blogimine

Ma ei ole küll suurem asi meemi-inimene, aga viisakas olen ma küll, nii et kui keegi minult midagi küsib, siis järelikult tuleb vastata 😛 Pealegi, mulle ju meeldib rääkida. Ja kirjutada.

1. Kui sul oleks võimalik võtta enda ükskõik milline loom, siis kelle sa võtaksid?

Mulle piisab lastest 😛 Tõsiselt, loomad on armsad, aga mõte sellest, et ma peaks pidevalt kellelegi süüa andma, kellegagi jalutamas käima (või aiast julke kokku korjama), kellegi puuri või liivakasti puhastama… Ja kõik need KARVAD elamises… Tänan, ei. Kui üldse, siis võtaks kassi, kõige vähem jamamist. Aga kuna me elame peaaegu et oma majas, siis kindlasti ei viitsiks ma liivakasti puhastada, vaid laseks tal väljas käia, siis jälle peaks muretsema, ega ta auto alla ei jää või lihtsalt ära ei kao, nii et pigem mitte.

Ma kahtlustan, et mingil hetkel mingi loom meie majapidamisse küll jõuab, aga seda alles siis, kui ma olen kindel, et need, kes teda tahavad, on ka võimelised tema eest hoolitsema. Ehk et mina poleks lõpuks see, kes peab ebainimliku ilmaga koera jalutama, kui teised ei viitsi. Kuna lapsed on väikesed ja Abikaasa pigem mugavamat sorti pohhuist, siis… Doesn’t look very promising 😀 Üldiselt eelistan külas käies teiste loomade nunnutamist. Tööl käin kah loomanurgas elukatega jutustamas. Nii on mõnus, siis ei pea mina kasima 🙂

2. Kelle blogi lugedes tekib sul tunne, et sa tahaksid minna ja temaga paar drinki teha?

Ma olen väga paljude blogijatega seda juba teinud 😀 See tähendab siis, kokku saanud, dringid kui sellised pole eriti olulised. Peaks mingi hetk kokku lugema kõik inimesed, kellega olen tuttav tänu blogile ja kellega ma olen ka päriselt kohtunud. Aga nendest, keda ma veel kordagi IRL näinud pole…

/laseb silmadega üle blogrolli, kust, tundub, on ligi pooled oma silmaga ära nähtud – sellest ei hakka üldse rääkimagi, kui paljudega käib suhtlus ka läbi muude kanalite/

Mari ja Herz näiteks, nemad on kaks toredat inimest, kellele ma olen juba aastaid kaasa elanud. Kui Mari poleks Londonist ära kolinud, oleks ma kindlasti üritanud temaga jaanuaris kokku saada, Herzile ma vihjan nii palju, et mulle see Peipsi kant kangesti meeldib ja suvel tahaks mingi hetk väikese ringreisi teha 😛

Uuematest avastustest tundub Madiken täpselt selline, kellega meil igasugu jutud ja maailmavaated kenasti klapiks. Aga üldiselt, ma võiks seda listi jätkata, kuni blogroll otsa saab, sest ma loen reeglina ainult neid blogisid, mis mulle meeldivad, samuti olen ma väga seltskondlik, jutukas ja uudishimulik inimene, nii et absoluutselt kõigi nendega, kes minu loetavate blogide taga peituvad, oleks põnev lähemalt tuttavaks saada.

Igal juhul on minu uksed alati avatud, kui mõni tore blogija Pärnu kanti satub. Kui mitte enne, siis suvel õnnestub ikka vast mõni uus nägu ära näha.

3. Mis oli su viimane heategu?

Ma ei tea. Ma ei ole väga selline kodutute aitaja tüüpi inimene. Tõenäoliselt andsin kellelegi nõu või aitasin kellelgi midagi ära teha… Üks töökaaslane on, kellel ma olen viimasel ajal paar korda arvutimuresid lahendanud ja talle üht-teist kujundanud. Mõningate blogide köögipooli käin aeg-ajalt nokitsemas. Unekooli teemal annan nõu, kui küsitakse 🙂 Ühesõnaga ma ei tea. Ma tahaks küll alati aidata ja hea olla, aga kui ma seda ka olen või midagi teen, siis meelde ei jää. Need siin mainitud asjad ei tundu eriti mainimist väärt, sellised harilikud ja iseenesestmõistetavad mu meelest.

Pärnu waldorfkooli Hooandja projekti toetasin. Kas see läheb arvesse? 😛

4. Mis asjad sind närvi ajavad?

See, kui ma igasugustel teemadel üle mõtlen. See, kui ma tahaks kogu aeg logeleda ja endale meeldivaid asju teha, kui peaks midagi asjalikumat tegema. Ehk sama asi ümber sõnastatuna – see, kuidas ma nii tahaks olla usin ja teha seda kõike, mis võiks olla/saada tehtud, aga lihtsalt molutan. See, kui kõik ei toimu nii kiiresti, kui mulle meeldiks – ma ju tahaks kõike, mis pähe tuleb, NÜÜD JA KOHE.

