June 2017

Ilmad küll ei soosi, aga muus osas on juba täielik suve tunne. Lapsed ei taha üheksast magama minna. Süüa teha ei viitsi. Klassikaline suvi 😀

Poisil oli üleeile lasteaia lõpupidu, Plikal on veel nädal aega koolis käia. Poiss võib käia lasteaias kuu lõpuni, aga karta on, et kui Plika koju jääb ja Abikaasa kuu keskpaigast puhkusele, ega ta siis enam ei viitsi. Või kui ehk jaanipäevani venitab välja, siis on hea.

Laste iseseisvumisega seoses on minu õhtud vabamad. See EI soodusta asjalik olemist 😀 Poiss helistab õhtuti oma lasteaiakaaslaseid läbi, käib neil külas või kutsub neid välja mängima – kui ühegagi kaubale ei saa, siis kodu juures asuval mänguväljakul ikka poisse leidub.

Plika jõudis ema juurest täna koju alles kell kaheksa. Oli bussist maha jäänud ja esimest korda jala tulnud, sest järgmine buss oleks tema sõnutsi tulnud alles tunni pärast.

Abikaasa oli õhtupoolses vahetuses, nii et mina olin kodus puhta üksi. Ja mis ma tegin? Sama, mis varasematel õhtutel, kui lapsed väljas mängivad. Ronisin voodisse ja vaatasin Mentalisti.

Kui Plika koju jõudis, mängisime kaarte. See on meil uus traditsioon. Meil on suur lemmikmäng Phase 10, mida mängisime seni peamiselt siis, kui õeke külas käis, nüüd aga on lapsed ka mängu selgeks saanud. Lihtsalt oivaline – koos veedetud aeg, nii et kõigil on põnev. Õpetab lastele arvutamist ja kaotamist, mulle kannatlikkust 😛

Õhtusöögiks on meil viimastel päevadel olnud sushi ja caesari salat. Pärast kella kaheksat saab Maximast 30% soodsamalt, siis kannatab osta. Esimene kord läks suisa nii hästi, et müüja pani eksikombel 30% asemel 50% kleepsud peale ja sai poole hinnaga 😀

Ja klaasike veini on ka tihti mõnusa õhtu osa. Rohkem ei tahagi, ühest täitsa piisab. Praegu blogi kõrvale näiteks 😛

Kui nüüd seda ilma ka antaks!