Author name: Tikker

Vahel paneb keegi minu mõtteid kirja

Ma endiselt loen seda blogi ja endiselt tunnen igal pool ennast ära. No näiteks, viimane sünnituskogemus, täpsemini üks hetk sellest:

Ja ämmakas muudkui õiendas, et mida sa teed, ma ju räägin, et praegu ei tohi jne. Kui ma oleks tol momendil olnud võimeline rääkima, ma oleks öelnud, et mida sa mölised lollakas, ma sünnitan!

Oli kah pahur ämmakas, aga üldiselt tore sünnitus – täpselt nagu mul.

Hästi mõnus on lugeda, kui pidevalt selline äratundmisrõõm on. Nagu oleks ise kirjutanud 😀

Pool aastat sai täis

Strateegilised numbrid ca 9 kg ja 70 cm, aga rohkem ei viitsi täna kirjutada, isegi fotot ei teinud. Kooki sõime, sest ema tõi. Ma ise olen ikka maailma kõige laisem ema 😛

Aga noh, homme täpsemalt. Ehk 😛

Uitmõtted

Oh, ma endiselt loen seda toredat kinnist blogi ja nii põnev on. Aga praegu ma üritasin ette kujutada, kuidas Plika kooli läheb… No ma hästi ei kujuta veel sedagi ette, kuidas ta lasteaeda läheb 😛

Enamjaolt võtan ma oma lapsi iseenesestmõistetavalt, ehkki iga päev mõtlen mitut puhku, kui ägedad nad ikka on. Aga Plika puhul tabas mind küll täna selline ahhaa-efekt: SEE on MINU laps! See asjalik plika, kes oskab ise arvutist endale Youtube’i papagoi video lahti teha, kes haarab mu piimatassi, et sealt juua, ning sätib selle siis enda ette lauale…

Ma olen küll sellega harjunud, et Plika pole enam tita, Plika on juba inimene… Aga ikkagi, vahel ei jõua kohale. Beebiga majas olen küll harjunud, oskan paremini suhestuda.

Kui lapsed kunagi lasteaeda ja kooli lähevad, oh, no see on juba hoopis teine teema. Et jah, ega ei kujuta hästi ette küll.

Ma muidu lubasin endale, et kui lapsed voodis on, siis panen kohe selle kuu ostud kirja – reisil ei viitsinud, hunnik tšekke ootab rahakotis. Nojah, siin ma nüüd siis istun ja loen seda blogi. Pooleli jätta ka ei raatsi – just hiljuti jõudsin pulmadeni ja ma ju tean, et sellest järgmisel aastal on beebiuudiseid oodata… Nagu vaataks mingit sarja, mille üldisemaid asju sa ette tead ja ei jõua ära oodata, et sari sinnamaale jõuaks, kus seda kõike detailselt näed. Blogide võlu. Ta õnneks nii palju ei kirjuta kui mina, sellises koguses loba lugemine oleks ikka piin 😀

Üks vahva pood

Noo, ma nüüd tunnistan ausalt üles, et üks tore inimene küsis mu käest, kas ma oleks nõus natuke reklaami tegema. Läksin ja uurisin selles poes ringi, leidsin täitsa omapäraseid asju. Vaatasin, et lisaks veebipoele on neil ju Jõgeval päris pood ka, küsisin seal elava õe käest, kas ta teab – teadis küll. Ütles, et väga äge on, kui ma Jõgeva poele reklaami teen 😀

topsNiisiis selline vahva pood nagu Kärrbes. Ja seal on kohati nii palju lahedaid värvilisi asju, et ma sattusin kohe vaimustusse. Selle sarja reisikruusidest näiteks – seesama, mis pildil on või selline või selline… Ägedad 😀 Ma olen ju teada-tuntud värviliste asjade pede, pealegi olen ma lihtsalt naine, mulle meeldivad ilusad asjad. Okei, tegelikult oleks veel ideaalsem, kui need kruusid oleks suuremad, nii 400 ml vms, aga jube head näevad igatahes välja. Vahel sõidame ikka autoga pikemalt ringi ja siis saab ikka kuskilt kohvi ostetud või liitrine mahlapakk kaasa võetud, palju ägedam oleks sihukesest topsist juua.

