(Too Many Ugly Clothes)
Kuna olin viimased paar päeva tagajärjetult üritanud uusi raamatuid osta ning selle tulemusena sai isegi Anne of the Green Gables sarja viimase osa viimased leheküljed ära loetud, seadsin eile sammud pärast tööpäeva lõppu Tottenham Court Roadil asuva odava raamatupoe poole.
Tee peal leidsin aga, et hädasti oleks riideid vaja ja niikuinii kesklinnas olles võiks veidi Oxford Streeti ka kammida, näiteks Dorothy Perkinsi ja Topshopi tall sectioni sügishooaja pakkumised üle vaadata.
Ja mul oli isegi päriselt shoppamise tuju! Oxford Streeti ülerahvastatus ei ajanud mind närvi! Sellist asja ei juhtu just tihti.
Igatahes sain endale £15 eest mustad teksad (fenomenaalne!) ja nende kõrvarõngastega sobiva kaelaehte. Leidsin isegi ühed nunnud stringid (mul oleks vaja suuremal hulgal uut aluspesu, aga mitte miski mitte kusagil lihtsalt ei meeldi).
Oleks olnud vaja veel seelikut ja jakki ja pluusi ja saapaid ja kõike muud, aga siinkohal jõuame selle sissekande pealkirjani. Mood on ikka üks jube loom, mis ma oskan öelda. Ma ei kahtlegi, et selle meeletu valiku hulgast leiab ka üksikuid kantavaid asju, aga häda on selles, et mina lihtsalt ei viitsi otsida. Ühes poes käimisest mulle täiesti piisas, kui paarist järgmisest midagi ei leidnud, sai siiber ka.
Samale järeldusele jõudsin ka paar nädalat tagasi Primarkis, tookord ei maininud ma oma shoppamise tulemusi blogis vist üldse.
Nende kahe käigu ühiseks näitajaks said… Sukad.
Primark oli täis koledaid riideid, aga see-eest oli seal palju ägedaid sukkpükse. Kuna mu jalad on ebanormaalselt pikad, siis ei julge ma ühegi firma tooteid enne suuremates kogustes osta, kui üks paar on järele proovitud, seega ostsin mõned ära ja kasutasin lähima kaubanduskeskuse WC-d proovikabiinina. Üllatuslikul kombel oli kõigi (isegi kummiga) sukkade pikkus täiesti piisav, seega läksin tagasi ja ostsin mõnuga… Koju jõudes oli umbes kümme paari erinevaid sukki.
Lõpuks jõudsin järeldusele, et nii palju mul neid ikka vaja pole ja kolm paari leidsid uue omaniku Iirise näol. Hea, kui on sama pikki sõbrannasid 😉
Ja eile lohutasin ennast ka lõpuks nelja paari sukkpükstega, mis olid just sellist tüüpi, mida Primarkis polnud.
Nüüd on mul võrksukki, mustriga sukki ja sooje sukki, kummiga ja tavalisi… Ja ma üldse ei kahtle, et ma ostan neid veel. Sest kui nii odavalt antakse ja nii hea valik on, siis tuleb võimalust kasutada – et Eestis järgmiseks seitsmeks aastaks varud olemas oleks 😉
PS. Jah, ma olen Stouti fänn.
