bond

Killukesi FB-st

19. august. Pesin ja tükeldasin just maheringilt saadud salatit. Ühe lehe pealt leidsin mõnusa limuka. Tuli meelde hiljutine Hessi ussipaanika. Muigasin mõnusalt. Antud kontekstis oli see limukas äärmiselt sümpaatne. Ta kolib nüüd edasi mu kompostihunnikusse 😛

28. august. Mõnulesin köögis arvuti ja kohvitassi taga, peaaegu neljane plika ehitas toas puidust juppidest raudteed ning kahene poiss otsis sealsamas diivanil laste lauluraamatust mootorrataste ja autode pilte. Noil puhkudel mulle tundub, et ma olen lastekasvatusega päris hästi hakkama saanud 😀 Nüüd ronis poiss mulle raamatuga sülle ja plika tuli nõudma, et tahab õue seebimulle puhuma minna. Lähen mullitajat otsima!

Ja sama kirjutise kommentaaridest:

Huvitav, kas peaks objektiivsema pildi huvides mainima ka tunni-paari tagust seika, kus poiss ehitas konstruktorist autosid, plika tahtis lõhkuda, poiss ei lubanud, plika tiris poissi särgist, poiss virutas plikale vastu pead, plika virutas vastu ja tiris veel, lõpuks lükkas poisi pikali… Oi seda kisa! Aga lõpuks nad leppisid ära, tegid kalli ja pai, plika palus kenasti vabandust. Kõik ei ole veel kadunud 😀

/—/

Jätkates tänase päeva ülevaadet: kui lapsed kahe paiku lõunaunne jäid, korkisin lahti oma lemmiku õunasiidri ja lugesin “Minu Sitsiiliat”, kuni uni peale tuli, siis kolisin diivanile tukastama. Poiss ärkas millalgi, tuli elutuppa, pugistas naerda ja hakkas mulle diivani peale mänguasju vedama. Mingi hetk ärkas plika ka ja siis nad mängisid koos… Mina tukkusin edasi. Lõpuks tulid neile sõbrad külla – üritasin lärmi eest magamistuppa varjuda, aga kilked ajasid ikka une pealt ära. Nojah, täna on lihtsalt eriliselt laisk ja unine päev. Ja lapsed käituvad keskmisest paremini 🙂

29. august. See on ju normaalne, et õhtusöögiks on vahvlid (ikka need mõnusalt krõbedad, vanade raudadega küpsetatud, ehtne vanill maitseks) ja arbuus? Lapsed paistavad igatahes üsna rahul olevat. Ega isegi ei kurda 😛

1. september. Mul oli tänaseks mitu potentsiaalset plaani. Viimasele täikale müüma minna näiteks. Või lastega kahe silla jooksule. Aga pole miskit parata, selline hall ja vihmane ilm on otsekui loodud kodus olemiseks. Asjad saab lihtsalt ära anda ja lapsed jooksevad õues iga päev 🙂 Palju mõnusam on kell pool kaksteist hommikukohvi lõpetada ja akna juures vihmarabinat kuulata.

2. september. Peaaegu neljane plika: “Emme, kui ma saan suureks, siis ma lähen lutsukommipoodi ja ostan lutsukommi. Kui ma saan seitsmeaastaseks, siis ma lähen üksinda ja kõnnin autotee peal ja ostan teile kõigile lutsukommi.”

3. september. Tavaliselt ärkab poiss umbes seitsmest, plika kaheksast, mina ajan ennast lõplikult voodist välja 9-10 vahel (rahulikult magada sel ajal muidugi ei saa, aga tukkuda ikka). Täna oli esimene ärkaja plika – kell oli 9.15!!! Tere, kool 😀 Iga päev võiks nii olla 😛

