kodumajandus

Järjekordne vaimustav Norwexi vidin

Ma olin kuulnud küll sellest Norwexi “kustukast”, juba aastaid tagasi – pidavat seintelt igasugu jama kustutama. Aga oma silmaga ma seda näinud polnud.

Pühapäeval vahtisin lastetoa täiskritseldatud seinu, mida ma lihtsalt lapi ja sooja seebiveega või tavalise kustukaga pole puhtaks saanud ning mõtlesin, et prooviks äkki ära. Ja õnnestuski endale juba eile üks mikrokäsn saada (nüüd ma siis tean ametlikku nimetust ka).

Ja no tõesti, geniaalne leiutis. Teed niiskeks, pigistad õrnalt suurema vee välja, hõõrud ükskõik mis jama, mis sul parasjagu seinal on. Ja tuleb maha! Ja käsn muudkui kulub, kuni ongi otsas. Kustukas, noh!

2015-10-20 19.50.47

Te peate mulle nüüd andeks andma, ma tegelesin selle käsna “likvideerimisega” eile hilisõhtul, kus valgusolud olid kehvad, ma ise kärsitu… Ühesõnaga mõned enne ja nüüd pildid ma teile panna saan, aga kõigist kohtadest pole. Ja olemasolevad pole ka väga hea kvaliteediga. Mingit aimu ikka saate.

Lastetoa seinast tegin miskipärast pilti ainult väikesest osast ja ühtlasi sellest kõige koledamast, kus lisaks kriipseldustele on liimilärakad ja laste liimiga seinale kleebitud piltide “jäänused”. Ja noh, seina sisse täksitud auke see käsn ka ei eemalda 🙂 Täis soditud seina oli 3-4x rohkem, ülejäänu oli ilma liimilärakate ja aukudeta, oleks palju mõjusama võrdluse saanud. Aga see oli kõige esimene sein, mida Plikaga puhastasime, ise mõlemad nii vaimustuses, no polnud ju aega igast küljest pildistada 😀

2015-10-20 19.52.11

2015-10-20 20.14.50

Sellel seinal olid üsna väikesed kahjustused:

2015-10-20 20.19.41

2015-10-20 23.18.25

See õudne lärakas elutoa uksepiidal oli mul pinnuks silmas. Ma ei tea, millega see tehtud oli… Vildikaga ilmselt. Ja tuli maha! Nüüd on muidugi ka kollane laik alles, siiski kordi parem kui lilla 🙂 Ja meil on kogu elamine juba mitu aastat üsna kehvas remondieelses seisus, see uksepiit ootab nagunii värvimist või välja vahetamist.

enne ja nüüd

Ja siis on meil veel üks uks, millest me ei käi, selle peale ma kirjutan laste mõõtusid. Mina kirjutan harilikuga, aga lapsed olid ukse muude kirjutusvahenditega täis sodinud:

2015-10-20 20.27.01

2015-10-20 23.19.13

Muid kohti oli veel, aga neid ma kas ei pildistanud või jäi seal töö pooleli, sest käsn sai otsa. See ongi käsna ainus häda – kulub kiirelt 🙂 Aga arvestades, KUI lihtsalt sellega jama maha saab ilma igasugu keemiat kasutamata, ma ütleks, et asi on seda igati väärt. Täishind on €3.99, soodukaga saab odavamalt. Kui ma õigesti mäletan, siis on neid vahel jagatud ka kingiks võõrustajatele, kes enda kodus Norwexi esitluse teevad.

Kasutusjuhendis öeldakse, et tuleb käsn veega märjaks teha ja üleliigne vesi välja pigistada, aga mitte väänata. Plekke hõõrudes hakkas mul käsnast vett välja nirisema, hoidsin teises käes lappi, et see jooksvalt ära pühkida. Mida edasi, seda mustemaks läks käsn ja sealt välja nirisev vesi, aga kui kohe lapiga ära kuivatasin, siis mingeid plekke ei jäänud. Vahepeal käisin kraani all loputamas ka.