Vahel ajavad teised inimesed ka närvi, aga kuna ma üldiselt üritan vältida asju ja inimesi, mis/kes mulle ei meeldi, siis ongi ebameeldivad asjad seotud pigem mu enda isiku ja igapäevaeluga. Enda eest juba ära ei jookse 😀

5. Mis oli viimane uus asi, mida sa sõid ja mida enne mekkinud polnud?

Hiinapärane supp, Maris eile tegi. Väga maitsev oli!

6. Millal viimati nutsid? Miks?

Ausalt öeldes ei mäleta. Tõenäoliselt poetasin paar pisarat mingil puhul, kui ma olin väsinud, mul oli s*tt olla, kõigest kopp ees ja näiteks tülitsesin Abikaasaga vms. See on selline teoreetiline situatsioon, mis võib silma niiskeks võtta, aga reaalselt, jah, ei teagi.

Reeglid nõudsid teatepulga neljale blogijale edasi andmist. Ma ei oska valida. Mõned inimesed üldse ei viitsi sellistele küsimustele vastata, mõnedele jälle just meeldib. Teeme äkki nii, et kes tahab, see vastab? 😀

Leidsin kunagi veebruaris vahva statistikaplugina, mis tegi aga statistikat vaid kommentaaridest, millel on e-mail küljes. Nii ma siis rõõmsalt lisasingi vanast blogist ümber kolitud kommentaaridele käsitsi meiliaadressid juurde – neile, kelle omi ei teadnud, mõtlesin oma süsteemi järgi välja.

Kuna mul on kommentaare ligi 10 000, võttis nende üle vaatamine aega – nokitsesin ainult siis, kui tuju tekkis ja täna saingi lõpuks ühele poole. Muidugi pole see statistika päris täpne, sest esiteks on tõenäoliselt Bloggeri ajast kommenteerijaid, keda ma pole osanud praegustega kokku viia, teiseks on Bloggeri ajast palju kommentaatoreid, kes kommenteerisid lihtsalt ühe tähe alt. Kui selle tähe taga oli Bloggeri profiil, andis vahet teha. Kui oli aga kommenteeritud ilma profiilita – no jumal teab, mitu erinevat inimest selle tähe taga ennast peita võis 🙂

Igatahes – kokku tuvastas plugin üle 800 erineva kommenteerija ning  top 100 sai siia kirja. Nendest kahel puhul on ühe nime all vähemalt kaks erinevat inimest, kuna ma neil aga vahet teha ei suuda, siis las nad olla. Lisaks on veel üle 600 anonüümselt kirjutatud kommentaari.

Esikohal olen muidugi mina ise 😛 Keskmiselt olen kirjutanud ühe kommentaari umbes iga kahe päeva tagant. Tegelikkuses muidugi vaikin vahel kuid, vahel saab aga mõnes tulihingelises arutelus kirjutatud kümme kommentaari ühe päevaga.

Panin lingid külge suht kõigile, kellele andis panna (v.a. kaks inimest, kelle puhul ma eeldasin, et nad soovivad ehk mitte oma blogi siin avalikustada, nimed ja nii edasi) – ka nendele, kelle blogid pole enam mitu aastat uuenenud. Listis on mitu sellist inimest, kes kunagi aktiivselt blogisid, aga on oma blogid nüüdseks kustutanud/privaatseks muutnud – neid linke polnud mõtet lisada. Teistel on olnud läbi aegade või üheaegselt mitmeid blogisid. Isegi esikümnesse on mahtunud mitu sellist kommenteerijat, kes võtsid aktiivselt sõna pigem blogi algusaegadel või keskel ning pole viimased aastad üldse kommenteerinud, lihtsalt kunagine aktiivsus lööb ikka veel välja 😛 Mõnele nimele kirjutasin kommentaarid juurde, et kellelgi enda ära tundmisega raskusi ei tekiks.

