kodumajandus

Produktiivne öö

Pesin eile öösel kell kolm hambad ära, et magama minna. Siis jäin veel natuke sättima – olin ju laste õueriideid pesnud, nii et need ja uued mütsid-kindad oli vaja ära paigutada. Otse loomulikult lõppes asi esiku suurpuhastusega – pühkisin ja pesin põrandat ning sortisin terve laste sahtli ära.

Mingi hetk tuli Poiss oma toast välja ja läks meie voodisse magama. Kuna mul oli nagunii plaanis pesumasin valmis panna ja Abikaasale kirjake jätta, et ta hommikul laste voodipesu masinasse viskaks ja nuppu vajutaks (lastel on endiselt mõlemal ainult üks komplekt voodipesu ja sellepärast on vaja seda võimalikult vara pesta, et jõuaks lõunaune ajaks ära kuivada), mõtlesin Poisi oma juba voodist ära võtta ja ise masinasse panna. Seda ma ka tegin ning läksin seejärel voodisse.

Passisin tükk aega, und ei tulnud. Siis hakkas Plika virisema. Läksin uurima, mis viga – ta oli ennast voodis niipidi keeranud, et naabermaja tuli aknast silma paistis. Pakkusin, et mingu siis ka minu voodisse – ise mõtlesin, et panen tema pesu ka masinasse ja taimeri peale, nii et Abikaasa koju jõudes ootab puhas pesu juba kuivama panemist.

Siis tuli meelde, et voodipesul on plekke, mis tahaks sapiseebiga töötlemist. Tegin kõik ära. Avastasin suure rõõmuga, et Plika madratsikattel, mis oli rõveplekiline, on otsas lukk – sain selle ka pessu panna. Ja siis jäin poolkogemata lastetuba koristama 😀

Asi lõppes sellega, et kloppisin madratseid, nihutasin Plika voodi paigast, et selle alt korralikult puhastada saaks, pühkisin põrandat ja kapi otsast tolmu, pesin põrandat ning akent ja sorteerisin ära kogu laste riidekappide sisu. No ma olin tahtnud seda kõike juba ammu-ammu teha, nüüd tuli vaim peale ja nii hea rahulik oli koristada. Kappides oli paras segadus – näiliselt oli kõik üsna korras, aga kohati olid läbisegi suve- ja talveriided, parajad, suured ja väikesed riided, Plika ja Poisi riided… Nüüd on õnnis süsteem. Ühtlasi viskasin ära mitu paari Plika aluspükse ja sukkpükse, mis juba ammu päris koledad olid ning tõstsin kõrvale kuus paari Plika sokke, mille kohta kahtlustasin, et need talle väikesed on (täna jalaga võrreldes sain kinnitust, et olid kohe täitsa väiksed jah).

No ja kui ma selle kõigega lõpetanud olin, oli kell seitse läbi ning pesumasin juba tsentrifuugis. Mõtlesin, et panen siis juba pesu ise kuivama ning paariks minutiks tegevuse otsimine lõppes sellega, et parandasin ära ühe Poisi soki ja õmblesin Plika õuepükste pooleldi lahti hargnenud helkuri külge tagasi. Siis jõudis juba Abikaasa ka koju. Panin pesu kuivama, palusin tal kaminasse tule teha ja pesu aeg-ajalt keerata ning läksin ära magama. Pool kaheksa hommikul 😛

Magada lasti mul poole üheni – siis saatis Abikaasa lapsi õue ja tal oli vaja minu konsultatsiooni nende riietuse osas. Voodipesu oligi tänu keeramisele ja sättimisele kenasti ära kuivanud, nii et ma sain lastetoa lõunaune ajaks lõplikult korda teha.

Viis tundi und on muidugi liiga vähe, sestap olen üpris väsinud. Samas on tuju hea ja ehkki lastega on veidi ütlemist olnud, oleme alati asjad selgeks rääkinud ja ära leppinud ning üldiselt päris hästi läbi saanud. Olen jõudnud kenasti nõusid pesta, kodu korras hoida, isegi natuke paberimajandust sorteerida.

Nüüd ootan pikisilmi, et kell kaheksa saaks – siis saab lapsed magama panna ja ise ka lõpuks puhata. Rahulolu on igatahes suur – koristamine on ikka täiesti teraapiline tegevus.