Tapeedil seda kahjuks kasutada ei anna (praegu mõtlen, et äkki oleks pidanud “kuivalt” proovima, aga ei usu, et see nii töötab ja märjaks tapeeti teha ei saa), aga kõvade pindade pealt raskete plekkide eemaldamiseks on see tõesti ideaalne. Mul on kindlalt vähemalt ühte käsnakomplekti veel vaja (tolles pakis on neid kaks), aga ootan, kuni jälle soodukas tuleb vms. Ja siis ostan ilmselt kohe mitu. Sest noh, lapsed 🙂

Ettevalmistused

Plika sünnipäevani on kolm nädalat. Olen juba praeguseks perekonnaga peo aja kokku leppinud ja kingituste poole samuti – ehk siis selle, et ma muretsen ise ja nemad ei pea seega muretsema 😀 Kolm puslet, labürindi mäng ja kaks nuputamise raamatut – check, võin wishlistist maha tõmmata. XS-is oli selle nädala lõpus kliendiale -20%, sain sealt kaks puslet ära ostetud. Tellin kohe sinule.ee lehelt Lego, lauamängu ja kolmanda pusle ära ning lippan mingi päev Rahva Raamatust läbi. Ja siis ongi sellega korras.

Osadele sõpradele olen juba ka varajase kutse edastanud… Nüüd peaks kuskilt välja uurima nende paari lasteaiasõbra, keda Plika kutsuda tahab, emade meiliaadressid… Sest oli jutt, et kui just kogu rühma ei kutsu, siis pigem eraviisiliselt, mitte kutset kappi pannes… Mitte et ma mäletaks, kummas rühmas see jutt oli, mul on alati kõik sassis 😀

Ja mitte et lastel juba kolmas lasteaia-aasta ei jookseks, aga ma ei tea ikka vist peaaegu ühegi teise lapse vanema nime, enamik laste nimesid läheb ka endiselt sassi, ei suuda nägudega kokku viia. Nii ongi, et nimed on tuttavad (laste juttudest, meilistidest), näod on tuttavad, aga ma ei suuda vanemaid ega lapsigi tihti kokku viia, nimedest rääkimata. Parim, mis ma suudan, on nentida, et jah – see laps/vanem on kas Plika või Poisi rühmast. Kui ma last ja vanemat parasjagu koos näen, siis on küll kõik väga loogiline, aga kui pandaks ühte suurde gruppi kõik vanemad, teise kõik lapsed ja kästaks mul neile nimed külge panna ning lapsed ja vanemad kokku viia, siis ma ei saaks sellega kohe kindlasti hakkama 😀 Kuna meie majas on ainult kaks rühma, siis ma lihtsalt alati teretan kõiki, kes vastu tulevad ja vsjoo. Ilmselt pärast kaht aastat võiks rohkem teada… Aga mis teha, ma olen lootusetu 😛

Sorteerisin täna üle pika aja lastetoas asju – tõstsin mõned titekad mänguasjad ja raamatud eest ära, viskasin mõned jubinad minema, paigutasin ülejäänuid paremini. Eks seegi ole mõnes mõttes ettevalmistus sünnipäevaks. Mõtlesin, et võiks äkki pildid ka lõpuks päriselt seinale riputada, 2013. aastal sai Plika sünnipäevaks remont valmis ja sellest ajast saati ootavad 😀 Äkki siis selleks sünnipäevaks? Kõigepealt oleks mul muidugi vaja seda Norwexi imekustukat, mis seintelt pastakajooni jms maha võtab, sest lastetoa seinad on ikka päris jubedad… Oh jah.

