2021

Kesknädalased mõtisklused

Kuidagi toimekas nädal on olnud. Isegi nii palju, et tekkis tööpäeva õhtul tahtmine oma rahulolu blogisse talletada.

Esmaspäevased positiivsed emotsioonid olid seotud pesumasinaga. Helistasin hommikul Kent kodumasinad esindusse (esimest korda käisid novembris – kahju, et juba siis kaasa ei andnud, oleks 30€ säästnud, aga olgu peale :D), kurtsin mure ära – lõuna ajal viidi masin minema ja õhtul toodi tagasi. Pumba vahetus 80€ + väljakutsetasu siis taas 30€. Ja mu lirtsmärg pesu sai esmaspäeva õhtul puhtaks ja kuivama ning hommikust järge oodanud pissine voodipesu ka. Ma olin tõsiselt piiritult tänulik selle eest, et ma ei pidanud uut pesumasinat ostma, et ma sain töötava masina remondist tagasi põhimõtteliselt poole päevaga ja muidugi lisaks selle eest, et nüüd tsentrifuugib masin lõpuks ometi jälle normaalselt – sellega olid tükk aega jamad. Rõõm, puhas rõõm.

Eile tuli paks lumi maha, nii et mul on nüüd lisakohustus lumerookimise näol. Eelmised elamised olid esiteks kesklinnast kaugemal, kus kontroll polnud ilmselt nii aktiivne, teiseks polnud maja ees kõnniteed, mis tähendas, et kohustuslikku polnud nagunii midagi – rookida muidugi tuli sellegipoolest, aga oli alati mõni mees, kes seda tegi (nojah, viimasel talvel polnud lundki) 😛 Nüüd aga jah… Kõik ise 😀 Hommikul vara pimedas ei viitsi ma kohe kindlasti kodukontoris olles välja lund rookima minna, lõuna ajal on see tunduvalt vastuvõetavam – ongi hea ennast keset tööpäeva natuke füüsiliselt liigutada. Ma ei tea, kas ma olen eriti aeglane või milles asi, aga mul läheb kolmveerand tundi vähemalt… No mõlemal päeval oli lund üksjagu ka. Täna avastasin lumerookimist lõpetades postkastist paberi, kus LV korrakaitseteenistuse ametnikud heidavad ette, et mul on kohused täiesti täitmata ja rookigu ma kiiremas korras oma lumi ära. Naabermaja proua ütles, et pole häda midagi, roogid siis, kui saad. Nojah, ma jätkan oma aktiivseid lõunapause, kuniks just öösel mingit jubedat maru ei tule, mis varahommikuks kõnnitee läbipääsmatuks teeb. Tänane lumekiht küll kuidagi ei käimist ega nt kärutamist ei takistanud. Oh jah, majaomaniku rõõmud. Ootan kannatamatult Kaaslase naasmist, et ma saaks sellised kohustused üle anda 😀 Seni aga keskendun positiivsele – trenn on hea 😛

Päris trenni sai ka üle kuu aja – kiigujooga alustas taas. Mul olid käed päevasest lume rookimisest täiesti valusad, nii et saltod jäid minust tegemata, aga muidu sain täitsa hakkama 😀 Ja ma käisin jala trennis, juhhei! Niipea, kui väljas läheb pimedaks ja külmaks, ei suuda ma kuidagi motiveerida ennast jala käima – mis siis, et see on ainult 15-minutiline jalutuskäik. Aga lumega on hoopis teine tera. Mõnus!

Tööl on ka sel nädalal positiivseid uudiseid tulnud, mu kliendid ärkavad kõik jälle ellu – täpselt nagu vaja.

No ja menüü järgi söögi tegemine on endiselt rõõm. Plaan on terveks nädalaks olemas, kõik koostisosad on kapis olemas – ei mingit mõtlemist, lihtsalt võta ja tee. Mulle meeldib see, kuidas mul koguneb nädala jooksul ülejääke – praegu on mul kapis näiteks lasanje, hiina kana ja kaks portsu pasta carbonarat ehk põhimõtteliselt neli söögikorda. Saan iga päev lõuna ajal valida, mille järele isu on. Homsest õhtusöögist jääb ka raudselt midagi üle ja reedel lähevad ju lapsed kodust ära… Mis tähendab, et ma ei pea ilmselt kaks päeva süüa tegema 😀 Nii et reedel ja laupäeval toitun jääkidest, pühapäeval teen kalasuppi 😛

Ma jätsin sel nädalal isegi autoga poes käimise vahele, sest varusid on piisavalt, palju ostan turult ja selle vähese, mida poest vaja, sain turu Rimist kenasti kätte. Nii et lumekiht mu autol aina pakseneb… See auto võtab käivitumiseks rohkem särtsu kui eelmine ja mul on ju kõik lühikesed sõidud – ühe korra juba sai aku tühjaks (otse loomulikult siis, kui ma hambaarsti juurde kiirustasin). Õnneks on mul imelised sõbrad, nii et samal õhtul sai autol aku välja tõstetud, öösel toas täis laetud ja hiljem tagasi autosse pandud. Sellest ajast saadik ma autoga sõitnud polegi 😀 Katsun oma sõidud, kui neid on, ühe päeva sisse mahutada ja siis võimalikult pikalt sõita. Aga kesklinnas elades ja kodukontoris töötades on neid õige vähe. Mõnus, mõnus, mõnus.

No ja raamatud – käisin täna raamatukogus, tõin portsu raamatuid lugemise väljakutse jaoks. Mul on juba neli raamatut 53-st läbi ja need seitse, mis täna koju tõin, loen ilmselt ka jaanuari jooksul läbi. Nii seda väljakutset muidugi kuigi kauaks ei jagu 😀 Võtan vist ikkagi krimi väljakutse lisaks, põnevikke ma ju nagunii armastan.

Mu luger küll lakkas hiljuti arvutiga koostööd tegemast – USB device not recognized. Proovisin erinevaid kaableid ja pesasid, võimlesin ükspäev hiiglama pikalt ja tegin kõike, mis tark internet soovitas – tulutult. Teised seadmed töötavad sama kaabliga ja igas pesas, nii et asi on lugeris. Viimase hädana saab proovida tehase seadete taastamist, aga seda teen alles siis, kui luger on “läbi loetud” – hetkeseisuga on seal veel 30 lugemata raamatut oma järge ootamas. Kui need kõik ka läbi (võtab ikka hea mitu kuud), siis nullin ära ja vaatan, kas saab tast veel elulooma. Kui ei, tuleb uus osta… Vb ongi hea, need uuemad on sinise valguse poolest paremad. Ehkki mu ustav luger on mind teeninud juba kaheksa aastat ja toimis igati hästi… Nii et kahju ka.

