Author name: Tikker

Laste sõidutamise turvanõuetest

§ 36. Lapse ohutust tagavad lisanõuded

(8) Kui laste sõidutamisel sõiduauto tagaistmel kahe lapse turvavarustuse tõttu keskmise turvaseadme paigaldamine ei ole võimalik, tuleb vähemalt kolmeaastase lapse kinnitamiseks keskmisel istekohal kasutada vähemalt täiskasvanu turvavöö vöörihma.

(9) Takso tagaistmel alla kolmeaastase lapse sõidutamisel ei ole lapse turvavarustuse kasutamine kohustuslik. Alla kolmeaastast last tohib takso tagaistmel sõidutada täiskasvanud sõitja süles tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja tema süles on üks laps. Vanemate kui kolmeaastaste laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb vähemalt üks laps kinnitada turvavöö padja ja sõltuvalt lapse kasvust kas täiskasvanu turvavöö või ainult selle vöörihmaga või muu nõuetekohase turvavarustusega. Ülejäänud laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb kasutada vähemalt täiskasvanu turvavöö vöörihma.

Ühesõnaga… Kas ma saan õigesti aru… Kui mu ema väikese auto tagaistmel on juba Plika ja Poisi turvatoolid… Siis ma võin vajadusel panna nende vahele istuma ka kolmanda 3+ vanuses lapse, kelle võib lihtsalt auto turvavööga kinnitada? Nagu ma aru saan, siis väikese puhul tuleks see diagonaalrihm panna jooksma selja tagant ja vöörihm jääb siis kinnituseks?

Ja takso tagaistmel võiks pmst sõita kolm täiskasvanut, kel igaühel titt süles?

Ja kui ma tahaksin näiteks takso tagaistmel sõidutada kolme 3+ vanuses last, siis ühel peab olema turvavöö padi (wtf see üldse on? Mingi pehmendus/turvavöö suunaja, ma googeldasin? Ja sellest junnist piisabki? Või on ikka seda istmekõrgendust/pepualust mõeldud?) ja ülejäänud kaks võivad jälle olla lihtsalt tavalise turvavööga, mille diagonaal on vajadusel selja tagant?

Kas ma olen nüüd kõigest õigesti aru saanud, jah? Et nii käitudes on JOKK?

Reaalne turvalisus on muidugi iseasi 😛 Aga ma olen nagunii mõelnud, et peaks muretsema taolise(d) istme(d) selleks puhuks, kui vaja kellegi teise autoga sõita ja enda turvatoole on liiga tülikas kasutada või ei saa neid kaasa võtta… Need on alates 15 kg, Poiss on juba 14,7, samas vanuseks on Trunkil, ma vaatan, 4+ ja Poiss sai alles kaks 😛 Et siis Plikale võiks küll osta, ta nagunii peaaegu neli täis, aga Poisi puhul võiks vist ikka oodata…

Sünnipäevakink

Ema ja õeke kinkisid Poisile mõlemad komplekti juppe, millest saab ehitada raudtee. Natuke erinevad, põhimõtteliselt samad. Poiss ise küll veel väga suurejooneliselt ehitada ei oska, aga Plika tegi ükspäev täitsa iseseisvalt kõigist juppidest suure ringi kokku… Ja no see viimane, see on minu tehtud… Mulle meeldib ka 😛

Aga kõik need sünnipäevapildid… Oh, ma ei tea, millal ma ükskord viitsin. Mul on see häda, et kui ma panen blogisse, siis ei viitsi enam FB-s jagada ja vastupidi… Vaat sünnipäevapilte sai natuke sinna pandud, FB-sse panen alati vähem, sinna oli seega kergem valida 😀 Aga kunagi ikka. Katsun ikka selle kuu jooksul ühele poole saada 😉

Foto- ja plaadimajandusse uppunud

Kõik sai alguse sellest, et Külli läks Norrasse ja Abikaasa palus, et ma talle mõned asjad kõrvetaks ja kaasa annaks. Ma siis otsisin oma hirmsast plaadihunnikust tühje DVD-sid. Selle käigus leidsin ühe märgistamata DVD-tooriku pealt mingisuguse backupi märtsist 2006, mis oli mul miskipärast enne kahe silma vahele jäänud ning sain sealt tagasi mitmeid faile, mis ketta tuksi minekuga kaduma läksid. Küll mitte fotosid, aga muid asju, millest olin puudust tundnud.