Peo sisulise poole peale pole ma muidugi endiselt mõelnud. Ma päriselt ei kujuta ennast ette siniseid toite/jooke tegemas, mul pole mingit mõtet plasttopsidele Olafi pilti joonistada, kui Plikale ainult Elsa korda läheb ja üleüldse tundub igasugune tilulilu nii… Mõttetu 🙂 Aga ma arvan, et midagi ma ikka välja mõtlen – midagi, mis ei hõlmaks endas enamat, kui värviprinteri kasutamist (selle saabi ikka organiseeritud) ja saadud produktide kuskile paigutamist (maitea, kleebin plasttopsidele Elsa pildid vms). No ja mis toitu puutub, siis piisab ju sellest küll, kui ma Elsa pildiga tordi orgunnin, eks 😛

Hoopis olulisem on mu meelest meelelahutuslik pool ehk mingid mängud või muu taoline. Aga oh, kuidas ma ei soovi tervet pidu neid lapsi karjatada ja mängujuht olla, ma nii tahaks välja mõelda midagi sellist, mida nad väikese esialgse suunamisega omaette teha saaksid, nii et kõigil oleks lõbus ja ma saaks ehk täiskasvanutega ka mõne sõna juttu puhuda.

Noh, kolm nädalat on veel aega 🙂 Küllap jõuab midagi välja mõelda 🙂

Pildikesi nädalavahetusest

Nädalavahetus möödus koduselt ja väga kõikuvate emotsioonidega. Laupäeval vedas kõik hommikust saadik viltu, nii et terve päev möödus võrdlemisi kehvas tujus ja lastega ei suutnud ka kuidagi rahulikult läbi saada. Elamine tundus nii sassis ja elu ise nõme.

Pühapäev seevastu algas ülimõnusalt ja tänu sellele oli ka ülejäänud päev mõnus. Sai koristada ja Abikaasa õelapsed käisid külas, neljakesi mängiti üllatavalt pikalt ja rahulikult koos. Õhtuks muidugi olin väsinud ja lastele vanni tegemise ajaks olid närvid jälle läbi, aga õnnestus siiski päev rahulikult lõpetada.

Laupäeval, kui kogu elamine nii lootusetu seapesana tundus, käisin ringi, urisesin ja tegin pilti. Lihtsalt sellepärast, et mul oli paha tuju ja tavaliselt ma teen pilti alles siis, kui kõik on ilus ja korras 😀

Kõiki pilte ma teile praegu ei näita, aga mõned võin panna. Meie eeskojast, mis, nagu me Abikaasaga tõdesime, hoolimata sellest, et seal aeg-ajalt põhjalikult kraamime, õige pea täpselt sama hullus seisus on. Nagu Pätu tegutseks 😛 Tegelikult sinna lihtsalt koguneb asju, mis toas ette jäävad. Igal juhul… See segadus sai laupäeval ka likvideeritud ning tulemus pühapäeval üles pildistatud.

2015-10-10 14.09.29

2015-10-10 14.09.38

2015-10-10 14.09.57

Kui ma “nüüd” pilte tegin, olid lapsed parasjagu oma ratastega õues, mistõttu on pildil tavapärasest veel rohkem vaba ruumi.

2015-10-11 13.19.14

2015-10-11 13.19.28

2015-10-11 13.21.06

Kui koda oli korras, toimetasin natuke õues ka. Korjasin kõik laste mänguasjad liivakastist kokku ja panin ära – keegi meil enam nagunii liivakastis ei mängi, teeme sellest alumisest osast ilmselt järgmisel suvel ka mängumajakese. Naabrite garaaži tagaseinas asuvast “lillepeenrast” korjasin ka igasugu asju ära ja peitsin neid presendi alla, nüüd on vähe viisakam:

2015-10-11 13.20.22

Isegi lehti riisusin natuke:

2015-10-11 13.21.26

Ja noh, traditsiooniline pesukuivatuspilt muidugi ka, nagu ma neid üle nädala teen. Sest muidu te ju ei usuks, et ma pesu pesen 😀

