Uus kodu: vannituba ja saun

Vannituba on NII oluline, pesemas käib ju iga päev mitu korda. See peaks olema ilus, puhas, soe ja funktsionaalne. Mäletan oma joovastust, kui saime eelmises kodus pärast ligi kolme aastat tehtud vannitoa säästuremondi – isegi sel kujul oli vahe meeletult suur. Need nõukaaegsed plaadid pärast vuukide värskendust enam isegi ei häirinud ja PVC põrandakattena ka mitte. Kõige häirivamad olid torud, mis olid kogu aeg märjad, valge värv koorus maha, kõik sodi jäi külge kinni… Ja vuugivahed olid siiski ka piisavalt heledad, nii et vanni juurest läksid need pruunikaks ja tahtsid muudkui küürimist.

Nii et ma vandusin endale, et uues kodus ei tule ühtki heledat vuuki 😀 Aga jah, vahepealses majas läks vannitoaremont hoopis põhjalikult tuksi – õigemini siis mitte otseselt tuksi, aga igal juhul ei kukkunud miski välja nii, nagu plaanitud. Võib-olla ma kajastan seda blogis kunagi põhjalikumalt, võib-olla mitte – vaatame 😀

Vannituba ja köök on kaks kõige kallima ja keerulisema remondiga ruumi elamises ning kui maksta kallist raha renoveeritud elamise eest, siis need PEAVAD olema ilusad ja sobivad. Võtke nüüd lahti suvaline kinnisvaraportaal ja vaadake kõiki neid rõlgeid värvikombinatsioone, mida muidu igati korralikult remonditud vannitubades kohata võib… Või on need lihtsalt valged ja igavad…

Meie praeguse kodu vannituba paistis piltidelt igati meeldiv. Küll ehk mitte mu unistuste vannituba, aga kena ja sobiv – nagunii plaanisime kindlalt teha teisele korrusele ka vannitoa, mis oleks siis jäänud põhikasutusse – alumine aga pigem WC-na ja saunas käies. Meil oli eelmise maja vannitoa jaoks pott, valamukapp koos valamuga ning peeglikapp juba kõik ostetud – kolisime need kaasa plaaniga need tulevikus ülemisse pesuruumi panna.

Juhtus aga nii, et pärast kuu aega siin elamist ja pesemist otsustasime ühehäälselt – alumine vannituba on pesemiseks nii mõnus, et pole mõtet seda üles üldse tehagi. Oluline on vaid WC, sest vot pissihäda on küll tihti hilisõhtul ja öösel ning ÜLDSE ei viitsi siis trepist alla ronida… Ja kaks WC-d on meie pereliikmete arvuga igati kohane. Aga pesemisharjumused on meil sellised, et meie Kaaslasega käime duši all hommikuti, lapsed õhtuti. Seega pole ka mingit järjekorda ukse taga 🙂 Hommikul ärkame meie varem, käime mõlemad pesus ära – kui lapsed ärkavad, käivad hambaid pesemas. Õhtuti käivad nemad üheksa paiku pesus, meie peseme hambaid palju hiljem. Kõik töötab 🙂

Praeguses vannitoas on mitu asja, mida sooviks muuta endale sobivamaks ja mida saamegi muuta – aga põhiline ehk plaadid-vuugid ning pesemise osa funktsinaalsus on kõik lihtsalt super. Olen alati soovinud dušikabiini või vanni asemel lihtsalt kardinaga eraldatud dušinurka – nii on minu meelest kõige mugavam ja kõige vähem küürimist. Ülemine osa seinast on valge, mis annab avarust. Alumine osa värviline, mis teeb ruumi minu jaoks õdusamaks – sinakasroheline erinevates toonides on mulle ka alati väga meeldinud. Üldmulje on rahulik ja hubane. Plaadid on üldmuljelt ühevärvilised, aga õrna mustriga. Ükski vuugivahe pole hele. See kõik omakorda tähendab, et veesete ei paista välja ja ma ei pea mitte midagi küürima 😀 Absoluutselt imeline! Reaalselt, ma olen siin elanud üle kuu aja – kraanikaussi ja potti peab muidugi puhastama, riiuleid ja peeglit ka, aga kõik ülejäänu ehk seinad ja põrandad… Põrandalt tõmbame pärast duši all käimist suurema vee kokku ja põrandaküte kuivatab ülejäänu kiirelt. Põranda käin vahel tolmuimejaga üle. Muus osas aga paistab kõik täiesti puhas ja korras 😀 Ideaalne laisa inimese vannituba 😀

Ideaalis oleks ma soovinud pesuruumi osa ülejäänud põrandast väikese “astmega” sentimeeter-paar madalamale… Aga selles vannitoas, jumal tänatud, on ruumi piisavalt ja kalle õigesti ehitatud, nii et dušikardinast teisele poole jõuab vett minimaalselt ja selle saab väga kergelt ära kuivatada. Samuti on pesemise osa piisavalt suur, mahutamaks kaks inimest… Meil on Kaaslasega traditsiooniks koos duši all käia, kui selleks aega on – st kindlasti mitte tööpäeva hommikutel, aga näiteks pärast jooksmas käimist ja vahel nädalavahetustel… Seal mahub lahedasti ära isegi rohkem kui kahekesi, nagu me saunapäevadel oleme järele proovinud 😀

