No donut for you
Just siis, kui mul on eriti igav, keeldub Orkut mulle pontšikuid jagamast. Pähh.
Uskumatud avastused
Kui kõik see, milleni ma paari viimase päevaga ja eriti tänase õhtuga jõudnud olen, on tõesti tõsi, siis võtab meie elu hoopis teise pöörde, kui me seni plaanisime.
Kuniks ma 100% kindel pole, ei saa midagi rohkemat öelda.
KUI see on tõsi, saab meie elu olema hoopis teistsugune… Hoopis parem, kui ma oleks julgenud ealeski loota.
Hoidke pöialt! Homme lähen kinnitust saama.
EDIT päev hiljem: Kõik saadud info on siiani positiivne. Seaduserägastikud on aga nii keerulised, et enne ei julge siiski midagi öelda, kui olen saanud vastuse ametlikule päringule, millele vastatakse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul. Kannatust, sõbrad. Teile, aga eelkõige mulle. EHK vastatakse kiiresti…
Miks küll
Mul on viimaste päevade jooksul olnud vähemalt neli erinevat ja asjakohasemat teemat, millest siia kirjutada, aga tegudeni pole jõudnud ning hetkel vihastusin jälle ühe vana probleemi peale.
Miks on nii palju tühiblogisid? Miks on nii, et mõlemad nö kasutajanimed Bloggeris, mida ma endale tahaksin, on just nonde tühiblogide all mõttetult kinni? Ammu olen tahtnud olla lihtsalt tikker, mitte tikrike (sellest nimest kasvasin mitu aastat tagasi välja) ning hetkel plaanin vaikselt kinnist ja kutsetega beebiblogi, nagu mitmed siin juba teinud on, et saaks oma titejutud ja fotod privaatsemalt ja vabamalt ära rääkida/näidata (siia blogisse kirjutaks muidugi ka üldisemalt ja muust elust, ega see ei kaoks).
Aga ei saa ma ei tikrit ega maasikat – mõlemad on need neetud tühiblogid. Tikker juba mitu aastat (olen sel pea kaks aastat silma peal hoidnud), maasikas ilmselt ka tükk aega (kusjuures samale kasutajale kuulub veel teine tühiblogi maasikad).
Tahaks kirjutada murekirja mõnele Bloggeri-onule, aga see on nii suur keskkond, et ma ei usu vähimatki mingisse tulemusse. Loogiline ju oleks, et mitte kasutuses olevad kontod kustuvad mingi aja jooksul – miks ei võiks see olla nii ka blogidega? Just kuid täiesti tühjana seisnud blogidega, mitte nendega, kus postitusi ka on (sellest saan veel aru, kui keegi kirjutab nüüd uuele aadressile, aga vana blogi ei koli ja see jääb loetavaks vanalt aadressilt).
Äh. Perfektsionist nagu ma olen. Lihtsalt ei suuda maasikale ühtki normaalset alternatiivi välja mõelda, maasikake või muu taoline kõlab lihtsalt halvasti.
Ummikseis. Võib-olla peaks siiski mõnele Bloggeri-onule ettepaneku saatma, et tühiblogid mingi aja järel automaatselt kustuks ja lootma, et äkki see ettepanek ei lähegi musta auku?
Käisin pulmas
Esialgne edevus sai nüüd rahuldatud. Rohkem pilte saate kunagi siis, kui mul rohkem aega on ja kui ma ametliku fotograafi tehtule küüned taha ajada saan.
Nüüd kiirustan suguvõsa kokkutulekule.
Mõnus on Eestis olla.
Kui ma ükskord Pariisis käisin
See oli kõigest mai lõpus, KÕIGEST veidi üle kuu aja tagasi 😉 Kuupäevaliselt siis 29. mai-1. juuni.
Neljapäevast jõudsin tookord isegi värske kokkuvõtte teha. Ülejäänud päevadel ei jõudnud mina miskit kirjutada, küll aga kajastas Maris neid oma blogis. lingingi siis parem tema poste ning lisan omalt poolt mõned märkused.
Reedest kirjutab Maris siin. Peale muuseumis käimise (see pilt on ka seal tehtud) ei jõudnud me suurt miskit asjalikku teha, lihtsalt võrratut sööki nautida ja ringi jalutada.
Maris oma uue telefoniga:
Muuseumi äge aed:
…