1. Tikker – 1713
2. Kessu – 253
3. MrsB – 246
4. õeke – 241
5. Mrs G – 218
6. Kaidi – 153
7. Vaska – 113
8. Maiden – 111
9. r. – 106
10. Kratt – 100
11. ylle – 99
12. Oop – 89
13. Mari – 87
14. Pips – 85
15-16. Liis ja Anu – 84
17. P6rgukiz – 82
18. Birgit (kaksikute ema) – 80
19. Mutt – 77
20. Marit – 76
21. Leeni – 75
22. Alice – 74
23-24. Mormelar  ja Kertu (igiammune hea tuttav) – 71
25-26. Murakas ja Offf – 62
27. LadyGardenia – 61
28. Rinuljok – 58
29. Ene – 56
30. Gea – 54
31. Triibu-Liine – 52
32-33. Iiris ja In. – 51
34. Daki – 49
35-37. Piiiia, Nadja ja Haide – 48
38-39. Mermaid ja Kaur – 47
40. Tänki – 46
41. Lontu – 45
42. Gettur – 44
43-44. Katri ja Nelli (on kaks erinevat Nellit, vahet kindlalt ei tee) – 42
45. Pirtsu – 41
46-47. Kristhel  ja Jaanika (kinnise blogiga) – 40
48-50. Abikaasa, Mari ja Maarja (lapsepõlvetuttav) – 39
51-53. Maris, Herz ja Eva-Liisa – 38
54. Geily – 37
55-56. Tage ja Liisapereema – 36
57. Cranberry – 35
58-61. Kairi, Annekas, Kats ja Kadi – 34
62-63. CV  ja Kris (Abikaasa sugulane) – 33
64-66. Mäks, Kukupai ja Minna – 32
67-68. Leevi ja Klari – 31
69. Efka – 29
70-71. Sepa mahetalu ja Maarja (Tartust, kirjutas kunagi remondiblogi) – 28
72. KatuUK/Kadri – 27
73-75. Miss Positiivne, Maavanaema ja anu (meiliaadressis on kolm numbrit) – 26
76-77. Rents ja Marta – 24
78-82. Kohalik, Iir, Gertsu, kylli, Ruudu – 23
83. Heidi (tuttav Abikaasa kaudu) – 22
84-85. Jane ja Mai – 21
86-87. Sille ja v. – 19
88-91. Katariina, A (võimalik, et kommenteerinud ka pärast blogi kolimist, aga ühe tähe järgi ei saa otsida ega järeldusi teha), Merje (augustipätud), asd – 18
92-97. Virxross, Glacier, Tristal, SakuSka, Malviina, K (vähemalt kaks erinevat inimest) – 17
98-100. Ellin, Eveli ja Bettani – 16

Olen siin vaikselt blogiga tegelenud ja vanu postitusi avalikustanud. Täna õhtul jõudsin ilusa ümmarguse numbrini ehk avalikustamist ootavaid postitusi on veel täpselt 2000. Mis tähendab, et avalikke on hetkel 1608. Mis tähendab, et nädalaga olen üle vaadanud 121 postitust, mis pole ju üldse paha 🙂

Tegelikult, kui nüüd kristalselt aus olla, siis nendest privaatsetest postitustest on enamik juba üks kord üle vaadatud – mis tähendab, et fotod on neile juba lisatud, sildid küljes, kujundus paigas ja kommentaarid kah. Aga tegin mingi aeg tagasi kogu blogi alguse privaatseks ja olen nüüd otsustanud, et loen veel kõik korra mõttega üle. Ma olen segane, ma tean. Igatahes läheb nonde postitustega tunduvalt kiiremini – fotode lisamine on see, mis kõige rohkem aega võtab. Noid postitusi, mida pole üldse üle vaadatud, on kõigest 400 ringis.

Avalikustan postitusi värskuse järjekorras, liigun järjest varasemasse aega. Hetkel on üleval kõik postitused alates Poisi sünnist, kuskil 2010. aasta augusti alguses ma oma järjega olen.

See on ikka hämmastav, KUI palju ma olen suutnud nonde aastate jooksul kirjutada. Alustasin 2005, tihedamalt ja igapäevasemalt hakkasin kirjutama 2006. aasta teises pooles. Veidi üle üheksa aastaga 3600 postitust. See teeb keskmiselt 33 postitust kuus, 400 postitust aastas. Keskmiselt olen kõik need üheksa aastat kirjutanud ühe blogipostituse päevas 🙂 Või noh, kui nüüd päris täpne olla, siis 1,08 postitust 😛

Rekordaasta on 2009 – 772 postitust, mis on tavalisest pea poole suurem number. Eks lapse saamine oli korralik šokk, ühtlasi oli koduse emana palju aega kirjutada 😀 Rekordkuu on märts 2009 – 84 postitust, keskmisest peaaegu kolm korda rohkem.

Postituste arv aastate lõikes:

2005 – 37
2006 – 230
2007 – 454
2008 – 387
2009 – 772
2010 – 456
2011 – 518
2012 – 423
2013 – 304

Ma ütleks, et kirjutamine on mulle alati olnud teraapilise mõjuga ning just tänu blogimisele oli lastega kodus oldud aeg nii kergesti talutav. No eks ma olen juba loomult optimist ja oskan kõigest positiivse üles leida, aga ikkagi – ma usun, et need viis kodus oldud aastat oleksid mulle ilma blogita palju raskemad olnud.

Sellised mõtisklused ja statistika siis tänasesse õhtusse. Tahaks juba, et kõik oleks avalik 🙂

Oli kunagi üks tore Reet (tuntud ka kui r.), kelle noorim laps oli Poisiga umbes ühevanune ja kes mu blogisabas tihti sõna võttis. Viimati märtsis 2012, kuu hiljem kolisin blogi siia ümber… Ja sellest ajast peale pole temast enam kuulnud. Ükski tema parameetritega sobiv Reet pole pärast kolimist siin kommenteerinud ja ükski Reet pole mu meelest ka parooli küsinud.

No ja mul nüüd hakkas kripeldama. Kuidas saab niiviisi ära kaduda 🙂 Äkki on siin mingi teise nime all kommenteerinud, ehkki ei tule nagu ühtki sobivat varianti ette.

Auu, Reet? Kas sa käid veel minu tegemistest lugemas?