Poiss ärkas eile hommikul valutava kaelaga – hiljem selgus, et väidetavalt olla see tal hakanud valutama juba pühapäeva õhtul. Arvasin, et ehk läheb üle, saatsin kooli. Ei läinud üle, käis terve päeva ringi, pea poolviltu, täna hommikul oli seis sama.
Täpselt kell kaheksa helistasin pereõele ja pidasin temaga maha pika vestluse. Kuna kael valutas vaid liigutamise ajal ja ühtki muud sümptomit (palavik, suurenenud lümfisõlmed, iiveldus jne) ei olnud, arvas õde lõpuks täpselt sama, mis mina: et ju ikka külma saanud ja närvivalu. Arvas, et pole mõtet hetkel veel näitama tulla, lihtsalt kael korralikult soojas hoida ja jooksvalt vaadata. Koolis käimise koha pealt arvas, et eks Poiss tunnetab ise kõige paremini, kus tal parem on.
Poiss tahtis kooli minna 🙂 Sidusin talle suure pehme salli korralikult kaela ümber ja lugesin sõnad peale, et see ka koolis kaela jääks. Saatsin õpetajale ka sõnumi vastavasisulise infoga.
Õpetaja helistas mulle tagasi praktiliselt kohe. Ütles, et mäletab oma lapsepõlvest, et tal oli ka mitu korda kaelanärvipõletik, tagantjärele tarkusena vist peamiselt sellest, et käis külmas saalis trennis, nii et kael vaheldumisi higistas ja külmetas… Et tõesti, need valud on visad ära minema, nii et kuni Poiss ennast ise hästi tunneb, seni käigu koolis edasi… Et ta hoiab silma peal ja vaatab, et ta liiga palju ei rahmeldaks… Ja vaatame jooksvalt.
Mul on lihtsalt nii hea ja soe tunne südames.
Et kui mul on mure, ma saangi helistada oma perearsti kabinetti ja konsulteerida. Muidugi on olemas ka nõuandeliin, aga kõige parem on ikka rääkida “omadega” – inimestega, kelle juures ma olen lastega algusest peale käinud, kelle puhul ma täpselt tean, mis nägu nad on 🙂
Ja et Poisil on õpetaja, kes hoolib, helistab, jagab kogemust ja kinnitab, et aitab jälgida.
Lihtsalt võrratu.
Aga ka teie võite jagada kogemust. Kas kellegi lapsel on midagi sarnast olnud? Mida olete ette võtnud? Kas teie meelest peaks ikkagi mingi hetk arstile minema?
Toesti tore. Mul sellist turvavorgustikku ei oleks. Onneks on mul inglismaa lapsed – kaivad terve talve pool paljalt ja on ok.
Tere! Mina soovitaks olukorda jälgida ja kui kaelavalu ikka püsib ning lisandub veel ka nt väsimus või pearinglus, minna otsekohe arsti juurde ja lasta borrelioositest teha isegi kui pole duvel puuki leidnud. Tihti kahjuks ei teki ka punetavat ringi, mis aitaks tabada nakatamise hetke.
Mul on paaril lapsel elus “kael/pea viltu olnud”, aga haiguse ajal ja viiruse tagajärjel. Plikal oli aasta tagasi tõesti ka borrelioos, aga siis läks pool nägu paigast. Ses mõttes on eelmisel kommentaatoril muidugi õigus, et selle saab vereanalüüsiga kindlaks teha.
Kuna mitte ühtki sümptomit peale valu kaela liigutamisel endiselt pole ja Poiss on kõbus ja lõbus nagu muiste, siis usun endiselt, et tegu on külmetusest tingitud närvivaluga. Aga jälgime muidugi hoolikalt, kui hullemaks peaks minema, siis arstile nagunii.
Minu lapsel ei ole olnud, kuid mul endal on korra olnud. Oigasin nädalakese ja leevendasid pipraplaastrid (taas) ja soojas olek.
Meil on lapse klassijuhtaja selline, kellega saab helistada, sõnumitada, täiesti vabalt suhelda ja mulle nii meeldib!
Mu eksil oli korduvalt kaelanärvipõletik, reaalselt käiski viltuse peaga ringi. Olen uurinud asja vaimset põhjust ja kirjutatud on, et sellisel juhul soovid oma elu ainult ühte pidi näha ja eks eluke annabki sulle võimaluse siis aint ühes suunas vaadata. Puhtfüüsiliselt on suht võimatu sellises olukorras pead keerata.
Aga ravisime toona pipraplaastritega ja eks mingid soojendavad salvid ka aitavad.
Loodan, et ehk oli abi 🙂
Aitäh! Mulle endale need vaimsed põhjused on alati huvitavad lugeda, lapse puhul nüüd jälle omaette vaatenurk… Õnneks Poisil läheb järjest paremaks – valu küll veel täitsa ära läinud pole, aga saab pead püsti hoida ja liigutada rohkem. Käib iga päev minu pehme salliga ringi, armastus ikka ravib 🙂 Ja lisaks ravib vanaema pendliga.