aed – Page 18 – Tikri blogi

Teravate emotsioonide päev

26/10/2010 / aed, igapäevaelu, oma kodu, rõõm / 4 Comments

Halvast räägitakse enne, eks? Tegime eile lastele vanni ja unustasin täna pesu pestes üle kontrollida, et masina voolik ikka vannis oleks. Ise läksime välja ja mingi hetk ema mees helistas ning teatas, et vannitoas on uputus. Kusjuures muidu ma ALATI kontrollin, et vesi oleks lahti ja voolik vannis… Ja ma väga harva lähen kodust ära sel ajal, kui pesu peseb… Kõige nõmedam oli see, et ma ise jõudsin alles siis koju, kui ema mees oli jõudnud juba vanni eest seina ära võtta ja kolm kausitäit vett ära kuivatada, ühesõnaga meie tekitatud jama suuremas osas ära likvideerida. Tema pani seina hiljem tagasi ka.

Mina sain ainult veidike koristada ja ohtralt vabandada. Käed värisesid pärast veel tükk aega. Naabritest pole siiani keegi kurtma tulnud, ehk nendeni vesi ei jõudnud. Kunagi aastaid tagasi juhtus siin ka sarnane õnnetus ja siis olla teise korruse korteri koridori lüliti juurest vett tilkunud… Loodame parimat.

Aga häid emotsioone oli ka õnneks küllaga. Kasutasime Abikaasa vaba päeva ära ning käisime oma uues kodus memmekesega rääkimas ja asju arutamas. Kohe, kui uksest sisse astusime, oli NII hea tunne. Ma vahel mõtlen siin kodus, kas ahiküte oli ikka õige otsus – jamamine puude ja kütmisega, kõikuv temperatuur jne. Aga see lõhn, see imeline lõhn. Küdeva ahju või pliidi lõhn – juba see üksi on vaeva väärt. Odav ja tervislik ka 🙂 Pikemas perspektiivis paneme ilmselt õhksoojuspumba lisaks – kui ma tööl käima hakkan, ei ole võimalust terve päev puid alla visata, seal käib oluline osa kütmisest läbi pioneer pliidi, mis radikaid soojendab (kokku on elamise peale kaks pliiti ja üks ahi, ma olen juba sassi ajanud, millist osa miski kütab).

Seal on hetkel selline süsteem, et on kaks kahetoalist korterit, mille vahel on koridor, kust pääseb ka ühisesse vannituppa/WC-sse. Üks pool on paremas korras, memmeke elabki ainult seal, selle talve elame meie ka ainult kahes toas. Järgmisel aastal, kui raha kogunenud on, tuleb kõigepealt üks välissein korda teha, millel on niiskuskahjustused, köökide vahelt sein ära lõhkuda (ehitaja ütles, et võib), et oleks üks suur köök ja vähemalt üks tuba vajab kohe värskendust.

Täna käisime tegelikult peamiselt mööblit üle vaatamas – et mida me soovime endale jätta. Kõik jääb, ainult oma voodi võtab memm kaasa. Mööbel on küll vana, aga osalt suurepärases, osalt rahuldavas korras – koos sellega, mis meil Tartus on, peaksime neli tuba esialgu enam-vähem sisustatud saama.

Aias tegime ka ringkäigu, et olemasolevast paremat ülevaadet saada. Meil on neli õunapuud, üks kirsipuu (aga linnud nokkivat kõik ära, nii et ei mingeid kirsse), must ja punane sõstar, tikrid, vaarikad, maasikad, rabarber… Lilli kah omajagu. Võib-olla veel midagi. Hernepeenrad on – eks me üritame seekord varem seemned maha saada kui juulis 😀

Ilm oli imeilus ja päikeseline, täpselt õige aias jalutamise jaoks. Muru oli kollaseid lehti täis ja tunne oli õnnis.

Ei jõua ära oodata, et saaks kolida.

Potipõllundusest ja korilusest

02/09/2009 / aed, kodumajandus, puhas toit, toitumine / 4 Comments

Mäletatavasti tegime augusti alguses Pärnus Mehe vanaema juures suuremal hulgal vaarikamoosi ja jätsime selle sinna sügavkülma, sest läksime ise otse Eesti-reisile ja ei saanud seda kaasa võtta. Toona tuli jutuks ka see, et me ei saa endale veel sel suvel eraldi sügavkülmikut osta, sest kogu vaba raha läheb pulmade alla.

Noh, kui me augusti keskel uuesti Pärnusse tulime, saime oma esimese pulmakingi 🙂 Mehe vanaema-vanaisa olid omavahel arutanud ja andsid meile ühe kodumasinate poe reklaamlehe koos rahaga, mida võib kasutada ainult külmiku ostmiseks. Ega meil ei saanud ju otse loomulikult midagi selle vastu olla 😛

Seda külmikut, mis lehel oli, me kusjuures ei saanudki, aga saime teise samalaadse. Siis läks veel mõni nädal, et see saaks vooluvõrku ühendatud – panime selle omaniku soovitusel garaaži asemel koridori, mis asub korterist väljaspool (nö ühiskoridor ülemise naabriga) ja seal polnud pistikuid, Mees puuris seina auke ja vedas voolu, ärge parem küsigegi, kuidas täpselt… Igal juhul saime kapi lõpuks tööle, pilgeni täis külmkapi sügavkülma osa ümber kolida ja mustikaid ostma minna (need poleks enam lihtsalt kuskile mahtunud, lapse toidust rääkimata).