4. september. Lõpetasin just Casino Royale, Bondi-maratoniga peaaegu ühel pool. Minu ainsaks ja õigeks Bondiks jääb siiski Brosnan, kellesse kaheksandas klassis armusin, aga kui tol ajal tundusid vanad Bondi-filmid üsna igavad, siis ca kümme aastat hiljem uuesti vaadates oskan neid juba tunduvalt enam hinnata. Tõepoolest, olgem ausad, süžee poolest on varasemad filmid suures osas etemad – Brosnan alustas paljutõotavalt, aga mida edasi, seda kehvemaks asi läks. Ükski vanem Bond mu jaoks küll pandav ei ole, aga Connery oli igati cool, Moore’i huumor mulle meeldis ja Lazenby polnud ka üldse nii hull, Dalton jättis vist kõige külmemaks. Aga Craig, keda värskelt pärast Brosnani kaotust ei suutnud üldse omaks võtta, meeldis seekord väga (rääkimata sellest, et Eva Green on üks kõige seksimaid Bondi-tüdrukuid ever). Nojah, Quantum of Solace on veel vaadata jäänud ja karta on, et see ebabondilik märul ei meeldi mulle suurt rohkem kui esimesel korral. Skyfall seevastu tundub jälle vana hea Bondi moodi olevat. Ja uus Q on super! Ja ma jumaldan Judi Denchi M-i! Ei jõua ära oodata!

4. september. Nonoh. Sõiduõpetaja arvas, et ma võiks neljapäeval koolieksamit teha. Täna oli vist esimene kord, kus ma ühegi suurema prohmakaga hakkama ei saanud, ehkki jah, see-eest üritasin vähemalt kolm korda foori taga esimese käigu asemel teist sisse lükata ja siis imestasin, miks välja surin… Aga seda ma pole kunagi varem teinud ja ehk edaspidi enam ei tee ka 😛 Ahjaa, ma KÕIGEST 59 tundi olengi sõitnud. Väikeses Pärnus 😛 Ja kui keegi tuleb nüüd imestama, et mida sa seal nii kaua sõitsid, MINA sain küll 20 tunniga hakkama, siis ma muutun vägivaldseks, ausalt. Saaks nüüd selle saagaga lõpuks ühele poole 🙂

5. september. Kui ma esimest korda Quantum of Solace’it vaatasin, siis pidin vist küll väga väsinud olema, sest mitte ükski koht ei tulnud tuttav ette. Ja hämmastaval kombel oli see film palju nauditavam, kui ma oleksin lootnud – vahetult pärast Casino Royale vaatamist omandas tunduvalt sügavama mõtte. Jah, hüplev kaameratöö oli kohutav, jäi vajaka Bondile iseloomulikest detailidest ja üldine süžee oli nõrgavõitu, samas häid kohti oli küllaga, eriti nautisin Bondi ja M-i omavahelist suhtlust. All in all, olen meeldivalt üllatunud, ootused olid väiksemad. Aga kurat, ma loodan, et ma ei pea enam kunagi nägema M-i, kes kodus hommikumantlis kreemi näkku plätserdab. Vaat see oli kõige jubedam koht kogu filmis 😀

6. september. Saadan lapsed õue mängima. Mõne aja pärast mõtlen – kuidagi liiga vaikne. Piilun tasakesi ukse vahelt välja. Näen poissi, kes mängib liivakastis ja kuulen plikat, kes ütleb talle: “Tee mulle ka pannkooki.” Panen ukse sama vaikselt kinni tagasi. Need hetked ongi kõige paremad 🙂

10. september. Päris naljakas oli vaadata filmi, kus peaosades Gossip Girli pahapaha Georgina füüsikunohikust iluuisutajana ja Sex and the City Samantha tema treenerina 😀

11. september. Plika kurtis öösel ja hommikul kõrvavalu. Helistasin perearstile, paluti kohe ülevaatusele tulla. Buss tuli graafikust varem, plikal tulid jooksu pealt kingad jalast – korjas need näppu ja jooksis sokkis. Aga jõudsime! Plika sai kõrvatilgad ja kandis need uhkelt väikeses kotis ise koju. Kodubuss oli otse loomulikult minut enne peatusse jõudmist ära läinud, nii oli meil 20 minutit aega, läksime turule. Enne, kui ma jõudsin takistada, haarasid lapsed esimese ettejäänud müüja karbist pohli – oleks te neid hapusid nägusid näinud… Järgmises karbis, kuhu näpud sisse aeti, oli sinikad. Need said siis ära ostetud. Nii meie turulkäik lõppeski – istusime bussipeatuses ja sõime marju. Seiklusrikas hommik. Aga jah, turul käia on üksi tunduvalt ohutum 😀