Viimase nädala kokkuvõte

Mul oli ikka täielik puhkus. Lasti hirmkaua magada, tehti süüa, mängiti lastega ja nii edasi. Täiesti tavaline oli see, et mina ärkasin siis, kui lapsed olid õuest tagasi tulnud ja enne lõunaund sõid 😀

Pildistasin lõpuks üles kõik kingitused, mis lastele toodi. Mh, unustasin Plika põlle, aga seda on nagunii parem pildistada siis, kui see tal ees on, nii et hiljem. Igal juhul said lapsed nii Abikaasa pereliikmetelt kui minu emalt hunniku värvi- ja kleepsuraamatuid ning uued ägedad vildikad (meie enda jaod hakkasid kuivama ja jäid Eestisse maha, nii et meil siin vildikaid polnudki). Mm, üks ema kingitud voolimise raamat jäi ka ikkagi pildilt välja, aga no olgu siis.

IMG_4774

Poiss sai üliägeda traktori 😀

IMG_4781

IMGP9405

Meil oli plaanis minna Bergenisse turistitama, aga sinna ei jõudnudki. Külliga sai algul kokku lepitud, et nemad tulevad oma perega ka – see oleks lahendanud probleemi, et üks koht jääb autos puudu. Aga siis läks neil ootamatult väga kiireks, nad nimelt KOLIVAD MEILE NAABRITEKS 😀 No okei, mitte just päris naabriteks, aga 850 m meie juurest on nende uus kodu alates 1. veebruarist. No ja seoses ootamatu kolimisega oli neil nii palju tegemist, et Bergen jäi ära. Oleks saanud osa seltskonda bussi panna, aga see tundus liiga suure ettevõtmisena, otsustasime ühiselt turistitamise soojemasse aega lükata. Selle asemel viis Abikaasa ema ja tema mehe terveks päevaks kohalikku kaubanduskeskusesse 😀

Mina sain selle nädala jooksul kodus tehtud mitu asja, mis kogu aeg mõttes, aga seni polnud tegudeni jõudnud. Kõige olulisem on kahtlemata see, et ma võtsin lõpuks ette Abikaasa paberimajanduse – sortisin kõik ära, tõlkisin Google Translate’i abiga paar kirja, sain ülevaate maksmata arvetest (te ei taha teada) jne. Samuti tühjendasin ja organiseerisin tema mailboxi, sest kui ta tahab, et ma edaspidi tema sekretäri mängiksin, peab kõik organiseeritud olema 😀

Uurisin lõpuks välja, kuidas peretoetusest loobuda saab – nagu arvata, oli vaja digiallkirjastatud avaldust. Kirjutasin ja saatsin ära. Me pole veel Norras lastetoetust taotlema jõudnud, nad nagunii maksavad tagantjärele ja teevad Eesti omaga tasaarvelduse, aga kõige viisakam oleks olnud kohe ära kolides Eesti omast loobuda. Ma lihtsalt ei viitsinud sellega tegeleda. No mingi teema vist nagunii on, et kolm kuud võib “niisama” elada ja siis tuleks teada anda, meil sai see aeg ka just täis, nii et oli viimane aeg Eesti asjadega ühele poole saada.

Siis võtsin lõpuks kokku julguse ja pesin ära oma värvilise jaki, mille ostsin Camdenist kevadel 2009. Jajah, saite õigesti aru, peaaegu NELI aastat kandsin ma seda jakki ilma kordagi pesemata. Nimelt üks teine värviline jakk, mis ma varasemalt ostsin (ja mille ostsid ka mõlemad mu õed), läks pärast üht pesu nii kahvatuks, et ei olnud enam üldse nii ilus. Õeke pesi masinas, mina käsitsi, tulemus jäi ühtviisi halb. Nii ma lihtsalt ei julgenud… Kuna varrukaotsad olid aga ikka üsna määrdunud ja jakk oli mingist ajast kerge kopitanud haisu külge saanud, siis panin ta ikka 30 kraadiga pessu. Ja hurraa – tundub, et tegu on teistsuguse riidega, sest värvidega ei juhtunud absoluutselt mitte midagi. Kahjuks ei tulnud pähe kõige määrdunumaid kohti enne masinasse panemist sapiseebiga hõõruda, aga tunduvalt puhtam on igatahes ja nüüd, kus ma tean, et pesemine hävitavalt ei mõju, julgen seda tiheminigi teha 😀

