December 2016 – Page 10

Head asjad #33 – oma kodu

03/12/2016 / head asjad, oma kodu, positiivsusprojekt, rõõm / Leave a Comment

Igatsesin oma kodu juba kümme aastat tagasi – see tundus toona täiesti kättesaamatuna.

Ei oleks ma oma kõige metsikumateski unistustes osanud arvata, et vaid neli aastat hiljem on see mul olemas. No veel vähem tõenäoline oleks tundunud ilmselt see, et mul on ka abikaasa ja kaks last 🙂

Tagantjärele mõeldes – siiamaani imestan, et meil õnnestus see tükk ära teha. Lihtsalt soov oli nii suur ja kõik sobivad asjaolud langesid kokku. Vanemahüvitist võeti sissetulekuna arvesse hoolimata sellest, et mul polnud tööd, kuhu tagasi minna. Masu tõttu olid hinnad soodsad. Suutsime Abikaasa palgast kuidagimoodi ära elada ja minu vanemahüvitist sissemakseks säästa. Perekond aitas ka rahaliselt. Ja ära tegime! Ostsime kodu!

Ja oleme kõige kiuste seda laenu juba kuus aastat kenasti maksnud. Ainult neli veel!

Nagu te teate, on olnud küllalt neid hetki, kus ma olen kärsituna siunanud remondi edasilükkumist. Aga igal juhul on kümme korda enam noid hetki, kus ma olen piiritult tänulik selle eest, et mul kodu üldse on. Olgu ta nii väsinud kui tahes, ikkagi oma. See mind üldse ei häiri, et hetkel veel ka panga oma. Üle poole juba meie oma 😀 Ja neli aastat läheb lennates!

Selle aasta lõpp, ma tunnetan, on eriline. Mitte kunagi varem pole ma nii suure hooga kodus toimetanud. Ma usun, et hoogu jagub lõpuni välja – et seekord tõesti täitub mu unistus teha kodu praeguses olekus nii korda, kui see üldse võimalik on. Et pole ühtki ebavajalikku asja, ühtki katkist asja, kõik on maast laeni puhtaks küüritud, kõik asjad omadele kohtadele ära pandud.

Ja siis saab unistuste remont ka tulla, ma olen selles kindel. Mul on 100% usk sellesse, et järgmiseks sügiseks on meil unistuste kodu.

Aga see kodu on unistus juba praegu. Oma ja armas.

Nagu mu külaline esimest korda siin olles tõdes: soe tunne on. Ja mitte sellepärast, et tuli on pliidi all.

On küll, olen nõus. Eriti just köögis. Selles väikeses kohutava läikiva nõukaaegse rongivaguni seinakattega ja igivanade köögikappidega köögis.

Kodu on kodu.

Ja remondi puhul on oluline, et kogu see soojus ja hubasus säiliks. Kodu peab olema soe ja õdus koht, kus on nii mõnus elada, et üldse ei tahagi kuskile mujale minna 🙂

Head asjad #33 – oma kodu Read More »

Head asjad #32 – mõnusad kohtumised

02/12/2016 / head asjad, positiivsusprojekt, rõõm, seltsielu / Leave a Comment

Pere ja töö kõrvalt ei jagu just ülearu palju aega sotsialiseerumiseks – olen esimene, kes seda tõdeb ja tunnistab. Aga seda mõnusam on, kui võimalus vahel siiski tekib.

Kuna enamik sõpru on mul Tallinnas, siis enamik mõnusaid kohtumisi leiabki ka aset just seal – kui juba teise linna mindud, katsub ikka leida ka aja, et kellegagi kokku saada.

Pärnus elab mul täiskohaga kaks sõpra, aga ühel neist on nii kiire, et ma pole teda viimased kaks aastat praktiliselt näinud. Loodan siiski, et mingil hetkel asi paraneb 😀 Reaalselt on hetkel ainus inimene, kellega Pärnus peale pere tihemini suhtlen, Annika.

Aga vahetevahel olen ikka tundnud puudust veel mõnest “kohalikust” sõbrast, kellega õhtuti klaasike veini võtta ja maailma asju arutada.