2015-10-11 13.19.54

Muidugi see koristamine käib mul kojas ja aias suuremalt jaolt nii, et tõstan kõik asjad, millega ma ei oska midagi peale hakata, kuskile mujale peitu. Aia asjad kuuri või presendi alla, koja asjad panipaikadesse või teisele poole (st neisse kahesse remontimata ruumi – kööki ja tuppa – mida me kasutamegi parasjagu mitte kasutuses olevate asjade hoidmiseks). Lihtsalt see kõik on rohkem Abikaasa pärusmaa. Õigemini ühes panipaigas on “minu” asjad, teises puud ja kolmandas “Abikaasa” asjad, teisel pool on ka meie mõlema asju ja rangelt võttes on need kõik meie ühised asjad, aga… Meil lihtsalt on üksjagu sellist kraami (minul majapidamisega, Abikaasal aiatööde ja remondiga seotu – tööriistad jne), mille kohta üks teab paremini kui teine. Ja kui teine ei ole selline korrafriik ja asjadele oma koha määraja ning sellest kinni pidaja nagu mina, vaid pigem “kukub käest ja jääb” ellusuhtumisega, siis lihtsalt kipubki kord üsna kiirelt käest minema.

Kodus on mul asjad rohkem kontrolli all – õues, kojas ja teisel pool mitte nii väga. Abikaasa vahel koristab seal ikka väga korralikult, aga lõppeks jääb asi alati pooleli ja siis hakkavadki asjad jälle suvadesse kohtadesse kuhjuma, kuni segadus on taas selline, et midagi üles ei leia. Mis ajab mind meeletult närvi, sest mina armastan korda ja seda, kui igal asjal on oma kindel koht. Ei peaks olema üldse küsimustki, kus miski on… Une pealt peaks seda teadma 🙂 Nii on elu palju lihtsam 🙂

Eilegi koristas Abikaasa teisel pool päris tükk aega – nii palju eest ära, et sai ahjupuud tuppa vedada. Küllap ta seal midagi sättis rohkem korda ka, aga enamjaolt on asjad tõenäoliselt ikkagi nüüd lihtsalt veel rohkem kuhjas. Ja need pole üldse ainult tema asjad, minu omi on ka rohkelt. On aga nii välja kujunenud, et tema on teise poole eest “vastutav” – mina lihtsalt ei suuda seal üksi mingit korda luua, sest selleks on seal liiga palju asju, millest ma ei oska midagi arvata ja mida ma ei julge kuskile paigutada, sest Abikaasa peaks seda oma käe järgi tegema. Nii on välja kujunenud, et tema koristab esimesena ja siis, kui esialgne kord on loodud, koristan mina neid “oma” asju. Oleks jälle vaja seda hädasti teha – ehk sel nädalavahetusel?

Minu unistus on remont ja rohkelt asjakohaseid panipaiku… Praegused tingimused lihtsalt seavad omad piirid. Mis on muidugi ainult vilets vabandus segadusele 😛 Aga teise poole ja panipaikade segadusest ma teile pilte ei näita kah 😛 Alles siis ehk, kui neis jälle mingi korra suudab luua, ehk siis “enne” pildid ootavad “nüüd” pilte. Kui kaua, ei oska arvata. Eks elu näitab 🙂

Kuidas ma nüüd veel suurem eelarvekunn olen

Ma olen teatavasti üsna hea majandaja ning olen juba aastaid tulusid-kulusid üksikasjalikult Excelisse üles tähendanud. Me ei ole Abikaasaga kuskilt otsast madalapalgalised, ometigi on aga viimasel ajal tihti kuu lõpus raha täitsa otsas, nii et käib räme kokkuhoid söögi arvelt ja suuremate väljaminekute puhul peame vahel vanematelt järgmise palgapäevani laenama. See on olnud häiriv, aga ma ei ole kunagi pikemalt mõelnud, MIKS see nii on. Ilmselt eeldasin, et hetke suurte püsikulude juures on see paratamatus.