Seoses eilse garderoobiuuendusega pesin pärast laste hommikust õueskäiku ära ka kõik nende õueriided, homseks peaksid kenasti kuivad olema. Tegelikult ootab teine masinatäis veel pesemist. Natuke parandada oleks ka vaja… Homme 🙂

Täna anti mulle ja Abikaasale võimalus minna kahekesi asju ajama – esimest korda Norras oldud aja jooksul. Käisime pangas, et mulle arvet teha. Tahtsin pildiga pangakaarti, mis toimib umbes nagu kohalik ID kaart, aga pole kindel, kas ma seda saan – mul nimelt pole passi ja ID kaart ei pruugi olla piisavalt “turvaline” isikuttõendav dokument sellise pangakaardi tegemiseks. Mingi inimene, kes on ID kaartide ekspert, polnud täna enam kättesaadav, nii et nad saadavad talle esmaspäeval mu ID kaardi koopia ja tema siis ütleb, kas saan või ei. No sest pildiga kaardist polekski nii suurt häda, saaksin oma isiku ka Eesti ID kaardiga tõendatud, aga siis ei saaks ma ka internetipanka kasutada, mis oleks juba täielik feil. No pöidlad pihku, eks. Kõige halvemal juhul taotlen endale paljalt netipanga pärast suvel Eestis passi ka. Sest kolm aastat ilma internetipangata on ikka liig mis liig 😀

Seejärel läksime raamatukokku. Abikaasa tegi endale kaardi ja laenutasime norra keele kursuse algajatele – inglise keele baasil ja kuulamise osaga, mis oli minu jaoks kõige olulisem. Ei kujuta ettegi, millal ükskord kursuste jaoks raha üle jääma hakkab, aga ilma keeleoskuseta enam ei saa, häbi on. See õpik tundub igati asjalik ja häälduse osas on CD-d suureks abiks. Hakkame nüüd usinalt tudeerima.

Raamatukogus on siin selline süsteem, et on lugejakaart ja enda valitud pin-kood. Raamatu laenutamine käib nii, et paned lugejakaardi aparaati, toksid koodi sisse, paned raamatu sinnasamasse masina peale, valid puutetundlikul ekraanil mingi asja ja sulle prinditakse välja tšekk tagastamise kuupäevaga. No täna tegi seda kõike meie eest raamatukogu töötaja, aga väga lahe süsteem igal juhul. Ja tagastamise tähtaeg on mu sünnipäev 🙂 Nii et sünnipäevaks peab algtasemel Norra keel selge olema 😛

IMG_4768

Lõpetuseks läksime Fretexisse, mis on Humana-laadne kett – palju riideid, aga ka muud kraami. Leidsin sealt ühe imeilusate värviliste piltidega lasteraamatu, mis on täpselt paras meile sõnade õppimiseks. No ja lastele muidugi ka 😀 Maksis 25 NOK/€3.39. Siis ühe kiirköitja, mida mul on vaja Abikaasa paberimajanduse korralikuks talletamiseks ja lihtsalt ühed mõnusad kaaned, jällegi paberimajanduse jaoks, kumbki 5 NOK/€0.68. Meil on lühikese aja jooksul mitu tassi katki läinud, nüüd leidsin neljase komplekti – sobiva suuruse ja kujuga, sarnased, aga mitte ühesugused – täpselt nii, nagu mulle meeldib – 9 NOK/tk (€1.22). Ja kõige jaburam ost oli värvilisest seebist tehtud rasvakriitide taolised joonistusvahendid (29 NOK/€3.93) – kuivalt on täiesti nagu rasvakriidid, aga kui vette kasta, siis on tulemus umbes selline, nagu vesivärvidega joonistades.

Hm, Eestis ma sellise raha eest küll kasutatud raamatut ja neid kriite ostnud poleks, aga siinse toidu hindade juures tunduvad kõik ülejäänud asjad nii odavad, et jah 😀 Igatahes on Plika neist kriitidest hirmsas vaimustuses ja mina olen ka rahul, sest vesivärvide ja pintsliga on palju rohkem plökerdamist.