Killukesi FB-st Read More »

Esimene vaikne õhtu üle pika aja

Õeke tuli oma perega eelmisel neljapäeval ja läks eile. Kuna neil oli haagises terve elamine, siis magasid nad seal ja selle võrra oli olemine rahulikum. Päeval olime muidugi siin, seal ja igal pool. Maja rahvast täis.

Kõik õhtud mängisime kaarte, jõime veini (ja siidrit… ja mõned õlut) ja jutustasime. Oh, kui palju nalja sai.

Eile läksid nad ära. Et mul aga jumala eest igav ei hakkaks, siis tuli paari tunni pärast järgmine külaline. Oleme temaga iidamast-aadamast üksteise blogisid lugenud-kommenteerinud, nüüd siis lõpuks nägime päriselt ka. Blogi on tal kinnine, nii et linkida pole mõtet, aga kommentaariumist tuttav BePositive ja Mrs G nimede alt (esimese nimega kommenteeris Bloggeris, siin WP-s teine). Meil on üsna sarnases vanuses lapsed, tema plika on minu omast täpselt üks aasta ja üks päev vanem, poistel vahet 11 päeva. Kaasas oli poiss, jube vahva ja armas tegelane.

Alguses pidi ta ainult õhtupoolikuks tulema, aga juhtus nii, et jäi ööseks ka. Õudselt lahe, sest teadagi, väikeste lastega ei saa ju rahulikult rääkida, kõikse parem aeg tuleb siis, kui nad magavad. Nii me siis õhtul trimpasime siidrit ja rääkisime üksteisest üle, kuni kätte jõudis sügav öö ja uni maha murdis. Hommikul sai ka veel mitu tundi jutustada, kuni nad lõuna paiku kodu poole liikuma hakkasid.

Ma ei tea, mitu õhtut meil veel vaja oleks, et kõik jutud räägitud saaks 😀 Tule veel Pärnusse 😀

Ühesõnaga peaaegu nädal aega intensiivset seltsielu ja külalisi, ma tõega nautisin seda kõike, oleks võinud poole kauemgi olla. Aga jah, selle eest oli täna nii väsinud, et tahtsin lapsed lõuna ajal magama panna ja ise ka jääda. Otse loomulikult ei lastud, Plika hakkas selle asemel jaurama, ei jäänud magama, iga natukese aja tagant pidin tema juures käima, oh, kuidas ma vihastasin… Poiss ärkas paari tunni pärast üles, no tema saatsin siis sõprade õdedega õue mängima, et ise natukenegi rahu ja vaikust saada, Plikal ka voodist välja tulla ei lubanud (ma lihtsalt ei aktsepteeri seda, kui ta magamise asemel jaurab). Nojah, tülitsesime kõvasti, lõpuks leppisime ära, magama polnud teda enam mõtet panna, kell sai seitse õhtul.

Nüüd nad lõpuks magavad mõlemad, mina sõin kõhu lõuna ajal tehtud makarone täis ja üle pika aja on mul vaikne õhtu, kus ma võin teha ükskõik mida. Tõesti, ma ei kurda, need eelmised kuus õhtut olid kõik tõsiselt lahedad, aga nüüd kulub natuke vaikust ära küll. Pean ennast suurest seltsielust turgutama 🙂