Kust need uued tuttavad ja sõbrad ikka täiskasvanute maailmas tekivad – kooli, töö, ühiste hobide ja sõprade kaudu. Siis on tutvumine kuidagi loomulik – on mingi ühisosa, kust saab vestlust edasi arendada, edasi läheb mõnede inimestega juba iseenesest. Mul on viimastest aastatest palju toredaid tuttavaid töö ja blogi kaudu, kellest nii mõnedki on praeguseks sõbra tiitli auga välja teeninud. Ükski neist ei ela aga Pärnus…

Siin Pärnus on üks inimene, kelle kohta olen pikalt mõelnud, et ta tundub väga sümpaatne – aga ühisosa oli liiga väike, et see tutvus oleks iseenesest kuskile edasi arenenud. Täpsemini oli tegu Plika parima lasteaiasõbra emaga, kellega oleme küll jutustanud lasteaias ja vahetanud nüüdseks juba õige mitu sünnipäevakutset e-maili teel, aga kontakt on jäänud seni pigem põgusaks.

Ja nüüd hiljuti, pärast järjekordset sünnipäevakutserallit (meil on tüdrukud ju ühel kuul sündinud), tundus, et kas nüüd või mitte kunagi. Kirjutasin talle, et kuule, sa tundud äge, joome veini.

Ja siis natuke pabistasin, et mis ta küll vastab, aga õnneks vastas, et joome muidugi 😀 Ja siis me üritasime oma graafikuid klapitada kaks nädalat, et ühist (laste)vaba õhtut leida. Ja eile õhtul jõudsimegi lõpuks sinnamaani, kus ma panin lapsed kell kaheksa magama, üheksaks oli külaline kohal ning korkisime veinid pidulikult lahti.

No ja ma parem ei täpsusta siin avalikult, kui mitu veini me ära jõime, aga ütleme nii, et väga-väga lõbus õhtu oli, mis läheb kindlasti kordamisele. Ehk küll tiba mõistlikuma veinikogusega 😀

Kirjutasin hiljuti Liisidest oma elus. Novot, tundub, et mul vist ongi nüüd ka Pärnus oma Liis 🙂

Ma olen ääretult tänulik kõigi mõnusate kohtumiste eest toredate uute ja vanade sõprade ning tuttavatega. On nii hea, kui on olemas “oma inimesed”, kellega koos maailma asju paika panna.

Head asjad #32 – mõnusad kohtumised Read More »

Head asjad #31 – minu inimesed, igas valdkonnas

01/12/2016 / head asjad, igapäevaelu, positiivsusprojekt, rõõm / Leave a Comment

Tavaliselt kasutan väljendit “minu inimesed” pigem sõprade, tuttavate ja kolleegide kohta. Selles postituses kirjutan aga hoopis erinevatest “oma inimestest”, kes mu elu igas valdkonnas kergemaks teevad.

Elus on vaja ikka igasugu erinevaid teenuseid kasutada – kui palju lihtsam ning mõnusam on, kui oled leidnud endale sobivad kohad, kus sind teatakse, kus suhtlus on nii mõnus. Täiega oma inimesed.

Minu kosmeetik – olen tema juures käinud juba 13 aastat! Välja arvanud välismaal elatud perioodid, korra kuus, nagu aamen kirikus. Peale karvadest vabanemise saab ka kõiki muid maailma asju arutada. Me huvitume sarnastest asjadest ja meie maailmavaated sobivad hästi. Ta muudkui koolitab ennast ja on praeguseks ka terapeut, aga ma väga loodan, et ta kosmeetikuna veel aastakümneid jätkab. No ma tõesti ei kujutaks ette ka, mis ma ilma temata teeks.

Minu juuksur – olen tema juures käinud ilmselt peaaegu sama kaua. Ma ei ole kindlasti mingi kuldklient, arvestades, et ma üle 2-3 aastas kohale ei jõua ja kui kunagi noorena viitsisin värvimisega möllata, siis seda pole enam aastaid teinud… Aga ikkagi, nii hea on minna inimese juurde, kes sind teab, ja öelda – tee midagi, mis mulle sobiks 😀 No okei, viimased x aastat olen nagunii olnud täpselt ühe soenguga, aga sellise sooviga olen talle varem lähenenud korduvalt.