Siin on kõik meie senised varud. Vasakul taga vaarikamoos ja ees lihtsalt vaarikad, paremal taga maasikamoos ja ees mustikad. Vaarikamoosi on Pärnus ema sügavkülmas veel – selle toob millalgi ära.

Iseenesest pole varud üldse suured, aga arvestades seda, et me esimest korda elus sihukese asjaga tegeleme, siis ma olen üpris rahul. Maasikamoosist oleme juba osa ära söönud ja mustikaid sai sellepärast nii vähe, et magasime tippaja maha, hinnad olid juba kallimad ja meil sai turul sularaha otsa 😛

Mis puutub potipõllundusse, siis kevadel ostetud erinevatest seemnetest said maha ainult herned – sedagi alles juuli alguses. See-eest on kõigil teistel värske herne maik juba meelest läinud, aga meie peenrast tuleb riburadapidi valmis kraami. Väga head ja magusad 😛

Ka aiaga majas elada on meil põhimõtteliselt esimene kord – nooruspõlv ei lähe arvesse, sest see oli liiga ammu ja meil kummalgi pole sellest ajast erilisi mälestusi ega oskusi. Londonis oli küll aed, aga see oli tilluke iluaed, isegi üht närust õunapuud mitte.

Nojaa, igal juhul oleme jõudnud selle suvega järeldusele, et mingeid väga usinaid potipõllumehi meist ei saa – me oleme selleks puhtakujuliselt liiga laisad ja mugavad. Meie ideaalne aed oleks selline, mis nõuaks võimalikult vähe hoolt ja vaeva – põhimõtteliselt võiks seal olla ainult nii palju, et otse peenralt/põõsa küljest/puu otsast süüa – suuremaid koguseid sisse tegemiseks ostan ma pigem turult.

Jajah, ma pigem töötan kui korjan tundide kaupa marju ning ostan need marjad sel ajal teenitud raha eest. See on kõik muidugi ilus loba, arvestades fakti, et ma hetkel üldse tööl ei käigi, aga eks tulevikus lähen ju jälle 🙂

Ja ega ma päriselt “sisse” teha ka eriti ei viitsi – minust pole moosikeetjat. Sügavkülm on suurepärane leiutis ja toormoosid maitsevad nagunii paremini. Okei, ploomi- ja õunamoosi võiks tegelikult olla… Ja õunamahla ka. Ja ma loodan, et me hakkame kunagi ka seda kõike tegema. Aga miskipärast ma arvan, et sel aastal me nende tegudeni ei jõua.

Meil on aias puud lookas, aga ometigi sööme ainult ploome ja pirne. Õunad potsatavad muudkui maha – me ei söö neid eriti (pirnid ja ploomid on ju paremad!), kooki pole ka seni viitsinud teha… Ja nii nad ära mädanevadki.

Tegelikult potsatavad praegusel hetkel maha peamiselt naabri valged klaarid ja mulle see õun lihtsalt suuremat ei maitse. Ma pole kindel, kas meie aias ongi ühtki magusat maitsvat õuna – martsipanõuna või midagi sellist… Aga erilist vahet pole, ma pole üldse suurem asi õunasõber – muud puuviljad on lihtsalt maitsvamad. Õun peab ikka VÄGA hea olema, et ma seda tahaks. Poest ei osta ka eriti kunagi. Kui ostan, siis Golden õunad on näiteks ühed lemmikud.

Aga õunamahla tahaks küll, kohe suurtes kogustes. Kas Tartus pakub keegi sellist teenust, et viid õunad sinna ja saad mahla vastu? Seda kasutaks hea meelega, sest õunu on meil nii mis tapab ja õunamahla ma armastan-armastan-armastan 😛

Igal juhul… Kui me peaks hakkama jälle endale elamist vaatama, siis aeda tahaks hirmsasti, aga see ei pea üldse suur olema. Natukene lilli, natukene muru, mõned viljapuud ja nii palju peenraid, kui peost suhu tarbimiseks vaja. Ja loodetavasti muutume me aastatega usinamaks kah 🙂

Üks täiesti tavaline suvepäev

23/07/2009 / aed, igapäevaelu, plika / 2 Comments

Lisaks aias möllamisele sai veel toas mööblit ümber tõstetud. Sestap oligi lillepott põrandale ununenud ja väike pätt kasutas muidugi kohe juhust.

Ei ole ma noil päevil eriti jutukas, nagu isegi näete. Pea on pulki täis, erinevad suured asjad nõuavad keskendumist… Saaks see pulmavärk juba ühele poole!