Aga no mis vabandus see on, eks 🙂 Eriti kuna arvutasin välja, et pärast püsikulude tasumist jääb meile igakuiselt kätte keskmiselt €800, mis on igati korralik summa. Nii et mind hakkas kangesti huvitama, miks asjad ikkagi nii on ja kuidas oleks võimalik olukorda parandada.

Uurisin ja puurisin eelmise ja selle aasta väljaminekuid, arvutasin välja erinevate kulutuste kuu keskmised, võrdlesin eelmise ja selle aasta keskmiseid…

No ja siis tabas mind “heureka” moment. Seletus on tegelikult nii lihtne – kuna mu eelarve on eelkõige kuupõhine, löövadki suuremad kulutused nii tihti rivist välja.

Kunagi, kui püsikulud polnud nii suured, jäi mõistlikult majandades iga kuu lõpus nagunii raha üle, see lihtsalt kogunes arvele – seega polnud probleem vajadusel mõni suurem kulutus teha. Aga see oli ammu.

Siiani olid mul Excelis eraldi vahelehel kirjas igakuised püsikulud. Sinnasamasse märkisin üles ka planeeritud jooksvaid suuremaid kulutusi – sedamööda, kuidas need plaanid tekkisid. Iga kuu alguses panin järjest ühte tulpa kõigepealt kõik sissetulekud, siis miinusega planeeritud väljaminekud (laenud, kommunaalid, küttepuud, autoremont, hambaarst jms) – ja kohe oli selge pilt, kui palju “vaba raha” söögiks ja muuks üle jäi.

Aga häda oli selles, et me kippusime seda vaba raha liiga kergelt ära kulutama, mõtlemata sellele, et äkki mõnel järgneval kuul on plaanis suuremad väljaminekud, mille jaoks võiks juba ette veidi kõrvale panna. Vastutustundetust kulutamisest on asi muidugi kaugel – selleks oleme liiga mõistlikud ja ka “vaba raha” on alati liiga vähe. Aga siiski – just suuremad kulutused on need, mis viivad meid liiga tihti tasakaalust välja, sest pole piisavalt hästi ette planeeritud.

Kirjutasin huvi pärast välja kõik summad meie viimasest kahe aasta kulutustest, mis olid üle 20 euro (autokulusid siin kajastatud pole, neil on eraldi alajaotus). No ja kuna jube põnev on ju teiste rahakotis sobrada, siis jagan teiegagi:

2014 2015
13.märts pimedasõit € 25,00 18.jaan pliidipuud € 181,00
21.märts minu sünna € 75,00 20.veebr hambaarst € 111,00
7.apr läätsed € 51,00 27.veebr padjad-tekid € 189,69
12.mai hambaarst € 53,00 5.märts Boulardii € 35,66
3.juuli silmaarst € 25,00 12.märts presskann € 28,70
4.juuli läätsed+tilgad € 61,50 12.märts 4GB RAM € 37,99
14.juuli muruniiduk € 50,00 18.märts hambaarst € 56,00
1.aug mesi € 48,00 12.juuni muruniiduk € 45,00
15.aug Samsung S3 € 150,00 10.juuli pliidipuud € 42,00
18.aug triikraud € 52,15 13.juuli jalgratta remont € 53,50
21.aug prillid € 272,50 21.juuli maasikad € 115,00
21.aug läätsed+vedelik € 52,00 24.juuli voodipesu € 21,68
27.aug küüslauk € 32,00 29.juuli massaaž € 100,00
3.sept kirves € 39,90 4.aug mustikad € 45,00
17.sept ID kaart € 24,28 15.aug mesi € 72,00
23.sept lõppaste € 85,00 15.aug Poisi sünna € 110,00
7.okt juhiluba € 28,50 11.sept muruniiduk € 25,00
1.nov pliidipuud € 150,00 16.sept ahjupuud € 160,00
5.dets veebimajutus € 59,90
19.dets hambaarst € 33,00
 € 1 367,73  € 1 429,22

