Sabaots paistab
Öistest õmblemissessioonidest tulenev unevõlg zombistas mu tänaseks nii ära, et läksin koos lastega lõunaund magama. Abikaasa, hea inimene, jõudis enne töölt koju, kui ükski meist ärkas, lasi mul pikemalt magada, tegeles ise lastega, kui nood ärkasid – andis süüa ja võttis siis õue kaasa, et mängumajakest edasi värvida (mh, Pinotexiga ju ei värvita, aga ma ei tea, mis see õigem väljend oleks). Värvis seni, kuni enam üldse midagi näha polnud ja sääsed ka ära süüa tahtsid. Esimene kiht on nüüd enam-vähem peal – ainult liivakasti väliskülg jäi värvimata. Kuna teine kiht tuleb ainult väliskülgedele, peaks sellega ehk ikka homme ühele poole jõudma – kui ainult ilma jätkuks.
Mõnetunnine uni andis mulle meeletult palju energiat juurde, jõudsin õhtul sõstardega tegeleda (pooled küll jäid endiselt külmkappi, sest mul said normaalsed karbid otsa), poes käia ja teise lastetoa tugitoolikatte valmis õmmelda. Kusjuures jälle on arengut märgata – eile alustasin kell üksteist, täna alles kesköö paiku, aga valmis sain mõlemal puhul kell kaks.
To do listist jäävad päris mitmed asjad õigeks ajaks tegemata, aga eks siis teeb hiljem, pole katki midagi. Kõige olulisem saab ikkagi tehtud.
Ma nüüd vaatan veel kiirelt fotod üle ja üritan välja valida, mis elutoa seinale riputada. Loodetavasti saan homme tellima minna, ootan endiselt Krista käest seda ühte suuremat faili, mida ta mulle lahkelt lubas.
Saaks juba kõik valmis!