No ja siis ma mõtlesin, et nagunii on vaja kõik plaadid läbi sortida ja ebavajalik ära visata, miks mitte kogu see hunnik kohe ette võtta. Võtsingi. Alustuseks vaatasin läbi ja viskasin ära miskine kümme plaati. Siis vaatasin läbi kõik oma vanad fotoplaadid. Leidsin veel ühe plaadi pealt mõnusalt organiseeritud kausta, kus olid kõik albumisse tehtud fotod kuni 2006. aasta lõpuni. No ja siis ma muudkui sorteerisin, kustutasin, nimetasin ümber… Terve eilse ja tänase päeva olen sellega tegelenud. Tulemuseks see, et kuni 2006. aasta lõpuni on nüüd kõik fotofailid absoluutselt organiseeritud – kõigil on failinimed kujul 2006-04-06(-2) ehk aasta-kuu-kuupäev ja kui samal päeval mitu pilti, siis lõpus veel järjekorranumber. Ja kuna Win 7 laseb mõnusalt kergesti pildistamise infot muuta, siis panin ka sinna kõik õiged kuupäevad – vanematel piltidel oli see ikka vahel puudu või vale (mu esimese fotoka kuupäev ja kellaaeg kadusid kogu aeg iseenesest ära), nüüd on isegi sisse skännitud lapsepõlvepiltidel see info olemas 😀 Mis iseenesest, eks, oleks nagu üsna pointless, kuna faili nimes on ju ka sama info… Aga ma olen korrafriik 😀

2006 aasta blogi kaustas on küll veel segadus, selle võtan homme ette. Ja alates 2007 on kõik üsna puutumata. Nii palju on tehtud, et kuude kaupa on fotod kaustadesse jagatud, blogisse pandud väikesed failid ka eraldi kaustades vastavate kuude all… Aga tuleks veel palju organiseerida ja kustutada ja värki. Ja kui see kõik tehtud saab, siis kõrvetan kogu oma fotomajanduse ja muu arvutikraami taas DVD-de peale. Neid ma vähemalt jõuan osta oma praeguse rahalise seisu juures, väline ketas peab natuke ootama, seniks on igasugused varukoopiad kasuks.

Minu fotomajanduses ongi kaks erinevat perioodi – esimene neist on kuni märtsini 2007, Londonisse kolimiseni. Need fotod on kõik kenasti albumis olemas. Arvutis failinimed muudetud ülalmainitud viisil kuupäevadeks. See on kaugem minevik, mis pole mulle enam nii oluline, kust ma olen palju pilte ära visanud ja kustutanud, kus selline kuupäevade järgi nimetamine on igati asjakohane.

Aga alates märtsi lõpust 2007, Londonist, Abikaasaga tutvumisest, hiljem juba lapsed jne, need pildifailid jäävad ikka selliste nimedega, nagu nad fotokast tulid. Liiga palju on neid, pole mingit mõtet muutma hakata. Pole vajadustki. Nendest on puudu üle kahe aasta täismõõdus failid – 1,5 kuud aastast 2007 ja enamik aastatest 2008-2009. Blogi suuruses failid on olemas, asi seegi. Neid pilte olen paberile teinud ainult miski 100 ringis ja seda peamiselt Plika esimestest elukuudest, mitmed jagasin ka ära. Samas – kellele me neid ikka andsime, pereliikmetele. Nii et vajadusel saaks nendelt laenata, et sisse skännida. Ja jälle pmst sada suuremõõdulist faili taastatud 🙂 Sest jah, kui ma toona tegin 10×15 fotod, siis nüüd tean, et selline variant on minu jaoks minevik. Sellest eluperioodist alates tulevad hoopis fotoraamatud – Norras loodan hakata sellega tegelema. Enne tuleb kõik failid ära organiseerida ja põhjalikumalt kahjusid hinnata. Tõenäoliselt katsun need väikesed failid oma kehvakese kvaliteediga kohati ikka raamatusse panna. Blogist kavatsen ka raamatu teha 😛

Oh jah. Peaasi, et plaane jaguks, eks. Ma olen nüüd nii väsinud, et mitte üks foto enam täna. Ja üleüldse peaks hoopis teooriaeksamiks õppima. Vahet pole, plaadimajandus oleks nagunii tulnud enne kolimist samamoodi korda teha… Ühesõnaga… Jah 😀

Ma nüüd katsun selle Bondi lõpuni vaadata, mis üleeile õhtul pooleli jäi – For Your Eyes Only. 11,5 filmi vaadatud, 5,5 veel ja SIIS jõuan lõpuks Brosnanini. Ei jõua ära oodata 😀

Happy and Glorious

Kui ma esimest korda netist Bondi ja kuningannaga olümpia avatseremoonia klippi otsisin, siis miskipärast ei leidnud (no see oli ka enam-vähem samal päeval vist). Siis ununes kogu see värk täitsa ära, kuni täna uuesti meelde tuli… Väga lahe!

Sudoku!

Merit Raju on kõiges süüdi 😀 Ma lugesin täna jälle natuke tema raamatut “Leia oma tee”, kus ta kirjutas, et tahtejõudu saab arendada muuhulgas vaimsete ülesannete – näiteks sudoku – lahendamisega. Ma teadsin siiani ainult seda, et mingi numbrite värk on, polnud kunagi varem olnud põhjust/viitsimist endale põhimõtet selgeks teha. Nüüd siis netist lugesin ja proovisin ja no… Mulle meeldib Minesweeper ja eks pallidki lähevad mingis mõttes samasse auku. Ühesõnaga jah… Sudoku on lahe 😛 Teen siin neid lihtsaid, parim aeg on seni 6:04.

Ma peaks nüüd magama minema. Tänan tähelepanu eest 😛

Scroll to Top