aed

Kui me siia kolisime, oli november. Abikaasa kaevas kuskile aeda augu, kattis selle puidust plaadiga ja kuni praeguseni oleme kõik oma bioprügi sinna visanud. Selge on aga see, et nii me jätkata ei saa, tuleks miski parem süsteem välja mõelda.

Viimati ehituspoodides käies hakkasid silma igasugu komposterid, erineva suurusega, disainiga ja meeletute hinnavahedega. Mingi suuremat sorti rohelisest plastist ja püramiidikujuline oli kuskil veel soodushinnaga, €30 ringis vist. Mõtlesime, et sinna peaks küll kõik kenasti ära mahtuma, nii aiast kui köögist tekkinud jäägid.

Aga siis ma muidugi tulin koju ja googeldasin ja lugesin, et selline komposter, mida me vaatasime, sobib ainult aiaprügi jaoks ning köögijäätmete komposteerimissoovi korral tuleks osta mingi soojustatud ja maiteamis variant, mis siis aastaringselt muudkui komposteeriks ja ühtlasi igasugu elukad sealt eemal hoiaks.

Nojaa, ega minagi ei taha, et mu kompostihunnik aianurgas haiseks ja rotte-kasse-tigusid-mis iganes muid elukaid ligi meelitaks, aga… Tahaks siiski mingit odavamat varianti. Mingi korralik suurem korralikult suletava kaanega kast äkki, kuhu elukad teoreetiliselt sisse pääseda ei tohiks? Ma ei saa päris täpselt aru, miks seda soojustust nii kangesti vaja on, las biojäätmed olla külmal ajal külmunud ja las nad komposteeruda siis, kui jälle soojaks läheb…

Ühesõnaga jagage kogemusi. Kas peaks midagi ehituspoest ostma või midagi ise kokku klopsima või veel midagi muud, mille peale me ise pole tulnud? Peaasi, et nii aia- kui köögijäätmed ära mahuks ning võrdlemisi haisu- ja elukatekindel oleks 😛

Ma olen endiselt seda meelt, et suurt aiandusprojekti me sel aastal ette võtta ei jõua, remont on olulisem. Aga hakkasin just natuke ikkagi aiast ka mõtlema, seoses esimese sügavkülma pandud isetehtud jäätisega (kirjutan pikemalt, kui lõpp-produkti ära proovinud olen, praegu alles külmub) ja peatse külmkapiostuga.

Jäätisega seoses mõtlesin, et nüüd on veel ainult isetehtud ploomimahla vaja, siis oleks meie suur sõltuvus jäätisekokteil nii tervislik, kui üldse olla saab. Lugesin ammu välja otsitud retsepti veel korra üle ning otsustasin, et kui see suvi on hea ploomiaasta ja neid normaalse hinnaga kokku osta saab, siis proovin kindlasti ära, pole siin nii rasket midagi. Teine asi, mille ära otsustasin, on see, et oma aeda tuleb ka ploomipuud kasvama panna. Ja seda võiks juba sel aastal teha – läheb ju neli-viis aastat, kuni need vilja kandma hakkavad. Ma hästi natuke lugesin ja uurisin selle teema kohta, eks peab millalgi põhjalikumalt tudeerima. Näiteks kas istutada tuleks kevadel või sügisel jne. No ja näiteks mitu puud võiks olla – just selle mõttega, et jätkuks nii söömiseks kui mahla tegemiseks (mhm, ma tean küll, et meie kliimas ei pruugi iga aasta üldse saakigi saada).

No ja kui ma juba uurisin ja näiteks seda teemat lugesin, siis mõtlesin, et äkki peaks veel mõne puu kasvama panema, kui juba istutamiseks läheb. No ikka selle mõttega, et vilja hakkavad alles aastate pärast kandma, ei ole siin aega raisata 😛 Meil on hetkel paar õunapuud, nii et neid kindlasti kohe juurde istutama ei hakka, lisaks üks kirsipuu. Aga pirne me armastame, üks-kaks puud võiks ju olla… Meil aed pole kõige väiksem ka, ruumi on. Kuidas ja kuhu täpselt, seda muidugi ei tea, peaks mingi asjatundja nõu andma kutsuma.

Vaatasin järele, mis ma olin kunagi kirja pannud – aias on meil veel must ja punane sõstar, tikrid, maasikad, vaarikad, rabarber. Ma arvan, et sellest kõigest esimeseks suveks suurepäraselt piisab, saab sügavkülma varuda kah. Ma ei tea, kas peale maasikate neist ka miski suuremat hoolt vajab, vaarikatega ehk tuleks miskit teha? Põõsad ja rabarber kasvavad ju üldjuhul ise.

Niisiis selle hooaja plaan: aeda tundma õppida, istutada ploomi- ja pirnipuid, kanda hoolt olemasoleva eest. Varuda kõike, mis juba kasvab, talveks sügavkülma, teha õuna- ja ploomimahla. Mingite peenardega ilmselt suuremat jamama ei viitsi hakata. Samas on mul mõned ökopoest ostetud seemned alles, mis jäid üle-eelmisel suvel maha panemata – salat ja porgand vist. Nende säilivusaeg on muidugi juba läbi, nii et pole üldse kindel, kas kasvama lähevad, aga igaks juhuks külvata ju ikka võib – kui ei kasva, siis ei kasva.

No vaatame 🙂 Peaasi, et plaane jätkuks!