IMG_4766

Vaatasin lõpuks ka kõik ülejäänud pildid üle.

Enne, kui ma värskete piltidega jätkan, panen meenutuseks kaks vanemat pilti eilse riidejutu jätkuks – see klounaad tuli meil tõesti alles koos lumega, sügisel polnud veel värvide kokku sobitamisega mingeid probleeme. Oranž müts – olgugi, et veidi suur – sobis Poisi jopega ideaalselt, aga see jope on nüüd väike 🙂 Ja roosa müts sobis Plika õhukese jopega kenasti, kummikud kah. Terve komplekt on Krati plikalt päritud 😀

IMG_3488

IMG_3484

Ja nüüd sobiv pildimaterjal värvide kakofoonia kohta. Plika käis nädalavahetusel vanaema-vanaisaga oma tulevase lasteaia õues mängimas:

IMG_4722

IMG_4735

IMG_4739

IMG_4748

IMG_4740

No ma saan aru, et midagi kohutavalt hullu polnud ja ilmselgelt oli peamine see, et lapsel oleks soe, aga ikkagi salamisi ohkasin, sest mulle nii meeldib, kui on lapsed kenasti riides ja värvid sobivad kokku. Kahjuks ei teinud ma pilti sellest, kuidas lapsed täna väljas käisid – oma uute roosade kinnaste ja mütsiga näeb Plika selles kombes ikka hulka parem välja. Poiss käis täna veel Plika roosa tuukrimütsiga õues, aga sain tema uue sinise kenasti suurema vastu vahetatud. Homme saan ehk neist uues varustuses pilti teha.

Saatsin nüüd külalised lennuki peale, puhkus sai läbi – nii neil, kui mul 😀 Pean jälle ise täiskohaga emaks hakkama, pole midagi teha 😀 Õnneks tuleb ema vähem kui nelja kuu pärast jälle külla. Ja mina sain igal juhul tublisti patareisid laadida ja palju kasulikku ära teha.

Nüüd on vaja Abikaasa paberimajandus lõplikult ära organiseerida – mõni asi tahaks veel tõlkimist ja kui vahelehed ning augustaja ostetud saavad, saab kõik kenasti uude kiirköitjasse ära paigutada.

Siis tuleb võimalikult kähku laste kohalike isikukoodide asi korda ajada – novembri lõpus saime need kätte, detsembri alguses avastasime, et sünnipäevad on sassi aetud ja siiani pole jõudnud minna seda värki klattima. No Bergenisse sõit on ju nii suur ettevõtmine 😀 Alguses olime laisad, siis olid jõulud, siis unustasime ära, siis olid lapsed haiged, siis olid külalised… Loll on see, kes vabandust ei leia, eks 😀 Aga nüüd vaja kähku-kähku asi korda saada, lasterahade taotlemine ja lasteaiajärjekorda panemine seisab selle taga. Tegelikult oleks alustuseks vist targem helistada ja uurida, kas Abikaasa saab selle asja üksi korda ajada või äkki piisabki kõnest – dokumentide koopiad on neil ju olemas ja sealt näeksid kohe ära, et nende endi pläkk… Tõenäoliselt tuleb ikkagi kohale minna ja TEGELIKULT, olgem ausad, oleks lapsed rõngas, kui saaksid autoga sõita ja seigelda, nii et võime vabalt kõik koos minna.

Sarjade vahtimise asemel on nüüd vaja iga päev usinasti keelt õppida. No tõsiselt, mitte ühtegi uut sarja peale meie iganädalaste (Castle, Hart of Dixie, Revenge ja White Collar – viimaseid kaht on tegelikult vastavalt kolm ja neli osa vaadata, siis oleme omadega järje peal) – üks või kaks osa päevas on okei, aga ülejäänud aeg kulugu asjalikult.

Ning lõpetuseks on plaanis Norra standarditele vastavad (esialgu küll ingliskeelsed) CV-d teha ja need mõnda agentuuri saata. Äkki näkkaks ka mulle mõni osalise ajaga koht, kus saaks inglise keelega hakkama – paar-kolm päeva nädalas võiksin vabalt töötada, Abikaasa on nagunii päeval kodus ja läheb õhtul magama alles siis, kui mina juba töölt tagasi oleksin.