Igatahes… Elu on ilus 🙂 1. jaanuaril saime häid uudiseid ka Kaaslast puudutavas, nii et ootan nüüd kannatamatult uusi uudiseid, et saaks täpsemalt teada, millal ta lõpuks Tartusse minna saab. Endiselt on mul lootus, et EHK on ta mu sünnipäevaks kodus 🙂

Valikud, valikud

Mul oli plaanis nädalavahetusel blogida… Ausõna oli 😀 Aga prioriteedid olid mujal, nagu näha, nii et kõik, mis ma siia kirjutada jõuan, on seletus, miks ma ei kirjuta sellest, mis mul plaanis oli 😀

Ühesõnaga – plaanis oli nädalavahetusel kõik teie suurepärased soovitused ja kommentaarid läbi töötada ning kirjutada üks ühtne postitus, kus neid kõiki kokkuvõtvalt kommenteerin. Aga see on ajakulukas ettevõtmine. Igal juhul suur aitäh kõigile, kes kommenteerisid ja ma kindlasti kirjutan sel teemal pikemalt. Millalgi 🙂

Esimene nädal toidu rindel oli edukas – järgisin menüüd peaaegu 100%. Reedel ja laupäeval ma süüa ei teinud, toitusime jääkidest. Täna tegin reedeks planeeritud lasanje ja supp jäi seega tegemata. Järgmisel nädalal on see-eest plaanis kaks suppi ja menüütahvlil on ring peal 🙂 Tortillad kustutasin üldse ära, see poolenisti kiirtoit, mis on pigem laiskadeks õhtuteks – tahvlile oli vaja mahutada kohafilee, nii et läks selle asemele. Homme võib tahvli tühjaks kustutada ja uuendatud listi asemele kirjutada 🙂

Tegin oakotlette (2 purki ube, purk kikerherneid, sibul, küüslauk, maitseained, pisut jahu koos püsimiseks) – rikkusin need laste jaoks ära mingi maitseainega, mis neile ei meeldinud. Aga tundub, et neile üldiselt ei meeldigi oakotletid, ehkki muudes toitudes sobivad oad hästi. Ma ei jäta siiski jonni ja katsetan oakotlette mingi hetk teistsuguste maitseainetega, äkki lõpuks läheb kaubaks 😀 Mis maitseained on teie (laste) lemmikud?

Kohafilee juurde tegin tartar-kastet, mis mu meelest on imemaitsev ja olin täiesti kindel, et lastele maitseb ka (nad söövad meelsasti kõiki koostisosi). Poisil oli aga jälle see tuju, kus peale vaadates otsustas ära, et ei maitse ja pärast suurt tüli lõpuks proovis – no muidugi ei maitsenud. No enda asi, söögu siis ilma kastmeta, jääbki head kraami meile rohkem 😀

Lasanjet teen ma ilma valge kastmeta 😀 Ma olen maitsega täiesti rahul ka ilma selleta ja kui mul on võimalus kasutada vähem jahu ja piimatooteid siis ma seda ka teen – lasanjeplaadid ja riivjuust juba olid nagunii. Samuti panen ma peale tomatipasta, sibula, küüslaugu ja hakkliha sellesse möginasse igasugu muid köögivilju, sest sinna on hea peita 😀 Seekord tuli pea identne chili con carnega – ainult tšillit ennast ei pannud ja ube vaid ühe purgi. Aga porgandit ja paprikat panin (ma kahtlustan, et need ei käi originaalis chili sisse ka, aga meie peres küll).

Järgmise nädala menüü on ka paigas, seekord jätsin teadlikult seitsmenda söögi panemata, sest kogemus näitab, et jääke koguneb piisavalt.

kool kodu
esmaspäev pasta köögiviljaga mulgi puder
teisipäev kõrvitsapüreesupp peekoniga hiina kana
kolmapäev kartul ja kanapada pasta carbonara
neljapäev kartulipuder veisehakklihasupp
reede hernesupp suitsulihaga köögiviljakotletid
nädalavahetus kalasupp

 

Tuli muidugi meelde, et lapsed on see nädalavahetus kodust ära, nii et kahtlane, kas ma reedel üldse viitsin süüa teha… Kui jääke jagub, siis pigem mitte. Ühesõnaga… Siit listist jääb võib-olla veel miskit ära või läheb muutmisele. Aga kõik koostisosad on mul igatahes juba kodus ootamas – lihakraam/kala peamiselt sügavkülmas.

Menüü koostasin täna hommikul üsna kiirelt, poole tunniga – pikk nimekiri oli ju silme ees, arvestasin kapis leiduvat ja isusid ning valmis ta saigi. Imelihtne!

Nädalavahetus möödus peamiselt lugemise lainel. Reede õhtul lõpetasin kaks pooleliolevat raamatut, alustasin uut, mille lõpetasin täna õhtul. Veetsin ka pikalt aega lugemise väljakutse jaoks arvustusi kirjutades ning raamatuid lapates ja valides – esimese portsu reserveerisin raamatukogus ära, kolmapäeval trenni minnes lähen läbi.

Eile oli jube külm, nii et kütsin praktiliselt terve päeva. Muidu lihtsalt istusingi diivanil teki all ja kas lugesin või toimetasin arvutis. Täna olin pisut usinam – üritasin pesu pesta, tegin inglise hommikusööki ja lasanjet, pidasin Kaaslasega videokõnet, panin lõpuks kõik jõulukaunistused ära ja viisin kuuse välja, mööbeldasin toa normaalseks tagasi.

Pesu pesemine muidugi ei õnnestunud, sest nüüd on masin ametlikult umbes, vesi ei lähe üldse ära. Tellin homme jälle 25€ eest mehed kohale ja seekord siis selgub, kas saab normaalse raha eest korda või tuleb uus osta. Lootsin nii väga selle teemaga Kaaslase koju jõudmiseni oodata, aga mis seal ikka. Saame hakkama. Lahendusi on kaks, mõlemal omad plussid. Keskendume positiivsele.

Hetkel on mul aga suur kausitäis lirtsmärga pesu ja masin, mille põhjas on vesi. Plika KÕIK pikad püksid läksid pessu, õnneks Eksabikaasa juures oli ka üks paar, nii et saab homme siiski oma pükstega kooli minna (täna pani Poisi omad jalga, aga need olid talle lühikesed). Mina võtsin kogu selle jama peale õhtul klaasi punast veini. Ja siis veel pool klaasi. Läks kohe palju lõbusamaks 😀 Ma ei joo noil päevil pea üldse, nii et pole palju vaja 😀

Igatahes, lõpetan nüüd aruande. Tee, mida plaanisin raamatu lugemise kõrvale juua, jõudis selle postituse kirjutamise ajal juba ära jahtuda. Klassika 😀 Arvestades, et kell on pool üks, peaksin juba nagunii magama, nii et lähen hambaid pesema ja siis raamatuga voodisse 🙂

Esimese nädala menüü

Ühe nädala olen igatahes eesmärki täitnud – nüüd, kus menüü olemas, ma kindlasti ka järgin seda 😛 Võtsin järjest kõik need toidud me menüütahvlilt, mille ees veel tärni polnud, lisaks siis kala – ja paigutasin need enam-vähem nii, et kooli omadega ei kattuks. Oakotletid lähevad taimetoiduna kirja. Kuna lasanjet tuleb suur vorm, jagub seda ka laupäevaks, nii et kui nädalavahetusel mingi supi juurde teen, peaks täitsa piisama.

kool kodu
esmaspäev lõhepasta ahjukana ja kartulipuder
teisipäev köögivilja-nuudlisupp pilaff sealihaga
kolmapäev kartul ja veisehakklihakaste oakotletid
neljapäev köögiviljapada sealihaga kohafilee ja kartul
reede hapukapsaborš lasanje

 