Minu kingsepp – viimased 2,5 aastat, mil Kaubamajakas töötanud olen, olen kõik parandamist vajavad jalatsid puhtast mugavusest sinna viinud, miks kaugemale minna, eks. Ja see kingsepp on seal nii vahva. Ma ei jõua kokkugi lugeda neid laste liimimist vajavaid jalatseid, mis ma talle viinud olen, igasugu muid asju ka. Teenindus on super, samal päeval saan alati kätte, vahel tuuakse suisa poodi ära mulle, ei pea isegi järele minema 🙂

Minu Swedbanki konsultant – tema juurde satun ma harva, aga ta on lihtsalt nii mõnus ja asjalik inimene, kellega on hea kõiki… pangaasju 🙂 arutada.

Kindlasti on neid toredaid inimesi veelgi.

Ma olen väga-väga tänulik kõigi “oma inimeste” eest, kes mu elu oma suurepärase tööga nii mugavaks teevad.

Head asjad #31 – minu inimesed, igas valdkonnas Read More »

Koristusmaraton jätkub

01/12/2016 / elu koos kassi(de)ga, kodumajandus, rõõm / 3 Comments

Ma ausõna ei jõua ära oodata, millal kodust kõik ebavajalik läinud on ja elamine maast laeni puhtaks küüritud 🙂 No ma ju tean, et see kõik juhtub, enne jõule 😀 Aga võiks kiiremini valmis saada, kui päris aus olla, sest ma tahaks nii palju muid asju ka teha. Ja kuni koristamisega pole ühel pool, seni ei suuda millegi muuga tegeleda.

Täna õhtul tabas mind köögi kraamimise hoog. Ühe kapi olin ma millalgi varem ära tühjendanud ja puhastanud, nüüd tegin seda ülejäänud nelja kapi ning kahe sahtliga. Küürisin külmkapi ning kõigi köögikappide uksed ja küljed ka puhtaks. Tööpinnalt tõstsin kõik asjad ära, puhastasin põhjalikult, sh eemaldasin veekeetjast katlakivi, panin tagasi.

Leidsin VEEL asju, mida ära anda!

Nüüd on köögis vaja veel külmkapi sisemus ja kraanikausialune “prügikastikapp” ära puhastada ning pliitidele ja seintele üks põhjalik küürimine teha. Ahjaa, ülemiste köögikappide pealt jäi tolm ka võtmata. Aga ma ütleks, tubli pool on tehtud. Homme ma ilmselt lõpetada ei jõua, sest mulle tuleb külaline… Samas ta tuleb alles kell üheksa, seega ma võin õhtusöögiks pelmeene teha ja ülejäänud aega koristamiseks kasutada. Kui viitsin 😀 Hiljem veiniklaasi taha magama jääda ka ei tahaks – ma pole sel nädalal mitte ühelgi õhtul enne ühte öösel magama saanud… Päris normaalne vist ei ole.

Aga jah. Elus suudab keskenduda korraga ainult piiratud arvule asjadele. Kodu, pere, töö ja puhkamise kõrvalt (sest KOGU aeg ma ei viitsi, vahel lihtsalt lebotan ka) suudangi põhimõtteliselt keskenduda ühele suuremale projektile, milleks on hetkel suurpuhastus. Kui sellega ühel pool, siis saab mõelda jõulukaartidele ja kodu kaunistamisele… Piparkoogitaigna peaks katsuma küll koristamisega paralleelselt ära teha. Ja raamatud ootavad lugemist – need pole niisama raamatud, vaid on vaja ka reaalselt teha asju, millest seal räägitakse. Ja sarjad, need kõik ootavad – sellest ajast saati, kui Austraalia modellid läbi said, ei ole ma vaadanud midagi peale Gilmore Girlsi. Greyst on viimased neli-viis osa vaatamata, Kodutunnet terve viimane aasta. Ja Abikaasa tahtis mulle OITNB esimest osa näidata – tahaks vaadata küll, aga praegu üldse ei mõtlegi sellele, nii palju tähtsamaid asju on teha.

Ükshaaval 😛 Koristamine on kõige olulisem. Siis vaatab edasi.

Kassipilta kah. Leidis teine omale uue sooja koha. Need jubedad radikad, mida ma kunagi vabatahtlikult pildile ei jäta 😛 Pesurest ja triikimislaud elutoas. Imestate, et ma seal praktiliselt mingit aega ei veeda? Aga suva selle kõigega – olgu Kredex või mitte Kredex, unistuste remont saab järgmiseks sügiseks tehtud ja see on täiesti lõplik otsus!

Ühesõnaga jah… Jälle läks jutt vasakule ära. KASS siis!

Koristusmaraton jätkub Read More »