Vaat sellised suured plaanid. Nüüd tuleb neid aga usinalt ellu viima hakata 😀 Aga no alustuseks lähen ma muidugi lihtsalt magama 😀

Tasapisi paremaks

Ega ei julge mingeid lõplikke järeldusi teha, aga päev on igatahes rahulikult möödunud, küünlad töötavad imeliselt ja ööuni ju enamasti ikka aitab.

Kusjuures ma polegi päriselt pidanud vist varem eriti küünlaid kasutama – või äkki kunagi VÄGA ammu Plikaga… Isegi ei mäleta. Enamasti on laste palavikud jäänud alla 39 ja järgmiseks päevaks kadunud, nii et ma pole näinud põhjust rohtudega jamada, olen lihtsalt lasknud vett juua ja magada. Mingi siirup meil Pärnus küll oli ja Plika seda vist korra ka sai, kõrvavalu pärast äkki. Kuna ma aga alles kodus avastasin, et see sisaldas vähemalt üht kahjulikku e-ainet (tõenäoliselt roosa värvi tekitamiseks), on arusaadav, kui vähe mul oli motivatsiooni seda edaspidi kasutada.

Nüüd, kus on reaalne võrdlus purustatud tableti ja küünlaga, siis vahe on ikka tõesti meeletu. No ega jah need tabletid ju laste jaoks mõeldud polegi, siirupiga oleks võrdlus vast kohasem olnud, aga suht kõik ütlevad, et küünlad on siirupist efektiivsemad. Nii et ma olen praegu küünla usku küll.

Plika palavik püsib alla 38, nii et tema pole küünalt saanud ja pakun, et homseks on terve. Jäi äkki sellepärast palavikku, et venna muidu kõik tähelepanu endale sai 😀

Täna ööseks julgesin nad küll mähkmetega oma tuppa magama panna. Tegin seda muidugi enda mugavuse pärast – tahan rahulikult elutoas telekast oma sarja vahtida 😛 Olen nagunii üleval, kuni Abikaasa tööle läheb, eks käin aeg-ajalt kontrollimas, ega keegi liiga kuumaks muutunud pole, vajadusel saan mähkme ära võtta, küünla panna jne.

Minu palavikuga on küll ametlikult ühel pool, tänane väsimus oli puhtalt magamata ööst. Magasime päeval koos lastega ja nüüd on olemine täitsa kõbus. Päris hea enesetunde rikub ära kerge iiveldus – ma nimelt küürisin tükk aega meie uue pesumasina pulbrisahtlit. Pakun, et sellepärast nad uue masina ostsidki, et see nii s*tane oli ja sellepärast ka nii odavalt müüsid 😀 Ma ei tea, kas nad arvasid, et see ei käi lahti või… Abikaasa nikerdas ja sai küll. Oh seda õudu, mis jama kõik oli. Iiveldus tuli pesuvahendite lõhnast, eks see suur küürimine ja sissehingamine… Ja tollele perele meeldisid aromaatsed pesuvahendid, ütleme nii 😛 Oli küllaga nii pulbri jälgi kui mingi roosa pesugeeli omi. No ja mõnes kohas oli see saast kuhjunud musta värvi s*tahunnikuteks sõna otseses mõttes (te vabandate mu väljendust, eks, ma ei hakanud pilti parem panema).

Aga nüüd on masin puhas ja ühendatud, ühe korra 90 kraadiga tühipesu ka tehtud. Homsest võib siis hakata PÄRISELT pesema. Avastasin sellesama pesuvahendi sahtli kohalt ka kokkuvõtva kasutusjuhendi, nii et kõik on selge ja väga mugav. Masin tundub mulle väga sümpaatne, aga eks räägime siis edasi, kui ma olen päriselt pesnud ka, eks.

Oh, imeline, ma ei peagi enam pesema pesu kiirprogrammiga kolm masinatäit järjest, et siis poole päeva pärast lõpuks koju jõuda ja terve vannituba nii täis riputada, et asjad ära ei mahu. Ma saan pesta rahulikult värvide kaupa, kasvõi iga päev, tasapisi 😀 Ma olen juba ära unustanud, mida selline vabadus tähendab 😀 Ei, Külli juures oli väga äge käia, aga no pesu pesta on oma kodus ikka mugavam 🙂

Ma nüüd naudin üle nelja päeva oma vaikset õhtut. Kui seda va iiveldust poleks, oleks tõesti suisa täiuslik. Aga see pole õnneks üldse hull, nii et mõnus on ikka.