Nii et mul on nüüd kuum kohting Roger Moore’iga. Bondi jäi pikk paus, viimane Connery sai ennist ära vaadatud (hea küll, see mitteametlik, Never Say Never Again, on veel vaatamata, aga ma vaatan aastate järgi, nii et koos Octopussyga alles) ja nüüd siis esimene Moore. Ta ei ole mu meelest ÜLDSE pandav, aga paljude lemmik Bond – sai õemehega üks õhtu pikalt Bondi teemal räägitud, tema lemmik ka. Ma siis vaatan, kas on hea 🙂

Kusjuures, kas võib nii olla, et lemmik Bond satub enamasti olema see, keda nägid elu esimestes Bondi-filmides? Õemehe esimene Bond oli üldse Lazenby, aga no too ei jäänud ühe filmiga meeldegi, edasi siis Moore. Ja minu esimene oli Brosnan…

Esimene vaikne õhtu üle pika aja Read More »

Räägime veel Bondist

Kuulge, täitsa lõpp, ma olen IKKA erutatud. No see Bondi teema ei saa ju kuidagi meelest minna, kui ma muudkui vanu filme vaatan (praegu lõpetan just Thunderballi).

Lugesin täna Skyfalli IMDB lehelt kõikvõimalikku infot ja no ei jõua ära oodata. Nii põnev!

Siis lugesin Quantum of Solace’i kriitikat, neid kommentaare IMDB-s, mille autoriteks olid ühe punktiga hinnanud. No ausõna, ma pidin suurest naerust püksi tegema, need olid nii tabavalt kirjutatud 😀 Lugesin paari ülistavat kommentaari ka – üldistades tundub, et need, kellele film meeldis, neile see meeldiski FILMINA. Aga enamiku tõeliste Bondi-fännide jaoks, kellele on filmides olulised teatud kohustuslikud elemendid, oli see film suur pettumus. Suvaline märul, mitte Bond.

Mulle suvalised märulid ei meeldi. Bond meeldib mulle just sellepärast, et vägivald on võrdlemisi elegantne, Bond on seks ja teravmeelne, M ja Q ja Moneypenny ja ägedad tehnikavidinad ja autod ja muidugi ilusad naised… Oh. Selline peab üks Bond olema ja mul on tunne, et Skyfalli puhul on eelmise filmi kriitikat kuulda võetud. Muidugi jah, juba see, et M-iga on jälle mingi personaalne teema seotud ja tema mineviku pärast vms hunnik inimesi tapetakse, see on üsna feil. Saagu juba üle ja jätku “omad” rahule – mõelgu mõni võõras kurikael välja, kes lihtsalt maailma vallutada tahab, nagu vanadel headel aegadel. Ja et Bond ikka teravmeelitseks, mitte mornilt ei mossitaks ning  ohtralt ringi seksiks, selle asemel, et ära armuda või üldse mitte naistest huvituda.

No lootus alati jääb, eks 😀

Aga rääkige teie, milline on teie lemmik Bond? Ja millised on teie meelest parimad ja halvimad Bondi-filmid?

Mina ei saa Brosnanist üle ega ümber. Ma lihtsalt ei saa parata, et minu jaoks on ta kõige seksim meesnäitleja üldse, samas kui ülejäänud Bondid ei tekita minus mingit tõmmet. Connery on neist kõige normaalsem (aga minu jaoks siiski mitte pandav :D), Moore jätab täiesti külmaks, Daltonist ja Lazenbyst parem ei hakka rääkimagi.

Goldeneye oli mu meelest väga hea film ja Tomorrow Never Dies meeldis peaaegu sama palju. The World Is Not Enough hakkas ära vajuma ja Die Another Day oli juba üsna ebaõnnestunud – liiga sünge, mulle EI meeldi sünged märulid. Liiga palju piinamist ja üldist maailmavalu ei ole mu meelest üldse bondilik.

