Nokin endiselt statistika kallal, mis ei taha aga kuidagi valmis saada, seega palun väga – septembrist ja oktoobrist on ka veel suurem ports kassipilte näitamata. Siim oli siis veel väike ja nunnu… Ehkki need KÕIGE nunnumad pildid juuni lõpust alates on kõik veel ootel 😛
Väike ja nunnu kass mahub ka sellistesse kohtadesse, kuhu ta minna ei tohiks… Näiteks kardinapuu peale 😀
…
Kuniks ma siin eelmisest aastast ülejäänud kokkuvõtteid teen, seniks jagan teiega pisut vanemaid kassipilte – ehk kõiki, mis novembrist ja detsembrist veel blogisse jõudnud pole – kuidas neid pilte ikka üle 50 alles on, ehkki ma need kuud praktiliselt igapäevaselt blogisin, pole aimu ka 😀
…
Kuna pean õekese poole kiirustama, siis igasugu kokkuvõtted jäävad uude aastasse. Seniks aga – nautige aastavahetust!
…
Kiisudel läheb suurepäraselt, tänan küsimast.
Kui me juunis Siimu koju tõime, läks vanematel kassidel leebumisega tunduvalt pikemalt… No nädal-paar vähemalt mu mäletamist mööda. Seekord nad vist olid juba harjunud – olukord normaliseerus paari päevaga. Paksu veetis ennegi enamiku ajast ülakorrusel, see ei ole muutunud. Mustut näeb viimastel päevadel tihti oma allkorruse lemmikkohas Poisi tooli peal. Säde on samuti pool ajast all, käib jälle süles magamas nagu vanasti. Laseb titel endale ligi tulla ja ei jookse kohe minema. Siim ja Teet vahelduva eduga kaklevad, ajavad üksteist taga, mängivad ning magavad – koos ja eraldi.
Teedul on nohu. Nina vesine, hingab pool ajast suu kaudu ja muudkui aevastab. Kaaslane googeldas, et kasside nohuraviks võiks neid vannituppa võtta, kui duši all käiakse, sest soe ja niiske õhk mõjuvat hästi. Oleme seda siis teinud. Loodan, et nohu läheb varsti üle – seda aevastamist on küll üsna nunnu kuulata, aga ebamugav ju, kui nina kaudu hingata ei saa…
Teedul on pooleli ka ravikuur seene vastu – see oli juba üsna lõpusirgel, muidu poleks teda meile koju antudki, nakatada enam kedagi ka ei tohiks. Ta saab iga päev õhtuse konserviga rohtu ja probiootikume, karvutuid kohti (need vaid sabal) peame kreemitama ja paar korda nädalas võiks ideaalis vanni teha – või siis niisama seda rohtu lahjendada ja lapiga peale hõõruda, kui vann liiga suur stress on. Me eelmise nädala lõpus tegime vanni küll – mitte et ta selle üle nüüd rõõmus oleks olnud, üritas põgeneda – aga ta on nii väike, et see oli täiesti hallatav. Praegu ei taha nohu pärast teha, eks hõõrume siis niisama…
Kolme päevaga üle 50 pildi… Isegi hästi, ma ütleks 😀
Kassid pole kunagi varem pesumasina ega kuivati vastu huvi tundnud. Kui kuivati viimati lõpetas ja läksin pesu kokku lappima, siis Teet leidis, et see on ju hea soe pehme koht, kus olla 😀 Ja kui tema juba läks, hakkas Siim ka asja lähemalt uurima 😀
…
Olen viimased päevad puhkuse nautimisega nii ametis olnud, et pole viitsinud isegi blogida 🙂
Üleeile käisime poes ja jõusaalis – tagasi koju jõudsime peale kella kahte. Sai vaevalt “hommikusöögi” söödud, kulud kirja pandud ja natuke sätitud, kui Nele ja Kristel juba kohale jõudsid – sõime, jutustasime, vahetasime kinke.
Eile hommikul toodi mulle ära pakk, mis oleks pidanud kohale jõudma eelmisel nädalal… Reede õhtul avastasin postkastist DPD kirja, et mulle polnud võimalik pakki kohale toimetada, kuna neil polnud piisavalt infot ja kui ma nendega ise ühendust ei võta, saadavad nad selle 27.12 saajale tagasi. No tänks, tõepoolest! Hea, et reede õhtulgi postkasti märkasin kontrollida, laupäeval DPD klienditeenindus õnneks töötas. Prantsusmaalt saadetud pakk, mis oleks igasuguse loogika kohaselt pidanud kohale toodama Omniva poolt (ja seal on mul kõik pakid suunatud automaati) oli miskipärast antud DPD hallata… Kuna tegu oli tavalise postipakiga, siis minu telefoninumbrit seal polnud. Igatahes – lõpp hea, kõik hea. Krissu suutis jälle täielikult üllatada. Seda Bondi puslet ma olen varemgi vaadanud ja mõelnud, et tahaks… Aga kuna Eestist seda ei saa ja välismaalt otsida ei viitsinud, siis mõtteks see jäigi. Vahel jookseb ka magavale kassile hiir suhu 😀
Imenunnud kingitused mu (sõgedate) sõprade poolt. Nelelt kassipross, kassikujulised piparkoogivormid ja kanapõlvikud 😀 Kristeli kingitud kassi riputasin juba kuuse otsa. Krissu saatis koos puslega ka kommid.
Eile… Panin kokku pool puslet, lõpetasin ühe raamatu, vaatasime õhtul perega politseiakadeemia esimest osa. Täna panin kokku teise poole puslest, lugeda olen jõudnud pigem vähe – nüüd võtsin ennast nii palju kokku, et blogida ja õige pea on plaanis õhtusöök ning politseiakadeemia teine osa 😀 Homme oleme pisut asjalikumad, teeme jälle toidupoe ja jõusaali tiiru.
Raamatuid on praeguseks läbi 85 ja nüüd on minus jälle see rahutus, et võiks ikka aasta lõpuks ilusa ümmarguse numbri ehk 90 täis saada… Samas… Plaan B on 88 raamatut – see ka ilus ümmargune number 😀 Vaatame, palju mul lugemise aega on.
Tegin veel ühe pildi jõulukalendri gini pudelitest, enne kui need ära viskasime:
Kinkisin Kaaslasele jõuludeks selle sildi:
Kaaslane kinkis mulle jõuludeks pusle, Siim ja Teet aitasid seda kokku panna 😀
Täpselt nii mõnusalt puhkus möödubki:
Igal juhul, jätkame nautimist. Täpselt kümme päeva puhkust on veel ees!