Müstiline päev

Mh, Abikaasa juhtis mu tähelepanu sellele, et suutsin viimasel jõulude-eelsel mitte just kõige positiivsemal postitusel kogemata kommentaarid kinni keerata. Ma ei tea, mis mulje see teile jätta võis 😀 Ausõna, täiesti tahtmatult!

Abikaasal oli üleeile 38 palavik, eile midagi 37-ga, täna juba parem, ainult et nina tilgub kohutavalt.

Poisi 25. detsembri kõrge palavik sai öösel välja magatud ja järgmisel päeval oli ta üsna terve. Kuni täna täiesti lambist jälle 39 peale lõi. Nüüd tundub parem olevat… Või on asi selles, et mina pole enam adekvaatne hindaja 😛

Minuga oli kõik korras, kuni järsku tundsin, et JUBE kehv on olla. Kraadisin – 36,9. Ei andnud rahu, sest enesetunne läks järjest hullemaks – mõne aja pärast juba 37,1. Veel mõne aja pärast 37,6 ja viimatine “skoor” oli 38,1. Enesetunde koha pealt pean tõdema, et 37 oli tunduvalt hullem – vastikud külmavärinad. Nüüd 38-ga on lihtsalt vatine väsimus, jõudsin isegi korra arvuti taha tulla.

Müstiliselt tekkinud kollektiivse palaviku pärast poleks ilmselt viitsinud kirjutama hakatagi, aga midagi müstiliselt head juhtus täna ka.

Mul on sätitud nii, et saan meili iga kord, kui keegi müüb Bergeni piirkonnas kuni 1000 NOK maksvat kasutatud pesumasinat. Tasuta rubriigis liigub neid harva ja seal on tõesti nii, et kui paari minutiga ei helista, on keegi teine ette jõudnud. Müügis oli sügise poole ikka aeg-ajalt 500 NOK, kord isegi 200 NOK, aga need kadusid paari tunniga ning 700+ NOK oli meie jaoks juba kallis. Viimase kuu jooksul oli üldse vaid paar ligi 1000 NOK hinnaga.

Eile öösel tuli meil, et üks on müügis 300 NOK/€40. Vaatasin, et kuulutus on üles pandud hilisõhtul ja piirkond peaks meile lähedal olema, aga ei viitsinud süveneda, jätsin lihtsalt kuulutuse lahti. Täna kell kaks tuli see meelde, näitasin Abikaasale. Vaatasime vahemaad – 2 km! Enamik on ikka 20-40 km kaugusel. Kuna hind oli nii odav, polnud erilisi lootusi, aga helistasime ikkagi – oli alles! Ja kui tavaliselt Abikaasal eriti sularaha pole ning lähim pangaautomaat asub vist ca 10 km kaugusel, siis just nüüd oli meil kodus ümbriku sees TÄPSELT 300 NOK – Abikaasale jõulude paiku tänutäheks jäetud, ühelt “kliendilt” 100 NOK ja šokolaad, teiselt lihtsalt 200 NOK (ja kolmandalt lumememme kujuline küpsiselaadne asi). Kas Eestis tuleks kellelegi pähe postiljonile jõulude puhul nänni jätta? Mul küll ei tuleks 😀 Ühiskondade erinevus – väga meeldiv muidugi.

Masina mõõtmed olid sobivad, nii et see mahtus Abikaasa autosse kenasti ära. Nii ta siis sõitis oma jõuludeks saadud rahaga 2 km kaugusele ja naases igati kena pesumasinaga. Kuulutuse järgi 6a vana ja hästi töötav, 5 kg, mudel Ariston AVL 105. Kasutusjuhendi leidsime netist vaid ungari-, portugali- ja venekeelse – viimane peaks asja ära ajama, Abikaasa on veel sellest põlvkonnast, kes oskab. Samuti tuleb kahe nädala pärast ema oma mehega, nii et kui midagi segaseks jääb, saavad nemad aidata.