Aa, aga räägime Bondi-tüdrukutest ka. Mis te neist arvate? Kuna ma vanu filme alles vaatan, siis ma nende vanemate kohta ei oska hetkel suurt midagi öelda. Aga alates Brosnanist… No enamjaolt on filmis kaks sellist peamist naistegelast, kellega Bond sebib – üks osutub pahaks või saab lihtsalt surma, teine on siis see põhiline. Aga näiteks esimeses kolmes Brosnani filmis oli see teisejärguline naine mu meelest seksikam kui peamine. No Michelle Yeoh oli tegelikult päris äge, aga Denise Richards kohe üldse ei meeldi. Viimases Brosnani filmis oli muidugi see paha minu meelest üsna kole ja Halle Berry on üldiselt päris seks, aga ma täpselt ei mäletagi, kuidas ta Bondi-tüdrukuna välja mängis, peab üle vaatama.

Viimase filmi naistest mäletan vaid üht, kes plakatil oli, ei jätnud erilist muljet (aga olgem ausad, ma kippusin seda filmi vaadates üldse magama jääma)… Casino Royale punapea Eva Green – issand, tema on kõige seksim Bond-girl üldse! Kahju, et just tema ära tapeti 😀

Ah, üks asi veel, mis mulle üldse ei meeldi – lugesin Skyfalli FAQ-d ja seal spekuleeriti selle üle, et tegu on Judi Denchi viimase M-i rolliga. ÕNNEKS on see vaid spekulatsioon, ma pole veel lootust kaotanud. Sest ma armastan Judi Denchi M-i, ta on ka tõeliselt seks. No ma saan aru, et vana juba ja nii, aga ta on mu meelest NII COOL!

Ja see uus Q, ma ei saa temast üle ega ümber. Iga päev vaatan Skyfalli treilerit ja kigisen mõnust. Mulle tundub, et ta lihtsalt meeldib mulle oma välimuselt ja olemuselt, on ehk isegi pandavam kui Craig 😀 Desmond Llewelyn oli klassikaline Q ja kah äge, aga see tüüp, kes pärast tema surma ühes filmis oli, oli üsna mõttetu. Nüüd on noor seks poiss, kes vähemalt niipea ära ei sure, tema loodetavasti jääb kauaks.

Aga teate mis, ma olen lõpuks Craigiga ära harjunud ja ta on minu meelest juba täitsa Bondi nägu. Brosnani vastu muidugi ei saa, aga vanadest Bondidest igatahes seksikam. Peaasi, et nad talle nüüd normaalsemad filmid kirjutaks, kus ta ikka elu ja naisi nautida ka saaks, mitte ainult sünge näoga ringi tormata ja kättemaksu otsida.

Tuleks november juba kiiremini!

Aga ma ei saa, ma panen siia lõppu mõned head kommentaarid Quantum of Solace’i kohta. Juhuks, kui keegi on siin veel nii suur Bondi-fänn ja nii rängalt selles filmis pettunud kui minagi 😛

I have seen bad James Bond movies. I have seen Bond fight a midget in THE MAN WITH THE GOLDEN GUN, pigeons doing double takes in MOONRAKER, a villain flapping his arms trying to fly in MOONRAKER, Bond hanging from a swinging firetruck ladder while making cartoon sounds in A VIEW TO A KILL, and a middle-aged Bond exchanging cringe-worthy sexual quips with a middle-aged Madonna in DIE ANOTHER DAY. But no Bond film has ever been as unpleasant, distasteful, headache-inducing (in every action scene) and witlessly bad as QUANTUM OF SOLACE. …

Räägime veel Bondist Read More »

Uue Bondi ootuses

See oli 1997. aasta jõulude ajal, ma käisin siis kaheksandas klassis. Oli aeg, mil kinopilet oli odav ja kinos oli igal nädalal vaid kaks-kolm filmi. Sai ikka käidud ja ära vaadatud kõik, mis vähegi huvi pakkus. Toona polnud arvutit, et treilereid vaadata, isegi enne filmi tol ajal vist ei näidatud, puhtalt kinoplakati kõrvalt loetu põhjal sai otsustatud.