Lisaks põnevatele värvilistele asjadele leiab sealt lehelt palju mõnusat igaüks, kellele köögis toimetada ja kokata meeldib. Pastamasina saab kah võita – ahvatleb mindki tellima. Ehkki ma pigem mõtlesin, et kui jälle Jõgevale satuks, uuriks äkki poodi ennast… Aga kes teab, millal sinna jälle satun. No ma mõtlen veel 😛

Trennihasart

Nomaisaa noh, täitsa veider on. Elu sees pole trenn olnud minu jaoks enamat kui teoreetiline mõte kuskil tagumises tolmunud ajukäärus, nüüd järsku muust ei mõtlegi.

Ma panin enda jaoks just paika ideaali – pikemas perspektiivis võiks iga päev natuke trenni teha. Ja kindlasti erinevaid asju, üks ja sama oleks igav.

Alustaks ujumisega kaks(-kolm) korda nädalas. Kui suurem lumi ära sulab, siis hakkaks jooksmas käima. Rulluisud peaks üles otsima ja neilt tolmu ära pühkima – see meeldib mulle garanteeritult. Ja sügisest tahaks minna “päris” trenni – aga mingi aeroobika või bodypumpi fänn ma kindlasti pole, ei viitsiks seal hüpelda. Tahaks selle asemel midagi veidi rahulikumat, aga samas mõjusat. Joogamõtteid olen varemgi mõelnud, hiljem on ka pilates huvi pakkunud. Lugesin täna mõlema kohta, pilates tundub ahvatlevam. See artikkel meeldis 😛

Ei tea, kas Pärnus saabki pilatest ainult nois kahes kohas teha, mis artiklis mainiti… Mõlemad iseenesest sobiks, asukoht on mul ju ideaalne. Eks sügisel uurin lähemalt.

Ja ma ei tea, kas mulle pilates üldse sobiks, eks, ehk just sobiks näiteks bodypump või mis iganes. See kõik on minu jaoks täiesti avastamata maa, aga hetkel tundub palju ahvatlevam rahulikus tempos kogu kere lihaste treenimine, mitte kõva muusika saatel aktiivselt saalis ringi karglemine (seda aktiivsemalt poolt saab ju joostes-(rull)uisutades-suusatades kah). Tulevikus võib-olla muudan meelt.

Uisutama tahaks endiselt minna. Suusatamist tahaks kunagi proovida (ausõna, ma ei mäleta, kas ma üldse elu sees olen olnud pikkadel suuskadel!), aga see talv ei viitsi, järgmine talv pigem.

Kõige ägedam on see, et mulle tulid just meelde need lühikesed plastmassist suusad, millega saab absoluutselt igal pool ringi lasta. Ma ei tea, kas need on laste omad või mitte, ma ei tea, kas neid tänapäeval müüakse… Aga mulle jubedalt meeldis! Nagu rulluisutamine suvel, nendega samamoodi talvel. Ma tahaks kohe praegu minna ja suusatada niiviisi 😀 See oleks ideaalne jooksu alternatiiv lumehooajal – ma nimelt ei viitsi ennast küll kuskile saali vedada, kui see just hädavajalik pole, iga kell eelistan värsket õhku.

Nii et… Kunagine ideaalplaan: 1-2 korda nädalas pilates vms, 1-2 korda nädalas ujumist, muudel päevadel soojal ajal jooksmine või rulluisutamine, talveperioodil suusatamine (olgu siis lühikesed või pikad suusad) ja uisutamine. Ja sekka igasugu rahvasprordiüritusi!

Oh issand, kui põnev. mulle meeldivad plaanid – siis on, mille poole püüelda.

Täitsa vabalt võib olla, et see spordivaimustus läheb üle ja ma ei tee mitte midagi, millest siin unistan, aga miskipärast kahtlen selles. Kes teab, millal ma ideaalini jõuan, aga liigutada mulle igatahes meeldib. Kunagi varem pole sellist tahtmist olnud, kunagi varem pole midagi teinud ega seega saanud ka pooleli jätta… Oh, põnev!

Kust neid väikseid suuski saab, ah?

Scroll to Top