Supi koha pealt pole ma veel päris täpselt otsustanud. Plika palus seljankat, mida ma pole kunagi teinud – teadsin ainult, et sinna sisse läheb palju erinevat liha. Plika ütles, et mis palju liha, seljanka sees on ju viiner 😀  Vaatasin erinevaid retsepte, lihtsamad on viiner + suitsuvorst, keerulisemad sisaldavad igasugu eri lihasid. Kuna mu eesmärk on liha tarbimist vähendada, siis äkki piisaks, kui ma panekski ainult viinerit? Nii palju, kui ma nägin, siis sibul-marineeritud kurk-tomatipasta on kõigis sees, osades retseptides on ka kartul ja küüslauk. Ma pigem paneks vähem liha ja kindlasti kartulit – küüslaugu koha pealt ei oskagi otsustada. Tavaliselt lisan seda küll igale poole, vast sobiks seljanka sisse ka 😀 No ja veisepuljongit mul pole – ma üldse puljongit ei tarbi, vaid kasutan suppides lihtsalt erinevaid ürdisegusid, praegu on mul nt mingi supi rõõmu nimeline… Ma saan aru küll, et lihapuljong peaks andma supile veel autentset maitset, aga ma igatahes kavatsen tuimalt ilma selleta teha – vaatame, kas ja kuidas maitseb 😀

Aga järgmisteks nädalateks võiks siis pigem mõned mõnusad kreemja püreesupi retseptid otsida, sest ikkagi vähem liha, eks.

Kuna menüütahvlil on ilma tärnita veel ka tortillawrapid, võib nädalavahetusel neid ka teha – ja siis ongi ring peal! See tahvel on selles mõttes ikka imeliselt aidanud, et ühelt poolt tegi elu lihtsamaks, teiselt poolt distsiplineeris – kui ikka tärn oli juba ees, siis tuli midagi muud valida. Ainus, mida selle kuu jooksul kaks korda tegime, oli pasta koorekastmega, sest puhkuse ajal oli mingi päev, kus ma lihtsalt ei viitsinud ise süüa teha, suitsusink, koor ja sulajuust olid kenasti külmkapis olemas – ja see on toit, mida teeb Plika 😀

llmselt kustutame siis tahvli tühjaks ja kirjutame kõik toidud uuesti – aga jätame “kiirtoidud” eraldi või ei pane üldse. Põhirõhk on ikkagi tervislikel soojadel õhtusöökidel – kodune burger, pitsa, wrap ja sushi püsivad meeles ka ilma tahvlita 😛

Ja siis hakkame jälle otsast pihta tärne tegema! Kala suhtes ma ei ole kindel, kui loominguline suudan olla, nii et vabalt võib olla, et üle nädala ongi heeringas ja valge kala (no sellega saab vähemalt pisut mängida, et kas paneerida ja praadida või kuidagi ahjus teha… Mismoodi te ikkagi kala teete, ah? Pean googeldama). Aga supi suhtes on küll kavatsus iga nädal mõnda erinevat proovida. Kuna köögiviljakotletid mulle väga maitsevad, siis on neid esialgu kavas korra nädalas teha ja erinevaid retsepte katsetada. Taimetoit ikkagi!

Laste poolt heaks kiidetud “salati”kraami listid kasvasid ka täna jõudsalt, siin siis konkreetselt need asjad, mida nad on nõus sööma õhtusöögi kõrvale salati asemel (nagu eelmises postituses mainitud, siis porgand läheb peale ainult omaette vahepalana). Nuikapsa kohta pean Plikalt veel üle küsima, teda polnud tol hetkel siin, kui selle kohta Poisilt uurisin. Kui seda tõesti Rimist aastaringselt saada on (pole eraldi tähelepanu pööranud), siis peab ikka listis olema 🙂

Plika Poiss
tomat tomat
kurk kurk
herned herned
roheline sibul roheline sibul
hapukurk hapukurk
spinat mais
mungoad nuikapsas
paprika

 

Taolised nimekirjad on mulle nii suureks abiks, sest kõik “sobivad” valikud on korraga silme ees ja on näha, et tegelikult söövad lapsed päris paljusid asju. Sellest inspireerituna ostsingi täna poes käies paprikat ja konservmaisi – need said lastele õhtulsöögi kõrvale salatiks. Külmutatud herneid ostsin ka. Ja erinevaid purgiube, sest oad meile kõigile suht maitsevad ja neist saab igasugu asju teha (alustuseks kolmapäeval oakotlette). Lisaks harilikud iganädalased valikud ehk rukola ja kirsstomatid minu lemmiksalati jaoks ning hooajalist puuvilja – antud juhul siis suure pomelo, mitu kilo mandariine ja Poisile hurmaad. Lahkusin Maximast kahe suure pilgeni täis kotiga – sealt ostan ma suure osa nii värskest kui külmutatud kraamist. No lihtsalt kõige laiem valik ja parimad hinnad. Tänane arve oli 30€ – sellest suurem osa ülalmainitud värske kraam, aga ka kanakoivad õhtul ahju panemiseks, kanamagu kassidele ja kohvikoor. Ning sügavkülma täiteks külmutatud küüslaugusaiad ja ciabatta (mõlemad soodushinnaga), uitmõtte ajel võtsin ka ühe külmutatud pärmi-lehttaigna, võiga tehtud variandi (samuti soodushinnaga). Muide, see oli mul vist elus esimene kord külmutatud tainast osta 😀 Tavaliselt küpsetan ikka kõik ise ja üldiselt ma pole ka suurem asi lehttaigna fänn (rasvane, pudiseb) – aga samas vahel oleks ilmselt hea lihtsa vaevaga mõni pirukas ahju pista…

Selle peale tuli meelde mu suur lemmik sibulapirukas, mille panin oma Excelisse kirja nende toitude alla, mis mulle maitsevad, aga lastele mitte 😀 Seal listis on praegu veel ainult ramen nuudlisupp ja kinoa – raudselt on neid toite veel, aga no ei tule kõik ju kohe meelde, eks jooksvalt täiendan. Kuna on vähemalt kaks nädalavahetust kuus, kus lapsed pole kodus ja vahel tekib spontaanselt mõni selline õhtu lisaks, siis on kohe hea vastavalt valida 🙂 Kinoad, mida üle pika aja hiljuti ostsin, pole tegelikult väga pikalt teinud (ikka aastaid) – ehk on lapsed ära unustanud, et see neile kunagi ei maitsenud ja on nõus jälle proovima… ÄKKI on nende maitse-eelistused vahepeal laienenud, lootma ju peab 😀 Hmm, huvitav, kas ma peaks tatra ka sinna “oma” toitude listi lisama? Lapsed seda üldse ei taha, minul pole just megasuur lemmik, samas vahelduseks täitsa mõnus, Kaaslasele meeldib ka. Panen kirja!