IMG_4655

Ühendanud veel pole, sest toomine väsitas ja kuna poed on pühapäeviti kinni, siis pesuvahendit enne homset nagunii ei saa. Meil on seina küljes selline jupp, mille külge ühendades saab vajadusel vett kinni keerata – aga selle otsa ühendamiseks on vahetükki vaja. Kui see ära võtta, saaks olemasoleva voolikuga otse ühendada, aga vast ikka katsub selle jupi leida.

Igatahes jah… Just nüüd, kus häda oli kõige suurem – Külli pere masin läks mäletatavasti just katki ning meil ajab pesukast varsti üle – leidsime me nii kodu lähedalt nii odava ja korraliku masina. Juhtumisi ei müüdud seda esimese kahe tunniga maha ja juhtumisi oli meil täpselt õige summa kodus olemas.

Nii et… Super. Nüüd võib Külli vajadusel meil pesu pesemas käia 😀

Tõeline pühapäeva hommik

Kuna pühapäevaöine “vahetus” on hilisem, ärkab Abikaasa tavalisest hiljem ja ka mina lähen seega veel hiljem magama. Täna hommikul olid lapsed õnneks ebatavaliselt vaiksed, nii et ma sain poole kaheteistkümneni magada. Lõpuks elutuppa jõudes sain ka põhjusele jälile – Abikaasa oli pannkooke teinud. Istusid seal kõik nagu illikukud diivani peal reas ja hunnik kooke ootas laual. Segadus oli muidugi ka, aga see käib alati asja juurde, kui nad omaette toimetama jätta, sellistel tingimustel koristan ma rõõmuga 😀

Aga kuna rohkemat öelda pole, siis otsisin mõned viimased pildid välja.

Sellised päkapikud liiguvad siin ringi:

IMG_4114

Laste kodukino, kui emme-issi teises toas suurelt ekraanilt oma asju vaadata tahavad:

IMG_4117

Abikaasa ostis ükspäev müslit. Sõid seda jogurtiga hommikusöögiks. Poolik müslipakk ja tühjad taldrikud olid lauale jäänud. Mingi hetk hiljem, kui keegi ei märganud, kallas Poiss kogu järelejäänud müsli taldrikusse ning ründas lusikaga:

IMG_4121

Otsustasin, et kahe ja poole nädala vanuste õunamahla plekkidega oleks aeg midagi ette võtta. Netist lugesin, et need olevat ühed väga rasked plekid ja peaks eemaldama nii ruttu, kui võimalik. Igatahes tegin soovitatud jaheda vee ja nõudepesuvahendi segu ning lihtsalt plötserdasin seda lapiga diivanile. Lapp polnud just ülearu puhas, mul pole siin suuremat lapivalikut, aga ajas vist asja ära. Kui kogu diivan märg oli, siis kuivatasin natuke rätikuga, seejärel panin kihi majapidamispaberit, kihi ajalehti, kõige peale viskasin teki ja vaatasin selle kõige otsas modelle edasi 😀 Vahepeal sain paberit ja ajalehti veel korra vahetada, sest esimesed olid pressi all kenasti läbi imbunud.

IMG_4126

Täna hommikuks oli diivan kenasti kuiv ja mahlaplekid täiesti kadunud – poleks uskunudki, et nii hästi läheb. Üks tumedam kriips on algusest peale olnud ja paremal ääres on mingid väiksed pruunikad plekid, mis õnneks väga välja ei paista – nondega võiks põhimõtteliselt veel üritada, kui ma välja mõtleks, millega tegu. Leib äkki…? Ma nii äärest eriti ei nühkinud, sest teadsin, et mahlaplekke seal polnud ja pimedas ma neid väiksemaid ei näinud – tegin oma tööd ju öösel ning elutoas valgustust pole. Päevavalges oleks muidugi nutikam selliseid asju teha, aga ma tahtsin, et jõuaks ära kuivada, kuni keegi peal ei aele, seega öö oli praktilisem valik.

IMG_4149

Tahaks jubedalt Ikeasse piparkoogitainast ja meisterdamise materjali ostma minna, nad on täna 14-20 lahti ka ja puha (siinmaal muidu pühapäeval kõik kinni, praegu lihtsalt jõulu eri). Aga AUTOT pole… Grr. Tahan välja saada!!! Terve nädala kodus istunud. Aga jala Ikeasse ei lähe ja bussidele ei viitsi mõeldagi.

Scroll to Top