December 2023 – Page 3

Nädal aega jõuludeni

17/12/2023 / elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, rõõm, trenn / 5 Comments

Nädalavahetus kadus kuidagi käest… Nagu tavaliselt 🙂

Eile oli selle aasta viimane kiigujooga – ja päris kindel ma ei ole, millal tuleb järgmine, sest Anneliis läks nüüd ametlikult dekreeti. Ta arvas, et suvel juba ikka teeb… Aga kui ma tahan enne seda kiigujoogas käia, siis pean ikkagi alistuma ja nädala sees kell seitse trennis käima hakkama. Parem kell seitse, kui üldse mitte kiigujoogas käia, arvan ma…

Eile juhtus veel selline lugu, et keegi seltskonnast oli ilmselt broneerimata unustanud, sest üks kiik jäi puudu… Lahendus oli see, et mind pandi õpetaja kiike ja Anneliis ise lihtsalt käis saalis ringi ja juhendas neid, kel seda tarvis. Õeke tegi minust pilti ka 😀

Päeval käisime veel Maximas, õhtupoolik kadus kuidagi arvutis olles täitsa käest… Ja õhtul käis õeke külas, degusteerisime kolmekesi ära 14 väikest 20ml gini, mis meil jõulukalendrist kogunenud olid 😀 Mõni oli täitsa hea ja mõni oli täitsa jube. Aga üldises plaanis uusi asju proovida on ikka tore.

Täna käisin üle kolme nädala jõusaalis… Kus, nagu ma mingil hetkel avastasin, tegi samal ajal trenni ka Mihkel Raud 😀

Ja siis Selver ja kodu ja “hommikusöök” kell pool kaks… Ja hiljem jalutasime veel kesklinna jõuluturult läbi ning ostsime mõned kingitused. Ülejäänud õhtu kadus taas arvutisse ära, aga vähemalt täna tean, et tegin midagi kasulikku – sorteerisin septembrist alates kõik fotod ära, nii et ma saan nüüd aru, mis on blogisse pandud ja mis mitte. See tekitas minus enne lõputut segadust.

Täna ostetud kingitused pakkisin ka kohe ära, mõned on veel tellitud ja teel, enamik ootab kapi otsas, et ma neid pakiks… Selleks tuleb ka veel mingi aeg leida. Salaja 😛

Pole teile ammu kassipilte näidanud ja septembri algusest ootab veel näitamist 125 (pluss muidugi kõik varasemad alates aprillist 2021, haha)… Peab siin vaikselt neid ikka jagama, enne kui mõõdututes kogustes juurde toodame.

Üks kodukontori päev, kus Siimu pikalt minu tooli all magas, kuni ma tööd tegin.

Ja kui ma pisut hiljem teki, mis mul enne ümber oli, enda kõrvale toolile viskasin, nii et ots maha jäi, kasutas Siim kohe juhust ning kolis pehmemale pinnale 😀

See on vist esimene kord, kui mõni kass pesumasina vastu huvi tunneb 😀

Kastreeritud kass

14/12/2023 / elu koos kassi(de)ga / Leave a Comment

Eile käis Siim Terveksi loomakliinikus ja lahkus sealt kahe pallikese võrra vaesemana, aga ühe kiibi võrra rikkamana – win some, lose some 😀 Lisaks saime teada, et tal oli igemepõletik – novat siis, seitse aastat olen kasse pidanud ja pole kordagi pähe tulnud neile suhu vaadata… Inimene õpib, kuni elab.

Praegu sai ta nagunii opi pärast antibiootikumisüsti, see tehti lihtsalt vähe vängem, et igemepõletiku ka ära raviks. Ja olla kaks varianti: kas kasvab sellest välja või on autoimmuunhaigus ja jääbki see põletik tagasi tulema, sel juhul peab käima aeg-ajalt neid süste tegemas. Eks elu näitab. Nüüd vähemalt oskab kontrollida.

Siimu käitumisest küll kuidagi aru ei saanud, et ta oleks opil käinud – oli juba samal õhtul nagu tavaliselt. Saime neli süstalt valuvaigistiga kaasa, mis peame talle igal hommikul sisse söötma – õnneks seal vedelikku üsna vähe sees.

Võrdlesin hindu kevadega 2017, kui Sädega samas kliinikus sama teed läbi käisime. Toona maksis kiipimine 21€, nüüd 28.50€. Kastreerimine siis 34.65€, nüüd 74.48€ (selle summa sees on kõik valuvaigistid ja muud vidinad, kastreerimise rida eraldi oli arvel 61.75€). Ussirohi maksis toona 2.77€, nüüd 4.35€. Vaktsineerisime toona kahes osas, maksime esimene kord 20€, teine kord 30€ (aga kahtlustan, et selle viimase summa hulgas võis olla juba ka kaelale pandav ussirohi). Siimuga peab alles vaktsineerima minema, eks ole näha, palju sellele nüüd kulub.

Mul on teiste kassidega ka viimasel ajal loomaarstil käimisega kehvasti olnud, pean uuel aastal selle tee kindlasti ette võtma.

