Jälle kadus aeg kuskile ära!
Täna õhtul ahastasin väga originaalselt, et KUHU see aeg ometi kadus… Ise küsin, ise vastan: kõigepealt me käisime peale tööd poodides ja jõudsime koju alles kell kuus. Siis oli vaja süüa teha. Kui söök pliidil podises, tegin arvuti lahti, et ostud kirja panna, aga kaldusin pisut teemast kõrvale ja panin järgmised kaks tundi lugemise väljakutse Exceli faili sobivaid raamatuid teemade alla kirja… Liis on kõiges süüdi 😀 Igal juhul ca 55 raamatut seal vist kokku tuleb ja neist vaid 24 raamatut on veel vaja leida. Üle poole olemas! Olen sel aastal lugenud siiani üheksa raamatut ja kõik suutnud väljakutsete alla sobitada 😛
Kui Plika üheksast trennist jõudis, sõime õhtust (tavaliselt teeme seda enne trenni, aga täna ma ei jõudnud sööki nii kiiresti valmis), siis oli vaja ikkagi need ostud ka kirja panna, seejärel viimaste päevade fotod ära sorteerida ja töödelda… No ja nii juhtuski, et mu mõnusast pikast õhtust Clutterbugi videote seltsis ja varajasest voodisse minekust sai kella üheteistkümnene blogipostitus… 😛 Mitte et ma kurdaks, lihtsalt eile õhtul sattus olema vähe und ja huvitav raamat, aga vanus on juba selline, et 5,5h une peal päeval kuigi asjalik ei ole… Õnneks mul tööl täna miskit suuremat ajumahtu nõudvat teha ei tulnud, elasin päeva üle.
Eelmisel nädalal olin ju kolmapäevast alates kodukontoris, täna siis leidsin laua pealt pinginaabri kingitud šokolaadi, nii nunnu… Ja no selle kruusi kinkis Kaaslane mulle mingi aeg ka vist sõbrapäevaks, ikka kohane tööl tee joomiseks, IRW. See on see tume kruus, mille pilt ainult siis näha, kui kuum jook sees.
Ma tegelikult eeldasin, et käime pärast tööd poest läbi ja läheme koju – nagu tavaliselt esmaspäeviti… Aga Kaaslane tahtis minna Kaubamajakasse võtmeid tegema ja teksasid otsima… No ja siis mul tuli meelde, et Plikal on vaja uut pesukorvi, praegune on katki. Tal olid väga konkreetsed mõõdud, tahtis, et mahuks otsapidi öökapi alla – läksin Jyski piiluma ja ennäe, vahel jookseb ka pimedale kanale tera suhu (haha, näete, kui väsinud ma olen, panin kaks ütlust toredasti kokku, las jääda :D) – leidsin sobivas mõõdus korvi, mis Plikale meeldis JA oli täna VIIMAST päeva poole hinnaga 😀 Nii et maksis 20€ asemel 9.50€. Me like!
No ja siis ma nägin Pepcos uitades rätikuid ja leidsin sobivas toonis nii Poisile kui Kaaslasele… No peaaegu. Kaaslase värvi polnud saunalina mõõtu, pean kesklinnas vaatama, ÄKKI seal on. Aga no vähemalt Poisil olemas. Kui ma oma ilusa sügavroosa ka kuskilt leiaks… Ja saaks need ärritavad kokku tõmbunud kandiga rätikud näiteks loomade varjupaika viia.
Kaaslane ostis endale T-särgi, mille peale ma mõnuga irvitasin ja teatasin, et kui see on nüüd mingi vihje 29. veebruari suhtes, siis unustagu ära, SELLE ettepaneku peab ta siiski ise tegema. Tähendab siis, mina olen seda meelt, et naised võivad meestele absoluutselt iga päev abieluettepanekuid teha, aga lihtsalt üks film tuli meelde (“Leap Year” vist oli äkki nimi?), kus peategelane tahtis 29. veebruari ära kasutada, et oma kaaslasele ettepanek teha… Tõenäoliselt oli kaaslane mölakas ja ta leidis filmi lõpuks uue mehe 😀
Kodus tegin õhtusöögiks pilaffi ja mõtlesin, et huvitav, äkki keegi teist veel ei tea, kui imeline tööriist on sibulalõikur:
Just selline mahukas, mitte mingi väike madal mõttetu nikats. Meie oma muidugi enam osta ei saa, sest Topshop läks pankrotti – meil on see mingi kolmas äkki, me retsisime eelmiseid, nii et plastikjullad kaane sees läksid mingi hetk katki, nüüd enam päris täis ei topi, et peaks kõigest jõust tõmbama ja loodame, et peab kauem vastu… Sest uut ju enam ei saa 🙁 Tupperwarel peaks ka sellised olema, ma ei tea küll, kas piisavalt suurt (ja hinnalt on need ilmselt mitte kõige odavamad) – Koduekstra on mingitel hetkedel müünud, aga ma ei tea, et see ühegi poe püsisortimendis oleks, otsi tikutulega taga… Topshopis ainsana oli. Seal oli suurel täishind 20€, kampaaniate ajal sai 10€. No igatahes imeline masin, kui see meil vahepeal katki läks, siis me lihtsalt nii kaua ei teinud sibulaga toite, kuni uue saime. Sest keegi ei taha sibulat niisama hakkida 😀 Aga sibul toidu sees on väga maitsev. Ja tõesti pole muud, kui lõikad sibulad suuremateks tükkideks ja paned masinasse, tõmbad mõned korrad nöörist ja sul on ideaalne peeneks hakitud sibul.
Kui ma juba pildistamas olin, siis tegin veel paar pilti söögitegemisest. Ma teen pilaffi selle retsepti järgi (lammas ei meeldi ja mõned teevad üldse kanaga, aga ma seaga harjunud), ainult et kõik kogused varieeruvad vastavalt olukorrale ja eelistustele 😀
Ostan pilafi jaoks mis iganes tükeldatud sealiha, mis ette jääb (enamasti strooganov, ca 400g pakk), riisi panin täna 450g (sest õeke andis mulle oma riisi, mida ta ei tahtnud ja jagasin selle võrdselt ära just mitme korra pilaffi tegemiseks), sibul oli täna üks ja hirmsuur, porgand ka korralik (kuna mulle keeduporgand ja suured porganditükid ei maitse, siis riivin), küüslauku pannakse meie peres iga toidu sisse 2-4x rohkem, kui retseptis kirjas, pilaff meeldib lastele ülitomatiselt, nii et tomatipastat panin terve kilo, vett seetõttu lisama ei pidanudki (viimase pildi tegin kohe pärast tomatipasta sisse kallamist). Hea lihtne toit – sel ajal, kui liha haudub, jõuab kenasti sibula-küüslaugu-porgandi koorida ja peenestada, sel ajal, kui ülejäänud kraami lisan ja iga sammu vahel paar minutit hauduma peab, jõuab täpselt kõik kasutatud riistad puhtaks loputada… No ja siis pole muud, kui lihtsalt vahepeal segada.
Selline üliglamuurne kokanduspostitus teile siia kaunisse esmaspäevaõhtusse 😀
