seltskonnas üheksa ja Steffanis on laua ootamine pigem reegel kui erand, olin valmistunud nii ootamiseks kui seltskonna vajadusel kahte lauda jaotamiseks. Juhtus aga nii, et enne meid ootasid vaid ühed inimesed ning meid mõlemaid juhatati kohe lauda. Teisel korrusel oli neid suuri laudu kohe mitu.
Seal oli lihtsalt nii imeliselt mõnus ja õdus. Hubane, soe, tuli praksus kaminas, igal pool jõulukaunistused, taustaks jõululaulud… Lapsed värvisid, täiskasvanud lobisesid, teenindus oli ülisõbralik nagu alati, pitsad jõudsid kiirelt lauda ja maitsesid ülihästi nagu alati.
Ühesõnaga – puhas rõõm.
Ma armastan söögikohti, mis pakuvad ilma igasuguse küsimuseta joogiks kraanivett ja Steffanis on see alati nii olnud. Samuti on neil tasuta eelsalat (mis küll mulle ei maitse, seega ma seda kunagi ei söö :D), lõunapitsad on soodsamad, lisaks saab lõuna ajal tasuta kohvi (ma ise küll nädala sees lõuna ajal sinna kunagi ei satu, aga Abikaasa on noid hüvesid korduvalt nautinud).
Ja kes pitsat ei taha, siis näiteks salatid on neil ka väga maitsvad ja nii suured, et neist saab ka reaalselt kõhu täis. No ja lisaks pastad, vormiroad, burritod, mida ma pole vist küll kordagi proovinud, sest pitsa on lihtsalt liiga hea 😀 Salatit söön enamasti suvel, kui isutab pigem millegi värskema järele, aga tahaks siiski kõhu korralikult täis saada.
Ma olen väga-väga tänulik, et Pärnus on nii mõnus ja kodune koht, kus terve perega söömas käia.
Tead, riskides minna kõigiga vastuollu, aga mina ei saa aru, miks Steffanit kiidetakse. Löögile sinna ei pääse ja kui saabki, siis söök on täiesti suvaline 🙂 Korra sain pitsat, mis ei olnud lihtsal meh!, vaid lausa halvemapoolne. Aga võib-olla pean kunagi veel võimaluse andma.
Samas on kohti, mis on nii hubased ja mõnusad, et söök muutub vähetähtsaks. Näiteks Ruunipitsas Tartus on pitsad mu meelest suvalised või lausa jõledad, aga teenindus ja interjöör ja asukoht on nii head, et oleme lapse ja mõne sõbrannaga seal korduvalt teed joomas käind. Muud söögid paistavad ka okeid, aga tükina ei soovita küll pitsat osta 🙂
Ma soovitan küll veel üks võimalus anda, jah 🙂 Samas maitsed on erinevad ja kõigile Stefi pitsa kindlasti ei meeldigi. Mõne meelest on jube rasvakäkk – ma usun, et need mõned küll sel juhul pigem pannipitsat silmas peavad ja võiks järgmine kord selle asemel õhukese tellida. Või salati! Autentset itaalia pitsat Stefist kindlasti otsida ei tasu.
Ruuni pitsa on jube, olen nõus 😀 Aga nagu öeldud – mina võiks Stefis käia ainult teeninduse ja atmosfääri pärast kah. Iseasi on see ootamine muidugi, jah. See on tüütu 🙂
Mulle meeldib ka, et Pärnus on selline õdus ja hea söögikoht aga pitsade osas ma pole enam nii heal arvamusel. Maitsevad ikka aga eelistan iga kell Pizzakioski pitsasid. Viimastel kordadel saan Steffanis selliseid pitsasi mille ampsudel voolab rasva päris korralikult ja sellest maitsest ka üle ei saa. Teisalt on seal tõesti mõnus meeleolu ja kohtade saamisega on probleeme olnud aastate jooksul ikka harva 🙂
Mulle Steffani interjöör ja teenindus meeldivad. Aga viimasel ajal on tunduma hakanud, et Pizzakioski pitsad on parema maitsega. Kuigi pastasid, kanasalatit ja magustoite ikka vahel käime Steffis söömas.