Hah, ja juba tulid viimasesse listi ka ahjulõhe ja oa-suvikõrvitsa kotletid. Lõhega on muidugi see teema, et üle kõige meeldib kogu me perele – ka lastele – ikkagi “äkiline” (lõhe-sibul-oliiviõli-sool-pipar-laimimahl), mida ma tihti suure portsu teen, kui lõhefilee soodushinnaga on (tavahinnaga ma ei osta seda kunagi) – ja mida me siis ohjeldamatult mitu päeva järjest ciabattaga sööme, kuni see otsas on 😀 Väikest kogust ei hakka üldse tegema, see saab liiga kiiresti otsa, aga suurem kogus lõputult ei säili, nii et tulebki palju süüa, saab vähemalt mõneks ajaks isu täis 😀 Ehk et lõhefilee ei pruugi me majas lihtsalt võileivalt ahju jõuda 😀

Aga teate, mille üle mul on veel väga hea meel? Et ma elan turule nii lähedal ja olen jälle harjunud seal regulaarselt käima. Kõik kohalikud köögiviljad ja lihakraam, mida varem kippusin ikka mugavalt poest ostma, tulevad nüüd sealt. Rohelist sibulat saan osta pundi ilma kilekotita ja selle lihtsalt koju tuua. Kasside põhitoit sea neer ja süda, mida varem käisin ostmas eelmise kodu lähedal asuvast Tiina lihapoest, on turu lihaletis kenasti esindatud ja neer ka odavama hinnaga 😀 Ainus liha, mida ma supermarketist ostan, on kanakoivad ja -filee (vahel harva ka mõni -50% nurga põnevam leid) – viimaseid ma pole turult leidnud, ülejäänud lihakraami saan aga reeglina kenasti kätte. Peekonit ostan lahtiselt Saaremaa poest, kilo hind on 8€ – mis tunduvalt etem, kui väikestel poe vaakumpakenditel. Samast olen leidnud ka paar päris maitsvat sinki nii leivale (taisem) kui toidu sisse (pekisem) – mulle meeldib ainult ehtsa suitsuse maitsega sink, enamik poes müüdavatest on minu jaoks maitsetud.

Ühesõnaga, üle nii pika aja toidu rindel planeerida on värskendav ja põnev – nagu alguses ikka. Vaatame, kaua see püsib 😀

Annika rääkis, et talle ka muidu üldse kõrvits ei maitse, aga ta on saanud kõrvitsast püreesuppi ja kotlette, mis olid mõlemad väga head. Novat, just, kui keegi mind külla kutsuks ja pakuks proovida – mul lihtsalt käsi ei tõuse endale koju kõrvitsat ostma ja ise kokkama, kuni pole raudpoltkindel, et see toit mulle ka maitseb 😀 Ja retsepte on ju nii palju erinevaid, kõik kõrvitsasupid ja -kotletid ei pruugi sugugi sama head olla… Ja maitsed on individuaalsed… Aga kõrvits ja peet on küll teoreetiliselt sellised köögiviljad, mis hästi valmistatuna võiks mulle maitseda. Porgand… No ma ütlen, kuni see on nii toidu sisse ära peidetud, et magus maitse teistest üle ei käi, seni on ok 😀

2021 eesmärgid köögis

Varasemalt, kui lapsed olid väiksemad ja mul endal turvaline ning stabiilne eluperiood, oli rohkem aega ja motivatsiooni toidu rindel mingeid eesmärke seada. Mu viimane menüü koostamise katse oli ilmselt kuskil 2015-2016, sest mäletan, et Poiss käis veel lasteaias. Viimased neli aastat on olnud võrdlemisi muutlikud ja heitlikud – energia on läinud mujale, kas siis kõige raskematel aegadel lihtsalt elus püsimisele või viimastel aastatel kolimistele, remondile ja renoveerimisele. Kuna vanast ajast on mul sissejuurdunud põhimõtted mitmekesise ja tervisliku toidu asjus ning ka Kaaslase jaoks on see sama oluline, polegi ma viimastel aastatel teadlikult toidu vallas ühtki eesmärki seadnud, lihtsalt üritanud “vana rasva” pealt võimalikult mõistlikke valikuid teha. Sestap sai ka automaatselt eelmisesse postitusse kirjutatud, et jätkan samas vaimus ja mingeid konkreetsemaid eesmärke ei sea. Ma ei tahtnud nendega kaasnevat lisapinget, sest endiselt ei kuulu suured eesmärgid ja muudatused toitumises selle aasta kõige olulisemate eesmärkide hulka.

Küll aga avastasin täna rõõmu, üllatuse ja tänutundega, et minus on esimest korda üle mitme aasta teatud soov menüüle plaanipärasemalt läheneda – algus sai tehtud juba eelmise aasta lõpus, ostes köögiseinale tahvli, kuhu peale kirjutasime kõik terve me pere poolt heaks kiidetud toidud. Eks siin mängi oma rolli nii see, et elu on lõpuks pisut stabiliseerunud, kui ka see, et on soov hoida kulutused toidule võimalikult mõistlikud, samas millestki olulisest loobumata – et jääks rohkem raha elu nautimiseks ja säästmiseks ning investeerimiseks.

Seega otsustasin teema korralikult läbi mõelda ja seada pisut konkreetsemad mõõdetavad eesmärgid. Nagu öeldud, algus on juba tehtud – köögi seinal on tahvel, mis on täis kirjutatud kogu pere poolt heaks kiidetud toite – kõik punaste tärnidega on praeguseks tehtud, pastat juba kaks korda 🙂

Olen varem üritanud lugematutel kordadel menüüd teha, need katsed on alati lõppenud võrdlemisi edutult. Oluline on vist alustuseks välja tuua ebaõnnestumise põhjused ja plaanid, mida seekord teisiti teha.

Ebaõnnestumise põhjus: sobivate toitude nimekiri on liiga lühike
Lahendus: panin kirja kõik lemmiktoidud, algatasin FB-s aktiivse diskussiooni ja pikendasin seda listi poole võrra
Järgmised sammud: keskendun uute retseptide otsimisel neile gruppidele, mis seni liiga harva figureerivad

Ebaõnnestumise põhjus: soovist koostada võimalikult mitmekesine menüü, katsusin arvestada nii lasteaia kui kooli menüüga, mis osutus liiga keeruliseks
Lahendus: tuli iseenesest seoses sellega, et mõlemad lapsed käivad nüüd koolis

Ebaõnnestumise põhjus: laiskus
Lahendus: sean konkreetsed eesmärgid, mis pole liiga ambitsioonikad
Järgmised sammud: kirjutan need eesmärgid postituses allpool pikemalt lahti

Ebaõnnestumise põhjus: ei oska/viitsi otsida uusi retsepte
Lahendus: sean konkreetsemad eesmärgid, mis aitavad valikut lihtsustada
Järgmised sammud: otsin retsepte vastavalt seatud eesmärkidele kas internetist või küsin nõu blogis/FB-s – kui uus toit maitseb kõigile, lisan selle kohe “heaks kiidetud” toitude nimekirja

Et läheneda asjale organiseeritult ja panna kirja võimalikult täpselt hetkeseis, tegin Exceli tabeli.