Kuupäevi ei tasu päris üks-ühele võtta – kui ühes kuus oli samasuguseid kulusid mitu korda väiksemate osadena (maasikad, massaaž), liitsin need lihtsuse mõttes kokku. Muruniiduk tähendab muruniiduki remonti. Eelmisel aastal ostsime vähem puid, sest vanast ajast oli varusid, hambaarsti juures eriti ei käinud, marju üldse sügavkülma ei varunud, arvestatav summa kulus läätsedele ja prillidele. Sel aastal jälle on hambaarstile ja puudele rohkem kulunud ja sügavkülm sai marju tuubil täis, läätsi pole seevastu üldse ostma pidanud, sest tänu prillidele kulub neid nüüd vähem ja olen siiani eelmise aasta varudega hakkama saanud.

Paljud neist kulutustest olid nö ühekordsed või vähemalt ebaregulaarsed – lõppastme koolitus, nutitelefon, triikraud, prillid, kirves, padjad-tekid, presskann, arvuti mälu, jalgratta remont, voodipesu, massaaž, hambaarst jms – ikka vastavalt vajadusele ja võimalusele. Samas on jälle paljud teised iga-aastased püsikulud – igal aastal on sünnipäevad, tuleb osta puid, mett, tahaks varuda rohkelt marju jne.

No ja auto! Just autokulud on väga ebastabiilsed – mõnel kuul pole midagi, mõnel kuul lähevad väga suured summad. Ja kui siis juhtus, et üsna ühel ajal oli vaja nii Poisi sünnipäeva pidada ja läbivaatuse jaoks autot remontida kui ka terveks aastaks mett ja küttepuid varuda, siis oligi vesi ahjus. Kuna polnud suutnud nii palju ette planeerida, oli vaja juurde laenata 🙂

Igal juhul mõtlesin välja väga lihtsa lahenduse. Tegin igakuiste püsikulude tabeli kõrvale ka iga-aastase. Seal on kirjas kõigi pereliikmete sünnipäevad ja meie pulma-aastapäev (mis kõik on seni rahapuudusel tihti praktiliselt tähistamata jäänud, ehkki oleks ju ikka tahtnud midagi mõnusat teha/korraldada), küttepuud, korstnapühkija, muruniiduki remont (niiduki saime tasuta, aga tundub, et remondist saab igasuvine lõbu), suvel kogu aastaks varutav toit (mesi, marjad, küüslauk) ning mu isiklik lõbu – blogi veebimajutuse aastamaks. Kõigi nende jaoks saab arvestada vahel umbkaudse, vahel täitsa täpse summa – ja on kohe näha, millistel kuudel on planeeritud püsikulud suuremad, millistel väiksemad.

Suuremate kulutuste jaoks kogumine on ka tegelikult imelihtne – kogu tagastatud tulumaks tuleb veebruari lõpus kõrvale panna, selle eest saab osta näiteks küttepuud ja suvised toiduvarud, paremal juhul jääb veel ülegi. Ja kui panna nendel kuudel, mil ühtki kulutust planeeritud pole (jaanuar, veebruar, oktoober) kõrvale näiteks €50, et neid siis järgmiste kuude suuremateks kulutusteks kasutada, siis peakski kõik kulud üsna ühtlaselt jaotatud olema.

Lisaks autokulud, mis on veel täitsa eraldi teema. Eelmisel aastal oli meie kuu keskmine kulu autole €125, sel aastal siiamaani €100 (need summad ei sisalda kütusekulu, vaid kõike ülejäänut – remont, kindlustus, hooldus, rehvid jms). Järeldus – igal kuul tulebki autokuludeks €100 kõrvale panna ning nende kuude arvelt, mil autole eriti ei kulu, koguneb siis piisavalt võimalike suuremate väljaminekute jaoks, mis kipuvad vahel üsna ootamatult tulema.