See ümmargune peegel on üks asi, mis läheb kindlasti välja vahetamisele, sest ei sobi meie kasvule üldse. Kui ma seal normaalselt seisan, näen rinda 😀 Klaasist riiul ka ei meeldi, seda on väga tüütu puhastada. Meil on ju eelmise maja vannitoa jaoks ostetud valamukapp ja peeglikapp, mis on väga ilusad ja hetke plaan ongi need nüüd mingil hetkel alumisse vannituppa panna. Olen aga natukene mures – äkki hakkab häirima, kui selles suht kitsas ruumis on ukse pealt vaadates järsku mingid kapid ees? Praegu on mõnusalt avar, sest valamul on ainult kitsas jalg ja üleval ei ole üldse mingit kappi… Samas NII väike see vannituba ju nüüd ka ei ole… Ühesõnaga, ilmselt proovime kõigepealt nii, et toome need kapid lihtsalt sisse ja saame visuaalselt ehk paremini aru… Aga seda kõike kunagi hiljem.

Dušš on väga mõnus – meil ju vanas kodus oli ühine segisti dušile ja kraanile, eraldi on palju parem. Ja selline variant, kus ühelt poolt reguleerid soojust, teiselt poolt survet – ka väga mugav. Lisaks tavalisele duši hoidjale teine hoidja ka allpool (kus dušš sel pildil ongi) – samuti super, just laste jaoks.

Ma ei olegi lõpuni ära otsustanud, kas ma soovin, et pesuvahendite riiul oleks dušile lähemal või on nii ka ok. Üldiselt tunnen duši läheduses puudust ainult seebialusest – selle võiks küll lisada, paljud dušihoidjad ongi koos seebialusega, meie oma miskipärast mitte. Ülejäänud totsikud võivad mu meelest olla edasi seal, kus on – mõnes mõttes ongi parem, kui pole kogu aeg jooksva vee all. See riiul ka nii armas, ümmargused vormid mulle meeldivad. Aga vist väheke roostes, nagu ajaga ikka läheb. Põrandakaabitsal murdsin üsna alguses varre ära ja uus maksab ainult paar euri… Ostmiseni pole ikka jõudnud, sest corona tõttu enam ehituspoodi eriti ei satu. Ja saab praegu ka kasutada küll 😀

Selle akna ees häirib ribikardin, mis on viltune ja üsna kole. Vahetaks millalgi välja – polegi kindel, mis oleks kõige lihtsam ja soodsam variant, et aknast sisse ei näeks (kõrvalasuva maja teise korruse aknast on täpselt hea vaade, nii et ilma ei saa), aga valgust tuleks maksimaalselt. Ehituspoest saab vist mingeid kleebitavaid kilesid osta selleks puhuks? Akna(klaasi) välja vahetamine oleks kindlasti kallim, seda ei viitsiks. Ega enne ilmselt ei jõua selleni, kui vannitoas muid uuendusi läbi viima hakkame… Ehk siis – kunagi hiljem 🙂

Selle ukse taga oleva riiuli vahetame kunagi tulevikus kindlasti välja kapi vastu, sest mulle ei meeldi ülearused asjad silma all, pigem kinniste uste taga. Selle kapi ostmine/ehitamine ei saa aga toimuda enne, kui on valmis ehitatud ülakorruse WC, sest ilmselt tulevad siis lisaks mingid torud, mis vaja sinna kappi peita. Seega hetkel on, nagu on. Kuna see riiul on ukse taga üsna peidus, siis väga ei häiri ka. Ühesõnaga kõik need planeeritud muudatused vannitoas seisavad ka hetkel ülemise korruse WC ehituse taga, mis ei juhtu ilmselt lähikuudel. Ja see on ok. Sest ka praegu on kõik piisavalt hea 🙂

Ja muidugi SAUN! Ma pole kunagi olnud väga suur saunasõber – sellest ajast saadik, kui Mudal käima hakkasin, olen küll saunatamist mõnevõrra hindama õppinud, aga koju sauna pole kunagi soovida osanud. Kaaslane on see-eest suur saunasõber ja nagu mingis varasemas postituses mainisin – sauna olemasolu oli tema jaoks täiesti arvestatav argument selle elamise kasuks.

Saun on väike ja elektrikerisega, aga meie perele täpselt sobiv – üles mahutab isegi kaks täiskasvanut ja ühe lapse, aga võib ka nii, et üleval kaks täiskasvanut, all kaks last. Ja no ikka NII mõnus on kodus saunas käia, pean tunnistama… Üllatavalt palju naudin seda. See on kuidagi nii ulmeline ja utoopiline, isegi üle kuu aja hiljem, et ma saan KODUS saunas käia 😀

Ühesõnaga tuli välja, et vannituba ületas kõik mu esialgsed ootused – mis on suur kergendus pärast eelmise maja kogemusi. Ma olen ausõna NII õnnelik ja tänulik, et kogu see elamine on meie eest imeliselt korda tehtud – ma maksan suurima rõõmuga seda laenu ja naudin…