Alustuseks kõik klassikalised õhtusöögiideed, kus tõin eraldi välja lisandi ja liha, et saaksin vajadusel menüüd koostades kiirelt sobilikud toidud välja filtreerida. Ilmselgelt annab lisanditega tunduvalt enam mängida ja vahel ma seda teengi, aga siin on ära toodud meie pere harjumuslikud lemmikud, mis enamasti koos käivad: näiteks meeldib mulle ahjukana juurde teha kõige rohkem just kartuliputru. Pastat võiks teha ka hakkliha ja punase kastmega, aga see ei meeldi lastele, nii et meie menüüs on koorekaste. Jne jne jne.

toit lisand liha
pilaff riis sealiha
pad thai riisinuudlid kanaliha
pasta koorekastmega pasta kanafilee või sink
mulgi puder kartul sink
chili con carne riis hakkliha
hiina kana riis kana
lasanje pasta hakkliha
ahjukana kartulipuder kana
kartulivorm kartul hakkliha
kananagitsad nuudlid või kuskuss kana
kartul ja heeringas kartul heeringas
tomatisupp
taimsed kotletid

 

Eraldi kaardistasin ära kodused isetehtud “kiirtoidud” ehk mitte päris klassikalised õhtusöögid, aga sobivad seda asendama, kui on kiire või soov millegi pisut vähem tervisliku, aga väga maitsva järele, mis reeglina on ise tehtult soodsam, tihti ka tervislikum: hamburger, (tortilla)pitsa, tortillawrapid, sushi.

Sellistel õhtutel, kui pole muude olulisemate tegemiste (või laiskuse :)) tõttu võimalik tund või kauem söögi valmimist oodata, vaid on vaja hilise kellaaja või meeletu nälja tõttu pigem 15 minutiga midagi kiirelt lauale saada, on meie peres levinud “kiirtoidud” lisaks ülalmainitule sellised valmistoidud või poolfabrikaadid, mida parasjagu poest väga soodsa hinnaga leidnud oleme – enamasti kas midagi Selveri -50% valikust või Kanpolist, kust on ka tihti väga soodsaid pakkumisi. Nii saab valmistooted kiirelt pannil üles soojendada ja lisandiks teha viie minutiga riisinuudlid või kuskussi ning muidugi värske salati. Ühesõnaga igasuguse valmistoidu puhul on meie pere põhimõte: mida harvem, seda parem – ja kindlasti ainult väga soodsa hinnaga. Poole hinnaga ostes on hinnad enamasti üsna mõistlikud 🙂

Sügavkülmast leiab meie peres hädaabi valmistoitude poole pealt alati pelmeenid, pitsa ja pikad saiad küüslauguga. Vahel ka friikartulid. Kui pole õnnestunud poole hinnaga midagi soodsat leida, ei ole viitsinud poodi minna vms – kuluvad vahel ära. Siin kehtib samuti reegel, et mida harvem, seda parem. Ja varusid soetame pea alati soodukate ajal.

Selle aasta eesmärk on vähendada liha tarbimist ja suurendada menüüs järgmiste toitude osakaalu – esmalt väga lihtsad, konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid:

  • taimetoit – vähemalt üks taimne söök nädalas
  • kala – vähemalt üks kalatoit nädalas
  • supid – vähemalt üks supp nädalas

Seoses ülalmainituga pole mul vajadust seada eraldi eesmärki “üks uus retsept nädalas”, sest see käib asjaga paratamatult kaasas 😀

Lisaks kolm pisut üldisemat eesmärki, millele soovin ka tähelepanu pöörata:

  • taimsed võileivakatted – meie põhiline hommikusöök on võileivad ja sooviksin ka nende puhul taimse osakaalu suurendada (liha mõttes on isegi üsna hea seis, sest tihti teeme kas muna-majoneesi või juustu-küüslaugu möginaid, aga sooviks just päris taimseid – olen küll üht-teist katsetanud, aga ükski pole olnud piisavalt köitev, et oleks lisandunud meie püsimenüüle)
  • salatid – leida uusi toitvate, maitsvate ja tervislike salatite retsepte, mida teha kiireks lõuna- või õhtusöögiks
  • värske kraam ja köögiviljad – leida lisaks praegustele lemmikutele uusi ja need sarnaselt õhtusöögiideedele kõik kohe kirja panna, et kogu valik oleks pidevalt silme ees

Kas on irooniline, et võimalikult mitmekesise menüü koostamine tähendab minu jaoks just lisandi ja liha eraldi välja toomist ning nende vahel valimist, ehkki need on mõlemad vähem tervislikum osa toidust? Kindlasti tuleks ka köögiviljade ja värske kraami puhul kasuks veidi plaanipärasem lähenemine, aga minu jaoks on võrdlemisi loogiline just neid vähem tervislikke asju hajutatumalt ja vaheldumisi tarbida – taimne/värske kraam on nagunii alati lisaks, vastavalt konkreetsele toidule. Kas on juba toidu sees (kõige tihemini sibul, küüslauk, tomat – ka porgand, paprika jm) või kui mitte, siis teeme kõrvale värske salati (enamasti rukola+spinat+tomat).

Laste puhul on selle värske salatiga nii nagu on – vahel nad on nõus sööma, vahel mitte. Olen üldiselt üritanud lähtuda reeglist, et MIDAGI taimset/värsket peab toidu kõrval ikkagi olema. Kui meie salatit ei soovi, siis lihtsalt tomat, kurk, roheline sibul, hernes, mais, mungoad jne – vastavalt maitse-eelistustele ja mis kodus käepärast on. Palusin täna neil mõlemal öelda mulle kõik värske kraam, mida nad toidu kõrvale lisandina on nõus sööma – mõlemale sobib kurk, tomat, roheline sibul ja herned (sügavkülmast, mitte konservist), Plikale sobib spinat ja mungoad, Poiss, kes on neid varasemalt söönud, teatas, et enam ei taha, aga tema lemmik on jälle konservmais. Kumbki ei soovi toidu kõrvale lisandiks värsket porgandit, ehkki iseenesest nad seda vahepalana täitsa söövad. Värske kapsas läheb vahel harva vahepalana peale, aga sedagi mitte eriti, nii et toidu kõrvale seda ei pakkunud. Nuikapsas meeldib kõigile, aga see on väga hooajaline. Loodan seda listi pikendada vastavalt teie soovitustele 🙂

Ja lõpetuseks küsimused suurele ringile:

  • kust ja kuidas teie kala valite, ostate ja valmistate? ma oskan teha ainult ahjulõhet ja seda lapsed ei soovi 😀
  • millised on teie lemmikud supid, salatid, taimsed kotletid ja taimetoidud?
  • millised on teie pere laste poolt heaks kiidetud toidud?
  • millised on teie pere (laste) lemmikud köögiviljad – nii toidu sisse peidetult kui värske ampsuna?
  • millised on teie lemmikud taimsed võileivakatted?

Kui võimalik, linkige ka lemmikretsepte 🙂

EDIT: ei tulnud eile pähe eraldi ära märkida, aga keegi meie perest (loe: ei mina ega lapsed, Kaaslane ilmselt sööb suht kõike :D) ei armasta magusa maitsega soolaseid toite. Ehk et kõrvits, porgand, maguskartul, peet ühe põhikoostisainena – pigem ei 😛 Kui just keegi ei kinnita, et hoolimata sellest pole toidu põhimaitse üldse magus/porgandine jne. Porgandit peidan igale poole sisse riivituna ja vahepalana on värskelt hea, aga niipea, kui on suuremad keedetud porgandi tükid tunda, ei sobi üldse. Lapsed sööks borši küll, aga mind jätab liiga külmaks, et seda ise teha. Ma olen hästi avatud kõigile köögiviljadele ja maitsen alati kõike, mida mulle süüa tehakse ja kuskil pakutakse (st, kuni ma selle eest maksma ei pea või ise vaeva nägema :D), sest ma armastan uusi maitseelamusi ja alati on võimalus, et midagi ikkagi meeldib. Aga minevikukogemuse põhjal jah… Jäävad porgandikotletid ja kõrvitsasupp minu poolt väljas süües valimata ja oma köögis kokkamata – tõenäosus, et need meile maitseks, on liiga väike 😛

Eluplaan ja 2021 eesmärgid

Mul ei ole kunagi olnud kommet vana aasta lõpus uueks aastaks suuri plaane teha ja eesmärke seada. Seekord aga mõtlesin küll täitsa sihipäraselt läbi kõik olulised teemad – nii üldise eesmärgi kui selle aasta plaanid. Enamik sai küll väga üldine – ma tean, et igal eesmärgil peaks olema mõõdetav tulemus. Mulle alustuseks täitsa piisab sellest, kui ma aasta pärast tagasi vaatan ja läbi analüüsin, kuidas läks 🙂 Tegin seda tüüpi postituste jaoks isegi eraldi uue kategooria.