Nii sattusin ma vaatama oma elu esimest Bondi – Tomorrow Never Dies. Seda küll isegi mitte plakati kõrvalt loetu põhjal, vaid ainult sellepärast, et plakatil oli jube pandav mees 😀

Ja nii juhuslikult saigi alguse minu igikestev armastus Pierce Brosnani ja James Bondi filmide vastu. Eriti muidugi Brosnani, kes on nüüdseks küll minu jaoks pigem vanaisa, kui pandav (Mamma Miat vaadates pidin õudusesse surema, I Don’t Know How She Does It oli seevastu enam-vähem). Minu ideaalne Brosnan on just Bond ja muud sarnased rollid –  näiteks ülim lemmik The Thomas Crown Affair ja teine väga hea film After the Sunset.

Aga mitte Brosnanist ei tahtnud ma rääkida.

Ma olen kõik Bondid ära vaadanud (issand, mul olid need kunagi videokassettidel, telekast vist lindistasin :D) ja kuna ma ei ole suurem asi vanade filmide fänn, siis mul oli hirmus raske noid vanemaid Bonde nii coolilt ja tõsiselt võtta, kui nad oleks seda väärt olnud – välimus oli lihtsalt liiga naeruväärne. Minu ideaalne Bond on ikkagi Brosnan… Ehkki tema filmid läksid ausalt öeldes järjest halvemaks, viimane ei meeldinud üldse.

Daniel Craigi suhtes on tunded olnud vastakad. Brosnani kaotusvalus ei suutnud teda algul kuidagi omaks võtta. Kõik muidugi kiitsid, kiidavad siiani. Casino Royale on IMDB kõrgeima reitinguga Bond üldse. No see oli veel suht hea, jah. Näe, isegi blogis kirjutasin. Ehkki oli asju, mis ei meeldinud – sellest kirjutasin ka. Aga vaat Quantum of Solace mulle ei meeldinud. Nui neljaks, ei meeldinud. Kui see kinodesse tulemas oli, olin viimaseid päevi rase ning plaanitud kinokülastusest ei tulnud seega midagi välja. Vaatasime kodus arvutist ja mul oli hea meel, et kinopiletile raha ei raisanud.

Ühesõnaga viimane film oli suur pettumus ja nüüd jäi jälle nii suur vahe ka, et unustasin Bondi täiesti ära.

Aga nüüd… Aga nüüd! Nüüd on tulemas Skyfall. Ja õnnistet FB hoiab ju kõigi lemmikfilmide ja sarjade arengutega kursis. Ja ma vaatasin just Skyfalli uut treilerit. Ja ma olen äärmiselt erutunud. Just nimelt erutunud 😛 Ma ei saa sinna midagi parata, Bond ajab mind elevile. Juba see muusika… See action… Vähemalt M on endiselt alles (Judi Dench on mu SUUR lemmik). Craigiga hakkan ära harjuma. Ja treiler paistis üsna paljutõotav. Veidi sünge ehk, jah, aga siiski… Äkki nad võtsid kriitikat eelmisele filmile kuulda, äkki Bond on nüüd jälle rohkem Bond? Aa, veel üks asi, mis treileris tohutult muljet avaldas – mulle VÄGA meeldis uus Q!!! Ta oli tõsiselt äge 😀

Nii et ma nüüd ootan. Erutusega. Novembrit. Sel ajal pole ma enam kindlasti Eestis, aga lapsehoidmise probleemi õnneks pole. Bondi PEAB vaatama KÕIGE esimesel õhtul kalli raha eest kinos. Ma kavatsen seda traditsiooni jätkata. Ja ma nii kangesti loodan, et ma ei pea jälle pettuma.

Aga vaadake teie kah:

Mina olen igatahes nii kõhevil, et otsustasin kõik Bondid uuesti otsast peale ära vaadata. Sellest ajast saati, kui Abikaasa väljamaale läks, on saanud harjumuseks igal õhtul üks film vaadata – nüüd on kohe mitu head nädalat sisustatud. Ehk olen nüüd küpsem ja oskan neid vanu filme ka rohkem nautida.

Niisiis jalavann ja Dr. No!

Uue Bondi ootuses Read More »

Scroll to Top