Hah, no tõesti, imelihtne on see kõik. Miks ma küll varem selle peale ei tulnud, ah? 🙂 Küll ma igatsen seda aega, mil saab jälle reaalselt säästma hakata – millekski muuks, kui jooksvateks kuludeks, nagu normaalsed inimesed – näiteks remondiks ja mustadeks päevadeks ja investeerimiseks. Aga sinnani läheb veel aastake aega, tegelikult pigem poolteist. Aasta pärast lõppeb autolaen ja kui siis kõik sellest vabanev raha järgmiste kuude jooksul emale maksta, peaks ülejärgmiseks kevadeks tema võlaga kah ühele poole saama. Siis jääb vaid kodulaen, mida on praeguseks hetkeks makstud täpselt pool ja maksta veel viis aastat – aga ülejärgmisel kevadel on see ju ainult kolm ja pool aastat!

Hea küll, elame siiski tänases päevas. Plaanid on tehtud ning uuel aastal saab majandamine olema senisest tunduvalt sujuvam. Ootan põnevusega! Senini tuleb muidugi viimaste kuude kulusid tasa teha – alustades sellega, et selle kuu palgast tuleb lisaks tavapärastele püsikuludele maksta ligi €200 võlgu, mis me võtsime auto remontimiseks, auto tahaks veel natuke remonti ja mina tahaks esimese asjana osta endale hoopis sooja voodriga ilusad kummikud. Oeh, eks 🙂 Aga küll me saame, alati on saanud! Aasta lõpuks on seis stabiliseerunud, olen selles kindel.

Lõpetuseks panen teile veel ühe tabelikese, kus on näha meie kuu keskmised jooksvad kulud eelmisel ning käesoleval aastal. Te ju teate, millise naudinguga ma Excelis liidan ja lahutan, tabeleid ja statistikat teen. Enjoy!

2014 2015
söök kokku € 337,58 € 349,30
pood/turg/talu € 257,98 € 284,37
töölõunad € 27,22 € 13,42
väljas söömine € 52,38 € 51,51
majapidamine € 21,50 € 21,50
kodu € 19,18 € 39,09
ilu/hügieen € 41,33 € 38,90
tervis € 13,01 € 29,64
kingitused € 32,05 € 35,25
riided-jalatsid € 57,26 € 44,88
auto € 125,39 € 96,55
vajalik € 89,48 € 84,20
lõbu € 99,96 € 62,24
alkohol € 22,27 € 13,94

Sellised on siis ühe neljaliikmelise kahe lasteaialapsega pere keskmised jooksvad kulud kahel viimasel aastal.

Töölõunate puhul tuleks ehk täpsustada, mida siin mõeldud on – nimelt neid kordi, kus tööpäevadel lõunat “väljas” söödud sai. Mis tähendab, et kui sel aastal on summa väiksem, oleme vähem väljas käinud ja rohkem kodust süüa kaasa võtnud või poest miskit odavat ostnud. Ma tean küll, et ma võiks need lihtsalt ülejäänud väljas söömistega kokku panna, aga minu jaoks on vaks vahet sees, kas ma olen tööl jube näljane ja otsustan hiinakaga maiustada või toimub see lihtsalt mugavusest õhtuti või vabal päeval. No mulle lihtsalt meeldib üksikasjalik statistika. Ma saan aru, et et see on täielik overkill 😀

Nagu näha, siis on mõlema aasta kulud enamikes alajaotustes üsna stabiilsed ja sarnased. Kodu on see rubriik, kus number võib tulla väga erinev – olenevalt sellest, kas on olnud vajadust/võimalust midagi suuremat osta või mitte. Eelmisel aastal ei ostnud eriti midagi, sel aastal oli ainus suurem kulutus padjad ja tekid. Tervise alla võivad ka üsna erinevad numbrid tulla – meie puhul siis olenevalt sellest, kui palju on vaja hambaarsti külastada. Pealegi on selle aasta keskmised arvutatud vaid üheksa kuu põhjal ning kui me rohkem kodukraami ei osta ega hambaarsti külasta, jäävad aasta keskmised juba mõnevõrra väiksemad – €29.32 ja €22.23.