Tervis

Olen terve ja energiline. Liigun palju ja naudin sporti. Toitun mitmekesiselt ja tervislikult. Magan piisavalt ja kvaliteetselt. Vajadusel võtan vitamiine ja toidulisandeid. Tehes kõike eelmainitut, tunnen ennast suurepäraselt ka vanemas eas.

Selleks aastaks mul mingeid suuri plaane pole, sest tunnen, et selle teemaga on mu elus hetkel üsna hästi. Kindlasti teen rohkem trenni kui eelmisel aastal, mil jäid ju vahele kõik jooksuvõistlused, ei saanud eriti jõusaali, käisin ainult kiigujoogas – 2021 tuleb vähemalt sama aktiivne ja äge kui 2019 🙂 Katsun oma magamamineku aega ühtlustada. Söögi osas jätkan samamoodi, eesmärk ikka ülalmainitud mitmekesisus ja tervislikkus ning sama palju ka toidu nautimine. Kaalun vereanalüüsi tegemist, et saada teada vitamiinide ja mineraalainete tasemed – peab täpsemalt vaatama, mida pakutakse ja mis hinnaga.

EDIT: tuli meelde, et Minna inspireeris mind iga ilmaga ujuma. Ja me vist leppisime Kaaslasega kokku, et suvel alustame… Ja vaatame, kuhu välja jõuame… 😀 Ma ei julge igaks juhuks mingeid konkreetseid lubadusi anda peale selle, et ma PROOVIN 😛

Suhted

Olen harmoonilises ja õnnelikus suhtes. Tunnustan ja toetan oma partnerit. Oskan oma kaaslast toetavalt kuulata, tema tunnetest ja vajadustest tõeliselt aru saada ning aktsepteerida neid armastavalt ka siis, kui jään ise eriarvamusele. Pööran teadlikult tähelepanu sellele, et veedaksime kahekesi piisavalt kvaliteetaega. Olen magamistoas julge, avatud ja loominguline. 

Olen oma laste jaoks olemas. Leian nende jaoks aega, et neid ära kuulata, abistada, koos midagi toredat teha. Oskan seada parasjagu piire ja anda parasjagu vabadust. Toetan nende iseseisvumist ja vastutustundlikkust.

Suhtlen regulaarselt oma sõprade ja perega.

Selle aasta prioriteet nr. 1 on kvaliteetaeg Kaaslasega 🙂 Meil on olnud pikalt üsna stressirohke periood – kui ta nüüd koju tagasi jõuab, siis lihtsalt naudin temaga koos olemist. Mõnusa koduse rutiini tasakaalustamiseks käime teadlikult rohkem väljas, et tuua suhtesse mitmekesisust ning hoida see värskena.

Õpin toetavalt kuulama ja teise poole tundeid objektiivselt peegeldama ning aktsepteerima. Kui isekeskis proovimisest ja raamatutarkustest väheks jääb, otsin abi targematelt – näiteks terapeutidelt.

Kas kellelgi on soovitusi või kogemusi, mis on aidanud – just sel puhul, kuidas kehvema tujuga ja keerulistes situatsioonides võimalikult mõistlikult “tülitseda”? Ehk seletada oma pahameele põhjuseid ning kuulata teise omi – ja seda MITTE läbi isikliku tunneteprisma, mis on mõjutatud hoopis mingitest minevikusündmustest, nii et ära kuulamise, mõistmise, peegeldamise ja toetuse asemele hiilib pigem eneseõigustamine ning lõppkokkuvõttes on peaga vastu seina jooksmise tunne? Olen üks suur kõrv. Meil neid olukordi õnneks liiga tihti ette ei tule, aga tunnen, et siin on koht, kus tahan areneda. Olen läbi lugenud nt “Vägivallatu suhtlemise” raamatu – sealne meetod tundus üsna asjalik. Kas keegi on seda katsetanud, on see aidanud? Nõuab alguses väga teadlikku lähenemist ja aktiivset praktiseerimist – kui otsustame selle proovimise kasuks, peab uuesti raamatu läbi lugema, näited ja spikri käepärast hoidma. Ühesõnaga olen väga avatud kõigile soovitustele.

Lastega on aasta eesmärk endiselt leida nende jaoks piisavalt aega ja toetada neid vajalikul määral – eriti oma emotsionaalset ja kindlameelset lõvikutsikat, kellega suhtlemine mind igapäevaselt arendab. Sõprade ja perega on suhtlus hetkel pigem harv, aga see sobib mulle ja loodetavasti ei solva neid. Nad on mulle kallid ja jäägu vahe kuitahes pikk, millalgi ikka kohtume ja lobiseme. Olen alati avatud kõigile kontaktidele ja kutsetele ning katsun ise ka pisutki aktiivsem olla, sest tahaks väga kõiki näha 🙂

Kodu

Selle teema all on mul esimest aastat unistuste ja plaanide asemel suur rahulolu ja tänutunne – praegune kodu on täpselt see, mida meil hetkel vaja.

Pisut timmimist vajavad veel kaugemad tulevikuplaanid – siin on mitmeid mõtteid ja unistusi, eks näis, kuidas need lõpuks realiseeruvad.

Elame kindlasti praeguses kodus, kuni lapsed on kooli lõpetanud ja pesast välja lendavad, seega veel ligi kümme aastat. Sealt edasi on aga kõik võimalused lahtised.

Üks minu ammustest unistustest on elu, mis võimaldaks kodu korraga mitmes riigis. Suvisel soojal perioodil Eestis, kuskil looduskaunis kohas mõnusas ökomajakeses. Kevad-sügis perioodil mõnes pisut soojema kliimaga riigis, näiteks mõnes mõnusas Lõuna-Inglismaa väikelinnas. Ja talvehalli eest põgenemiseks võiks olla majake kuskil päris soojal maal, näiteks Kreekas. Võib-olla piisaks ühest riigist peale Eesti ja see ei pea tingimata olema kumbki eelmainitutest – kõik on võimalik, tuleb ainult valida ja otsustada 🙂 Selle unistuse juures on muidugi üks suur aga – kassid. Samas, Olavi Antons oma kassidega iga-aastaselt Tenerife vahet käib, nii et kõik on võimalik? Kui oleks ainult kaks kodu ja kaks kolimist, mis tehtavad autoga…? 

