Muigama panev iroonia – päev enne munadepühi jäi kass oma munadest ilma 🙂 Selle kokkusattumuseni jõudsime muidugi hiljem – aeg sai valitud puhtpraktilistel põhjustel. Sel nädalal oli meie kodukliinikus sünnipäevasoodustus ja tahtsime, et operatsioonile järgnev päev oleks meil vaba. Pikad pühad – seega mitte reede, vaid neljapäev.
Kolmapäeva õhtul tõin kliinikust puuri, neljapäeval viisin enne tööd sinna, täitsin paberid ära ja kiirustasin pärast tööpäeva lõppu tagasi.
Hoiatati küll, et võib olla õnnetu ja uimane, sirtsutada ja oksendada… Ei miskit. Kui kohale jõudsin, oli kass täitsa enda nägu ja koju jõudes hüppas esimese asjana riidekappi 😀 See riiul, kus ta pesitses, oli alt neljas, nii et päris kõrge hüpe oli. Asjal käis algusest peale kenasti, söönud on suure isuga, vahet ei tundu endisega mitte mingit.
Vaktsineerimas ja kiibistamas käisime juba paar nädalat varem, nüüd registreerisime lõpuks kiibi ära ka. Ussirohi ootab laua peal – ostsin esialgu selle kõige odavama tableti ja katsume seda toiduga segada, kui ei õnnestu, eks siis võib neid kallemaid katsetada. Vaktsineerida tuleb ca 10 päeva pärast korra veel ja siis vist ei olegi muud, kui iga paari kuu tagant ussirohtu (ta ju on meil peamiselt toortoiduline) ning iga aasta tagant uuesti vaktsineerida.
Hea meel, et kõik nii hästi läks 🙂 Meie munadeta kass 🙂
Positiivse poole pealt – kasspildid said selleks korraks “otsa”. Katsun edaspidi regulaarsemalt blogida, nii kassist kui muust elust, et ei tuleks sada postitust ühe õhtuga. Aga mis teha, kui on ometi puhkus ja jaksu kirjutada ja tahaks asjaga ühele poole saada 😀
Edu tableti toiduga segamisel. Minu Draakon tundis selle lõhna kõikjal ära 😀 Lõpuks pidin selle talle kurku suruma. Nad võiks ju teha mõne kanamaitselise tableti (kuigi see oleks puhas keemia).
Aga tundub, et teie Säde ei pirtsuta toiduga ka üldse, nii et loodan, et läheb õnneks. 🙂
Neid pilte on nii tore vaadata!
Ilusat pühapäeva!
Mu kassipidajast sõbrannal oli mingi spetssüstal, millega kassiga tabletti sai anda. Tablett sisse, süstal suht kurku (nii, et kass pärast välja sülitada ei saanud; ainus võimalus oli alla keerata) ja kogu lugu. Eeltööna tuli kass rätikusse keerata.
Töötas päris hästi isegi minusuguse amatööri puhul, kui sõbranna reisi ajal kassikarjas käisin.
Need tabletid on neile ülirõveda maitsega. Isegi meie leebe Saba sülitab selle välja, ka siis kui me talle selle kurku ajame. Ise kasutan seda turjapeale lastavat varianti – 11 eurot äkki? See on lestade, kirpude, puukide ja usside vastu. Väidetavalt tuleks kord kuus peale panna aga meie paneme siis kui näeme et puugid jälle küljes on, tavaliselt iga 2-3 kuu tagant. Talvel harvem.
Mnjah, tegime pulbriks ja segasime pehme konservi sisse. Alguses ei söönud, siis suure näljaga veidi sõi, aga enamik jäi ikka järele ja õhtuks hakkas kassist kahju. Nii et tuleb siis nüüd ka see kallim variant käiku lasta. Aga vähemalt proovima pidi, eks 😀