Tänane to do list

12/12/2023 / elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu / Leave a Comment

Mitte et mul oleks tänaseks mingit konkreetset tegevuskava olnud, aga:

tükeldasin ligi 4kg südant ja neeru (see oli ainsana to do listis päriselt ka)
kujundasin valmis fotokalendri jõuluvana kingikotti (ja juhendasin telefoni teel eksämma, kes ka iga jõulu ajal samas minu konto alt kalendreid kujundab)
saatsin avalduse Plika trummide lepingu lõpetamiseks, sest ta otsustas, et tahab uuest aastat tiba rahulikumalt võtta (tal on niigi neli tantsutrenni nädalas, saan täitsa aru – oleme mõlemad pisut kurvad, sest trummid olid ägedad, aga temal rohkem vaba aega ja minul kuus vaba raha 58€ lisaks)
lõpetasin Poisile tellitud koomiksikogu otsekorralduse lepingu (don’t ask – ta tahab ainult Miki Hiirt lugeda, paksem formaat enam ei kõlba… Miki Hiir muutis ka tegelikult just formaati, nii et pole kindel, kas seegi enam kõlbab, aga noh, võin siis ju selle ka ära lõpetada ja leppida faktiga, et seda noormeest huvitavad ainult arvutimängud)
tegin väikese hilinemisega ära ülejäänud nädala menüü
tellisin midagi jõuluvana kingikotti (ehkki see vist ei jõua jõuludeks kohale, nii et kuuse alla saab selle asemel kiri põhjapõtrade ummikust tingitud viivituse kohta)
mõtlesin selle üle, mida veel panna jõuluvana kingikotti (aga ei jõudnud nende mõtetega eriti kuskile)

Nunnude kasside asemel näitan teile täna hoopis paari olmepilti.

Eile õhtul kuulsin, et köögis käis vaikne krõks – läksin vaatama, klaasist küünlaalus oli lihtsalt kolmeks tükiks läinud. Väga turvaline! 😀 Mul olid seal sees need pikad peenikesed küünlad ja kui see alla ära põles, läks nii kuumaks, et lõhki… Teine samasugune on veel, see seni terve.

Niiviisi ma kaks korda nädalas kassidele sööki tükeldangi. Tiina lihapoes teavad kõik müüjad mind nägupidi 😀 Ostan alati 1,5-2kg nii südant kui neeru. Kuna mulle meeldib täpsus, siis mingit “paneme umbes” varianti minu puhul ei eksisteeri. Jagan kaalu karpide arvuga (igasse karpi peab jääma 320-400g – 80-100g on kassi toidukorra norm) ja siis järjest lõigungi igasse karpi neid tükke, kuni selle korra norm täis saab. Kolm karpi jätan tavakülma, ülejäänud lähevad sügavkülma. Nelja kassi nädala toit maksab ca 16 EUR. No me ostame neile aeg-ajalt muid asju ka, aga kilo hind jääb kõigil 3€ ringi vist.

Et kas tüütu ei ole, küsite? No pisut on. Aga see on lihtsalt… Nagu hambapesu. Something that needs to be done. Sest ÕNNEKS kõik need kassid toortoitu söövad ja ma olen veendunud, et see on nende tervisele parim valik. Vahelduseks saavad vahel konservi, kanatiibu, kana südant ja pasteeti, vahel harva ka kuivtoitu 😛

Ja nii ma saangi sellele postitusele kassisildi külge panna, ehkki kassipilte njetu. Ainult jutt 😀

Novembri raamatud

11/12/2023 / raamatud, rõõm / 1 Comment

Kaheksa raamatut, 2689lk – selline üsna keskmine kuu. No selge on see, et 100 aasta lõpuks kokku ei tule. Hetke skoor on 76 ja kolm raamatut on korraga pooleli, millest ühte pole veel Goodreadsi lisatud ja kuna tavainimene enam ise lisada ei saa, siis ma ei viitsi ka jaurata ja kuskil lugemise väljakutse grupis paluda… Äkki lisandub iseenesest, saan tagantjärele ära märkida.

Tervis on praeguseks täitsa ok, terviseameti koroonakalkulaator lubab ka homme tööle minna – normaalne elu FTW. Ainuke haiguse järelnäht on iiveldus – sellega olen vahel ikka kimpus. Loodetavasti kaob kiirelt, üsna tüütu on 🙂

Hakkab looma

10/12/2023 / elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu / Leave a Comment

Eelmise postituse jätkuks, nagu Mallu armastab öelda: nali oli minu kulul. Ehk siis ei saanud ma tol öösel sugugi hästi magada ning veetsin ka reedese tööpäeva läpakaga voodis. Peavalu, üldsegi mitte kõige tugevam, aga erinevates vormides ja pea osades, tegi olemise vastikuks.

See-eest eile õhtul suutsin magama jääda ilma valuvaigistita ning magasin hommikuni välja… Ja täna on olnud juba peaaegu tavapärane olemine – küll pisut vahepeal iiveldas, ilmselt sellest, et ma eelmised kolm päeva väga vähe sõin.

Täna veel nautisin lihtsalt seda, et jaksan jälle olla ja mõelda, hakkasin enda ümber segadust tähele panema ja ennast sellest häirida laskma, homme vast jõuan juba isegi koristamiseni 😀 Kaaslase “karantiin” sai eilsega läbi, tal on plaanis isegi homme juba autoga poodi ja jõusaali minna. Mina isoleerin ennast veel esmaspäevani, teisipäeval julgen kontorisse minna. Terviseameti kalkulaatoreid tuleb ikka usaldada, eks.

Lapsed käisid esimest aastat kooli advendilaadal ilma minuta. Plika oli lubanud kohvikusse müümiseks teha võileivatordi – kuna mina olen haige, ei saanud talle abiks olla, hoidsin kaugele eemale. Pinginaaber tuli talle appi ja tort sai täitsa kena. Ülimaitsev ka – saiajääkidest (otsatükid ja ära lõigatud servad) said koduseks tarbimiseks ka väiksemad “torditükid”.

Lõpetuseks aga pildikesed ilmsüüta kassist 😛

Mina või? Mina küll seda kuuli just käpaga ei kõigutanud!

Näed ju, magan nagu inglike!

Ups… Mina pole teinud 😀