Sellest unistusest arenes kassidele mõeldes välja järgmine unistus – tiny house on wheels. Kui olekski ainult ÜKS kodu – ja see olekski ratastel? Nii et elame seal kogu aeg, aga lihtsalt vahel vahetame riike? See on mõte, mida edasi mõelda 🙂

Aga lõpuks näen ma ennast püsivalt ikkagi selles ökomajakeses, kuskil Eesti looduskaunis kohas, Kaaslase ja seitsme kassiga 🙂

Praegusel hetkel oli “valmis” kodu ostmine meie jaoks ainuõige valik, aga mul on endiselt soov luua endale millalgi nullist oma unistuste kodu, kus kõik on paigutatud loogiliselt ja täpselt meie soovide järgi ning kõik kasutatud materjalid on looduslikud ja tervislikud. Olen aru saanud, et renoveerimine pole minu teetassike – paljud ka kinnitavad, et algusest peale uue ja õigesti ehitamine on lihtsam ja odavam. Tuleb vaid otsustada kuhu ja kuidas – olgu see siis tiny house on wheels, statsionaarne ökomajake keset metsa või midagi kolmandat.

Need on esialgsed unistused, mida arutada, plaanida, lihvida. Aega on selleks ligi kümme aastat 🙂

Selle aasta eesmärk kodu rindel on ausalt öeldes lihtsalt elamist nautida – saavutatud korda hoida ning regulaarselt kõigest ebavajalikust vabaneda. Viia jooksvalt ellu kõik väiksemad igapäevaelu käigus tekkivad ideed, mis teeksid kodu veel mõnusamaks ja mugavamaks. Kindlasti ostame kuivati, tõenäoliselt on vaja ka uut pesumasinat. Mõtleme selgeks, milline tuleb ülakorruse WC, kui palju finantsi see nõuab ja millal selle projekti reaalselt ette võtta saame. Vannitoas tuleb välja vahetada peegel, riiul, võib-olla ka kraanikauss – seda saab teha siis, kui ülakorruse WC-ga sotid selged.

Töö ja raha

Panin need teemad kokku, kuna on minu jaoks täiesti läbi põimunud ja üksteist mõjutavad.

Pikemas perspektiivis on eesmärk finantsvabadus ning palgatööl mitte käimine. Restart elule, et puhata ja välja mõelda, mida ma TEGELIKULT teha tahan, mis on mu ülesanne selles elus. Mida ma tahan teha siis, kui ma ei pea seda tegema raha pärast? Mul kripeldab juba aastaid mõte ettevõtlusest – see ei ole kuskile kadunud ja mul on endiselt tunne, et just see on see, mida ma lõpuks teen. Samas tunnen ka hetkel, et see pole mitte lähiaastate, vaid pigem nii 10+ aasta pärast ellu viidav plaan.

Finantsvabadus tähendab minu jaoks seda, et minu passiivsed tulud katavad külluslikult kõik minu vajadused:

  • tervislik, kohalik, puhas ja kvaliteetne toit, võimalus süüa väljas nii tihti kui soovin
  • mugav, tervislik, hubane ja praktiline kodu, mis täidab kõiki mul selle eluperioodi vajadusi – sisustatud minimaalselt, aga hoolega valitud, funktsionaalsete ja õnnelikuks tegevate asjadega: olgu see siis mööbel, kodumasinad või riided
  • investeeringud tervisesse ja enesearengusse (trennid, kursused, vajadusel toidulisandid ning spetsialistide abi)
  • vaba aeg (hobid, reisimine üle kogu maailma, igasugused üritused)
  • võimalus valida kõike ülalmainitut, eelistades kohalikku toodangut, kvaliteeti, keskkonnasõbralikkust ja jätkusuutlikkust
  • igakuised investeeringud, et oma sissetulekuid suurendada

Selle saavutamiseks käin hetkel tänulikult edasi oma praegusel palgatööl ning säästan ja investeerin regulaarselt. Olen väga rahul oma praeguse tööandjaga – seal klapib kõik, mis ma hetkel tööalaselt soovin ning mulle tundub, et arenguvõimalusi jagub seal pikaks ajaks.

Suuremaid muutuseid näen sarnaselt eelmisele teemale ligi 10a pärast, kui lapsed kooli lõpetavad. Milline on sel hetkel meie rahaline seis – säästud, investeeringud? Kui kaugele oleme selleks hetkeks jõudnud? Kui mitte täieliku finantsvabaduseni, siis vast piisavalt, et meil oleks võimalus tööellu paus teha ja näiteks aastake ringi reisida. Seesama restart, mida enne mainisin 🙂 Eks ole ka näha, millal need lapsed täpselt pesast välja lendavad, see ei pruugi ju kohe pärast kooli lõppu juhtuda – ehkki ma ise mäletan, kui äge oli Päris Oma Elu elada ja seega innustan neid samuti maailma avastama.

Eks neid plaane mõjuta ka see, kas me otsustame Kaaslasega lapse saada või ei. Samas – kui ka saame, peaks ta selleks hetkeks olema veel eelkooliealine või just kooli alustanud. Ja esimestes klassides suudaks ma vajadusel koduõpet teha küll 🙂 Nii et hoolimata sellest, kas on veel üks laps või mitte, restardi ja reisiplaanid jäävad samaks.

Loen just Kristi Saare raamatut “Kuidas alustada investeerimisega” ning seal on ära toodud oma finantsvabaduse taseme määramise punktid, mis olid minu jaoks äärmiselt põnevad ja informatiivsed:

  1. Täielik sõltuvus teistest – lapsed ja noored, kes ise ei teeni, vaid elavad vanemate kulul, stipist vms
  2. Toimetulek – elad palgapäevast palgapäevani, augus pole, aga midagi eriti üle ei jää
  3. Stabiilsus – on oma kodu, teatud säästud, võimalik igakuiselt 10-20% sissetulekust investeerida
  4. Otsustusvabadus – ei ole veel jõudnud punkti, kus raha ei saa kunagi otsa, aga saaksid vajadusel aasta-paar hakkama ilma töötamata
  5. Turvalisus – investeeringud katavad ära kõige põhilisemad vajadused – eluaseme, toidu, hädaabikulud, tõeliselt mugava elu jaoks on aga vaja veel töötada ja sissetulekut suurendada
  6. Finantsvabadus – investeeringud katavad kõik kulutused, saad lubada endale harjunud elustiili, võid jalad seinale lüüa ja teha seda, mis tahad
  7. Tõeline rikkus – teenid lisaks elustiili katmisele nii palju raha, et saad igakuiselt investeeringuid aktiivselt suurendada

Minu eesmärk on finantsvabadus ja ma olen juba poolel teel ehk punktis nr 3. On stabiilsus, on puhver, on võimalus 10-20% sissetulekust säästa või investeerida. Minimaalne eesmärk 10a pärast on vähemalt punkt nr 4 ehk otsustusvabadus. Ideaalis võiks muidugi olla juba nr 5 ehk turvalisus. Kas see on reaalne, seda ma veel ei tea, ma alles harin ennast nendel teemadel… Aga aasta pärast tean kindlasti juba paremini!

Sel aastal töötan rõõmuga oma uuel ametikohal – tunnen, kuidas mul on mõnusalt palju õppimist, osad teadmised ja oskused tulevad ka lihtsalt vaid kogemusega. Eelmine amet oli igati okei, aga tegin seda lõpuks juba kinnisilmi, nii et muutus oli ääretult teretulnud – nüüd on mul jälle tunne, et tõesti arenen. Töötan tänuga kodukontoris, kuni seda nõutakse. Lähen suure rõõmuga ja koos Kaaslasega tööle kontorisse, kui see on taas võimalik.

