Kõik sai alguses sellest, et mul tekkis suvel kinnisidee käia ära Pärnu muuli lõpus. No ma ei ole sinna muulile vist täiskasvanuna kordagi sattunud – kooliajal sai küll käidud… Mõte oli juba idanema pandud, kui üks tuttav ka FBs postitas, kuidas ta oma abikaasaga muuli lõpus ära käis – siis otsustasin, et pole oodata midagi – läheme ka, katsume ka päikeseloojangu ajal. See oli 20.07.
Üritasin tulutult Poissi ka kaasa meelitada – ta ütles, et mõni teine päev võiks tulla, aga too õhtu ei viitsinud. Olin pahur, aga kuna plaan oli juba paigas, siis ei tahtnud rohkem oodata ka – paljugi mis, äkki pole hiljem enam ilma, aega või viitsimist. Seega läksime kolmekesi, Kaaslase ja Plikaga.
Selgus, et olen aastatega araks jäänud. Minul oli mälestus sellest, kuidas ma noore kitsekesena mööda kive kalpsasin, nüüd aga tundus, et tasakaalu hoida on jube raske ja et kohe kukun ning löön pea vastu kive puruks 😀 Põhimõtteliselt olin nõus edasi liikuma ainult Kaaslasel käest kinni hoides. Plika siis sai minu eest kepsutada 😀 Stressirohke see teekond oli ja tagasi jõudsime pimedas, aga käidud sai – ja lubasin, et enam ei lähe 😀
Eelmisel nädalavahetusel oli oivaline ilm ja taas kord üks tuttav postitas FBs, kuidas nad käisid Ainažis (ei olnud seesama, kes juulis Pärnu muulil käis :D). Mina sain inspiratsiooni ja ütlesin – teeme ära, läheme ka! Poiss taaskord ei viitsinud, Plika on alati hakkamas, Kaaslane oli ka nõus – nii me pühapäeva lõuna ajal kolmekesi startisime. Ainaži põhiline vaatamisväärsus oli aga – üllatus-üllatus – muul 😀 Kuna see tundus lühem ja lihtsam kui Pärnu oma, olin siiski rõõmsalt nõus minema. Nii et juba teine muul sel aastal – 07.09.
Ja tõepoolest, kuigi natuke stressi ikka oli, eriti lõpupoole, siis üldiselt oli seal turnida tunduvalt mõnusam ja olin nõus seda tegema isegi ilma käest kinni hoidmata 😀 Mis tähendab, et Plika ja Kaaslane mingi hetk läksid lihtsalt omas tempos eest ära ja mina jõudsin neile päris lõppu järele alles tunduvalt hiljem. Nemad lugesid mind oodates raamatut… Mina lugesin kohale jõudes ka oma peatüki lõpuni, siis liikusime tagasi, et rannas üks väike piknik teha (Kaaslane ja Plika käisid isegi korra ujumas) ning seejärel suund Valga poole võtta – sealses K-Rautas oli eriti soodsa hinnaga aiakiik, mida hädasti tarvis oli 😀 No ja siis oli vaja veel Valga Hesburgeris õhtust süüa ja Rimist jäätist osta… Koju jõudsime pool üheksa õhtul. Aga päev läks asja ette!