Ilu/hügieen rubriigi €40-st moodustab igakuiselt €22 (suvel €25-30) minu kosmeetiku külastus – vahatamine on olnud püsikulu viimased kümme aastat 🙂 Ülejäänud €10-20 hulka mahuvad nii meie üsna harvad juuksurikülastused (sel aastal oleme käinud näiteks kõik kaks korda) kui ka seebid-šampoonid ja muu taoline.

Ma ei kujuta ette, kui palju neil riietele kulub, kes kogu pere riided uutena ostavad – ma ise ostan peaaegu kõik oma riided teise ringi poest ja lapsed saavad enamiku tuttavatelt päranduseks. Uuena ostame murdosa kõigist asjadest, peamiselt jalatsid, aluspesu, sukkpüksid ja nipet-näpet, mida teiselt ringilt ei õnnestu skoorida – rohkemaks ei jaguks ka kohe kuidagi.

Lõbu all olid kusjuures ka väga sarnased numbrid, aga eelmisel aastal oli mul veel eraldi alajaotus reisimine – kuna sel aastal pole reisimiseks üldse raha olnud, siis panin need alajaotused kokku ja sestap ongi eelmisel aastal kuu keskmine summa suurem – siis sai käidud aasta alguses Londonis ja mina käisin kevadel veel Luxis. Mõlemal puhul olid küll kulud tegelikult võrdlemisi väikesed, sest Londoni piletid olid varasemast olemas ja Lux oli tõeline säästureis. Aga vähemalt saime käia… Sel aastal pole saanud mitte mõeldagi kaugemale reisimisest, isegi plaanitud septembrikuine Tallinnasse minek jäi rahapuudusel ära.

Kuna ma aga järgmisel aastal meie kulusid nii palju paremini planeerin, siis ei ole küll kartust, et ükski planeeritud Eesti-sisene reis ära jääks. Välismaa, jah, see peab küll tõenäoliselt ootama – kui õnneks läheb, saab ehk Tallinki kinkekaartidega ühe Rootsi tiiru teha. Kusjuures selle traditsioonilise aasta alguse Rootsi reisi peaks ka täitsa aasta püsikuludesse panema – siis on vast rohkem lootust, et see tõesti toimuma saab, sest sadamamaksud ja linnadevaheline transport on ka täitsa arvestatav kulu meie pingelise eelarve juures. No see reis ei sõltu muidugi ainult rahast, vaid ka sellest, kuidas õekesel aega meid võõrustada on. Eks näis.

Oeh. Selle blogipostituse kirjutamine võttis mul kolm tundi, kui mitte enam. Aga no tuli tuju ja ei saanud mitte pooleli jätta 🙂 Homme hommikul saab ärkamine raske olema…

No oli seda nüüd vaja

Lappasin Swedbanki preemiapunktide pakkumisi. Mõtlesin, et võtaks äkki rösteri. Sest noh, kunagi mul oli röster, aga siis ma ei kasutanud seda üldse ja andsin ära. Nüüd teeme nädalavahetusel ahjus leibu soojaks 😀 Igatahes, seal üks röster täitsa oli ja punkte oli mul selle jaoks ka piisavalt, aga siis ma tegin selle vea, et vaatasin, millised röstereid veel olemas on. No ja ma ei saa ju nüüd mitte kuidagi võtta seda igavat valget rösterit, kui on olemas sellised:

rösterid

Ainult et eelarve ei näe lähemal ajal ette €50 kulutamist millegi nii triviaalse peale 🙂 Pean vist jõuluvanale kirjutama.

Scroll to Top