EDIT: Mõeldes selle üle, mis on minu tugevused ja oskused ning mis paneb mul silma särama, jõudsin tagasi oma ammuse mõtteni: kuna mulle pakub suur rõõmu ja rahulolu asjade vähendamine ning organiseerimine, mille tulemusena ümbritseb mind vaid tõeliselt vajalik ja rõõmu pakkuv ning kõigel on oma kindel koht, tahaksin aidata ka teistel inimestel oma elu sel viisil korrastada. Kondost inspireeritud, aga minu olemuse ja Eesti oludega kohandatud teenus – miks mitte? Esimene samm oleks saada reaalne kogemus: kas ma üldse oskan päriselt teisi aidata nii, nagu seda ette kujutan? Pole ühtki takistust puuduva algkapitali või muu taolise näol – kõik oskused on mul (eeldatavasti) olemas, on vaja leida vaid üks inimene, kes oleks taolisest abist huvitatud ja üks vaba nädalavahetus, et see teoks teha.

Alustamiseks pole mingeid takistusi – esialgu on ju eesmärgiks mitte niivõrd rahaline tulu, kui lihtsalt kogemus, kas üldse oskaksin ka teisi nii aidata, nagu ette kujutan. Vaja on vaid huvi ja pealehakkamist ning ühte inimest, kes oleks sellisest abist huvitatud 🙂

Eelmisel aastal oli üle pika aja see imeline aeg, mil mul oli võimalik säästa. Seda küll vaid esimesed neli kuud, aga tänu nendele säästudele saime suvel reisida ja teha remonti. Aasta lõpus mul midagi säästa ei õnnestunud, sest pidin siin ootamatult kõigega üksi toimetama, aga lõpetasin aasta siiski plussis ja auto müügist saadud raha on kenasti alles ning liigitub säästude alla. Kaaslasel on õnnestunud “tänu” haiglas olemisele pisut enam säästa, nii et väike puhver on meil juba täitsa olemas.

Selle aasta prioriteet nr. 2 on regulaarne investeerimine – kannan igakuiselt teatud summad kolmandasse sambasse ning kasvukontole, samuti kogun lihtsalt rahalist puhvrit ootamatuste tarbeks. Lisaks kogun investeerimisalaseid uusi teadmisi – loen raamatuid, suhtlen inimestega, kellel on sarnased eesmärgid. Olen ääretult tänulik, et mu kõrval on Kaaslane, kes on investeerimisega juba mõnda aega tegelenud, jagab seega rohkem matsu ja on ka mulle toeks ning inspiratsiooniks.

Olen oma väljaminekuid kirja pannud ning vähemalt püsikulude üle eelarvet pidanud praktiliselt terve iseseisva elu (ehk alates esimesest ülikooliaastast) – varasematel aastatel jäid mõnikord mõned kuud vahele, aga viimased kümme aastat olen vist küll kõik kirja saanud. Kui eelmisel aastal oli Kaaslane minuga poole kohaga ehk toidu- ja autokulud ning veel nipet-näpet said kirja ka kõik need, mis maksis tema, siis sel aastal proovime koos 100% kirja saada – samuti teadlikumalt läbi arutada, kui palju ja mille jaoks soovime säästa. Lisaks uuendasin üle pikkade aastate selleks kasutusel oleva Exceli tabeli formaati – olen tänu praegusele töökohale aru saanud, kui palju lihtsam ja automaatsem peaks olema Exceli andmete töötlemine ja nendest igakülgsete kokkuvõtete tegemine. Uus formaat on mõeldud just seda toetama, täiustame ilmselt “töö käigus” – kindlasti selguvad aja jooksul vead ja tekib uusi mõtteid, kuidas veel paremini teha.

Eneseareng

Olen õnnelik ja tänulik, sisemiselt rahul, väärtustan ja armastan ennast.

Lähiaastate plaan: töötan oma sisemise tasakaaluga. Tegelen käitumis- ja mõttemustritega, mis mind enam ei teeni. Saan aru nende põhjustest ja muudan need teadlikult toimivateks.

Ma olen uhke selle üle, kes ma olen praegusel hetkel ja armastan ennast tingimusteta. Olen aastaid praktiseerinud positiivset mõtlemist, valdan seda hästi ja see on mulle suureks abiks sisemise tasakaalu hoidmisel. Elu on aga pidev areng ja ma tean, et saaks veel palju paremini. Minu eesmärk on selline sisemine rahu, et olen alati õnnelik ja rahulik hoolimata sellest, mis sündmused ümberringi toimuvad ja mu elu mõjutavad.

Suurim väljakutse minu jaoks on hetkel see, KUIDAS TÄPSELT neile mustritele ja põhjustele ligi pääseda 🙂 Seejärel – kuidas neid muuta. Olen käinud terapeudi juures (mis aitas hästi tolle hetke murede klaarimisel), olen läbinud holistilise neliku (ei mäleta sellest suurt midagi, aga on tunne, et see pole päris minu teetass), olen osalenud turvalisel ja kontrollitud ayahuasca tseremoonial (keda huvitab, googelda ja loe nt Müürilehe artiklit), aga kummalgi õhtul ei toimunud mitte midagi – mu “koorik” on keskmisest paksem. Ma suurima rõõmuga kaevun selle kooriku alla, aga ma veel päris täpselt ei tea, kuidas. Kui kellelgi on häid ideid või teraapiavorme, mida soovitada, mis on enda peal läbi proovitud ja töötavad, siis kuulan suurima heameelega. Minna soovitatud FFT-ga on näiteks plaanis lähemalt tutvuda.

Vaba aeg ja hobid

Naudin vaba aega ja aktiivset eluviisi. Reisin nii tihti, kui soovin. Osalen erinevatel üritustel, mis tassi täidavad ja hinge helisema panevad. Mul on mitmeid rahuldustpakkuvaid hobisid: pikema perspektiivi plaanid on tango, burlesk ja tšello – aga seda alles siis, kui tunnen, et mul on rohkem vaba aega ja energiat millegi uuega tegelema hakkamiseks.

Selle aasta plaan on taas lihtsalt elu nautida ehk trennist, raamatutest ja pusledest piisab täielikult – elu näitab, et nende kõrvalt ununeb isegi sarjade ja filmide vaatamine, igav ei hakka kunagi 🙂 Loodan, et õnnestub pisut reisida – kui ka olukorda arvestades mitte kaugele ja lennates, siis vähemalt Eestis, ehk ka naaberriikides.

Olen nüüd FB lugemise väljakutse grupis – eesmärk on sealne suur väljakutse kaasa teha, see on mu ainus selle aasta hobidega seotud plaan ja ennäe – täitsa lihtsasti mõõdetav 😛

2021 prioriteedid kokkuvõtlikult:

  1. suhted: kvaliteetaeg Kaaslasega, teadlik suhte väärtustamine
  2. raha: regulaarne säästmine ja investeerimine
  3. eneseareng: “mõistlik tülitsemine”, sisemine tasakaal, mõttemustrite mõistmine ja muutmine

Seda kõike tehes – olla terve, õnnelik ja tänulik 🙂 Elu on imeline!

Scroll to Top