elu koos kassi(de)ga

Mäletatavasti käisin suvel õekesega postitantsu eratrennis, mis oli hullult äge ja lubasin kindlasti tagasi minna, aga siis hakkas mul pöial streikima ja valutas mitu kuud järjest. Lõpuks sai korda, aga selleks ajaks oli juba harjunud trennirutiin jõusaali ja kiigujooga näol, postitantsule eriti ei mõelnudki.

Nüüd uuel aastal olin sunnitud oma trennirutiini ümber mõtlema, sest Anneliis, kelle kiigujoogas ma laupäeva lõuna ajal käisin, jäi dekreeti. Kõige lihtsam oleks olnud minna nädala sees õhtusesse trenni, mille ma jätsin sel sügisel ära just seetõttu, et ma ei viitsinud kell seitse ennast kodust välja ajada. Aga postitants tuli jälle meelde. No ja seal stuudios on hammocki trenn ka täiesti olemas. Ja rohkem ühes kohas trennis käia on alati soodsam kui mitmes.

Nii ma otsustasingi, et sunnin ennast pärast 4,5 aastat mugavustsoonist välja ja lähen proovin hoopis uues kohas. Võtsin esimeseks trenniks just hammocki, mitte postiakrobaatika, sest noh, tundus kuidagi tuttavam ja turvalisem. Ehkki ma TEADSIN, et see on palju aktiivsem ja hoopis midagi muud kui rahulik kiigujooga, millest vaid väiksem osa on nö trikid.

Vertical Fitnessi stuudio asub Aide autokooliga ühes majas. Kui ma käisin seal täitsa esimest korda 2022 detsembris, õekesele postitantsu eratrenni kinkekaarti ostmas, läksin sisse Aide uksest ja küsisin juhatust, seiklesin mööda koridore… Suutsin oma hiljuti ostetud mütsi sinna kuskile ära kaotada ja sain selle ime läbi täiesti läbivettinult tagasi, oli parklas maha kukkunud. Eelmise aasta juulis, kui lõpuks trenni jõudsime, otsisin tükk aega seda kohta, kuhu olevat loogilisem parkida, sealt uksest sisse tulles oli veidi vähem koridorides seiklemist, aga siiski oli 😀 No ja täna jäin kõigepealt kodust välja minemisega pisut liiga viimasele minutile, siis oli autoaken seestpoolt jääs ja ma pidin ootama, et see sulaks, ma pole üldse viimasel ajal ise autot juhtinud, nii et pimedas ja libedaga oli seegi pisut pingeline (õnneks sinna on lihtne sõita, ei olnud vähemalt mingi täiesti uus koht, ma olen ju kohutav orienteeruja ka) ning kui ma siis lõpuks kohale jõudsin, jäin jälle koridoridesse ekslema… Lõpuks olin sunnitud helistama ja juhatust küsima – kõne tegin ajal, mil trenn oleks pidanud juba pihta hakkama. Piinlik 😀

No ja siis… Kiigujoogas, eks, on selline mõnus vaikne rahulik muusika terve trenni aja. Soojendus on enamasti kiiges mõnnamine… Hammockis oli soojenduseks aeroobika nii kõva muusikaga, et ei kuulnud korralikult juhendamistki 😀 Ikka täiesti öö ja päev. No ja kui soojendus oli läbi, siis ülejäänud aja kiigujooga mõistes tegime trikke kinnise linaga. Kui kiigujooga lina on stabiilselt lakke kinnitatud, kinnitused teatud vahega, siis sealse lina otsad on ühe kinnituse küljes, mis kõigele lisaks laes keerleb 😀 Lina all oli paks võimlemismatt, mis mingi harjutus tegemise ajal viltu libises 😀 Ja noh, üldse peaaegu kõik oli erinev – väljendid, mida juhendamisel kasutati, “trikid”, mida tegime, loogika nende taga… Paras akrobaatika. Ühesõnaga ma küll TEADSIN, et see on väga erinev, aga siiski vist alateadlikult eeldasin, et ma saan kiigujooga baasilt paremini hakkama… No ütleme nii, et ma olin ikka üsna abitu 😀 Aga positiivsest küljest – olime seal ainult kolmekesi, nii et sai palju privaatset juhendamist ja… Mugavustsoonist välja kahtlemata 😀

Nii et jah… Ma küll ühest küljest igatsen nüüd seda enam kiigujooga chilli, kus ma oskan kõike teha une pealt ja kinnisilmi, aga otsustasin, et käin ikka Vertical Fitnessis edasi. No vähemalt ühe kuu. Sest ma tunnen, et kui ebameeldiv ja heidutav see ka poleks, mul ON vaja mugavustsoonist välja saada. Nagu nad ütlevad – this is where great things happen. Vaatame siis…

Trennide algusajad on seal stuudios 17.30, 18.45 ja 20. Hammocki puhul pole midagi valida, see on täpselt korra nädalas ja algab 18.45 ehk suht sama hilja kui kiigujooga 😀 Minu ideaalne trenniaeg on 17.30, et saaks suht kohe pärast tööpäeva lõppu asjaga ühele poole 😀 Postiakrobaatika algajatele on sel kellaajal teisipäeval ja reedel. Reede on jällegi selline päev, kus väga ei viitsi trennis käia. Nii et järgmiseks nädalaks broneerisin teisipäevase postiakrobaatika ja hammocki. Hüppan pea ees vette tundmatus kohas ja ostan 8x kuukaardi. Ja eks ole siis näha, kas ma päriselt jaksan… Sest jõusaalis tahaks ju ka 2x nädalas edasi käia… Kolmapäeval ja laupäeval… See tähendab, et trennivabad päevad jääks ainult pühapäev, esmaspäev ja reede. Äkki on liiga palju?

Muidugi tahaks kõik eri treenerid nö “läbi proovida”, aga ühel on ainus algajate trenn minu jaoks väga ebasobival ajal. Ja aerial hoopi trenni tahaks ka proovida, aga see on samuti ainult korra nädalas ja lisaks TÄPSELT samal ajal, teises saalis 😀 Plikal on just sel päeval hilisem trenn, mis algab 19.45 ja nendel päevadel me sööme õhtust reeglina pisut enne seitset… Kui mina samal päeval 18.45 trenni läheks, oleks koos söömine võimatu. Ühesõnaga, praegu vist ei mängi välja, aga kui jään pikemalt käima, siis koolivaheaegadel saan ära proovida, siis on õhtusöögi aeg paindlikum 😀

No vaatame. Ma ei luba midagi. Käin ühe kuu ära ja siis otsustan, kuidas edasi 🙂

Lõpetuseks kassipilte kah, sest kuidas muidu.

…

Mugavustsoonist väljaRead More »