kodumajandus

Tahan sisekujundajat!

Leidsin kodulaenu lepingute kaustas tuulates ajakirja Kodu&Aed – ei pannud toona pangas tähelegi, et see seal oli. Just paras lugemine kogu selle unejandi vahele!

Pani mind jälle kodukujundamisele mõtlema ning üha enam veenduma, et oma peaga ei julge midagi suuremat ette võtta, me pole kuigi osavad. Oleme alati rääkinud, et kui kunagi oma kodu on, siis oma aruga seda sisustama ei hakka. See on päris suur pind, kus annaks kindlasti teha muudatusi mitut erinevat moodi… Meie võime ju arvata, kuidas hea oleks, aga asjatundja oskaks kindlasti näha asju, millest me mõeldagi ei oska.

Nii palju olen ma aru saanud, et kõik tuleks pisiasjadeni läbi mõelda – pistikute asukohani välja. Tundub jõledalt keeruline. Ja ma ei taha mõeldagi, kuidas ma peaks suutma mingeid värve kokku sobitada, nii et sobivad ja ühtse mulje ka jätaks.

Ühesõnaga jah, sedasamust on vaja. Sisekujundajat või -arhitekti, ma isegi ei tea täpselt, mis neil vahet. Kõlab nii, nagu esimene paneks värve ja mööblit paika, teine rohkem seinu ja elektrisüsteemi, aga võib vabalt ka muud moodi olla, igatahes oleks vaja kedagi, kes mõlemat teeks 😀 Krt, miks mul ühtki sõpra sel alal pole, tahaks kangesti näidata ja nõu küsida. Ma ei taha mõeldagi, mis sihuke teenus maksta võiks, kõige ilusam oleks ilmselt leida mõni noor ja särasilmne ja mitte veel nii kallis…

Nojah, unistada ju võib. Aga ilmselt peaks hakkama mingil hetkel ka reaalselt plaanima, kevadel tahaks juba otsast nakitsema hakata.

Termograafilise ülevaatuse tellisime, nad peaks millalgi jaanuaris tulema, täpsem aeg on veel kokku leppimata. Eks esimene asi on ilmselt nagunii soojustamine, selleks ometi sisekujundajat vaja pole… Või nojah, kuna soojustamise käigus tuleb ära otsustada, mis akendega saab (kas vahetada, kas tuleb juurde), siis on ikkagi vaja enne plaan paika panna.

Uhh, kui keeruline. Ja ärge üldse üritagegi tulla mulle rääkima, et sisearhitekt on liigne luksus. Ma ei taha pärast 100k remondi alla tampimist avastada, et ei kukkunud ikka päris hästi välja 😛 Mõnele inimesele on kunstiannet antud ja mõnele mitte – meile ei ole.

Reisimuljeid ja muud

Käisime ju nädalavahetusel üle pika aja väikesel reisil, aga tagasi jõudes tulid haigused ja muud jamad järjest lahmaki-lahmaki peale, nii et heast ei saanudki kirjutada.

Olin reedest pühapäevani Jõgeval, Abikasa käis laupäeva õhtul-öösel Tartus sõprade juures. Ma isegi ei mõelnud kaasa minna, lastega oleks mõttetu olnud. Chillisin parem vaikselt Jõgeval ja lasin Abikaasal rahus puhata.

CIMG2204

Jättes kõrvale minu energiapuuduse, mille tõttu ma kõigest kiirelt väsisin, ning Plika koduigatsusest tuleneva tujukuse (poleks vist ikka tohtinud mitut ööd järjest kodust ära olla, ta oleks tahtnud kiiremini tagasi tulla… Aga varem on talle Jõgeval väga meeldinud, seekord meeldis ju enamik ajast ka), oli mõnus nagu alati. Sain lõpuks ometi üle vaadata nüüdseks juba kahekuuse põnni, kellest ma polnud isegi mitte pilti näinud. Oo, ja ta oli muidugi armas, kuidas teisiti oleks saanudki. Poisist pealtnäha poole pisem, ehkki see mulje jäi peamiselt tänu Poisi suurele peale 😛 Novot, igatahes olen ma nüüd suisa neljakordne tädi!

Ja kujutage te ette, ma unustasin tittedest koos pilti teha! Peaaegu üldse unustasin pildistamise ära, ainult paar üksikut klõpsu oma lastest tegin.

CIMG2206

Aga muidu oli tore. Sai kõigest räägitud – tittedest ja elust, muredest ja rõõmudest… Sain ajakirju lugeda 😀 Ma seda alati sinna sattudes teen, kõik värskemad pered-kodud-värgid ahmin sisse. Leidsin ühe ülihea artikli kaheste kohta, mis mind ülihea raamatuni juhtis, sain valgustatud oma vitamiinipuuduse kohta, sain tittesid nunnutada, sain niisama vedeleda.

Abikaasa sai saunas käia ja Tartus käia ja sõpradega olla.

Aga tagasiteel tegin endale liiga, lippasin mantlita auto ja majade vahet (meil oli enne kodu kolm vahepeatust). Esmaspäeval tuli hirmus palavik, teisipäeval toibusin, eile oli juba suht hea, öösel jäi Plika haigeks, minul on seljavalu ja muud väiksemad hädad, mis teotahte ära võtavad ja adekvaatset lastega tegutsemist pärsivad. Õnneks sai Abikaasa peale ühte töölt tulema (elagu ületunnid), seega on ta mul siin abis olnud.

Aga Plikaga on üpris kehvasti, palavik ja nohu ja väike köha ja silmadest tuleb ka mingit jama. Homme hommikul on Poisil massaaž, ema läheb temaga, mina samal ajal Plikaga perearsti juurde, kellel ka õnneks hommikupoolne vastuvõtt. Vast ei ole midagi liiga hullu, vast ei tule ka täna väga kehv öö… Praegu õnneks magab.

Oo, ja me saime lõpuks oma voodi kätte! Aga sellest pikemalt mõni teine kord, praegu rohkem ei jõua.

CIMG2216

PS. Kas ma olen naiivne, kui loodan, et saan Plikal tuka välja kasvatada – et kui see teda tõeliselt segama hakkab, on ta nõus klambreid/kumme üle paari minuti peas hoidma? Või peaks lihtsalt alla andma ja jälle tuka lõikama? Nii tahaks välja kasvatada…

PPS. Kas infrapunatermomeetril peavad tingimata olema vahetatavad otsikud, kas seda ühte siis ei saa puhastada? Leidsin ühest Pärnu apteegist sellise, raha on jube vähe ja nii edasi. Plika keeldub tavalist kraadiklaasi endale ligi laskmast, meelita, kuidas tahad…

Kergelt pääsesin

Palavik oli eile lõpuks stabiilne 39, värisesin lihtsalt terve õhtu voodis, korra isegi oksendasin ja kartsin meeletult, et olen jälle kõhuviiruse külge saanud (liikuvat ju praegu jälle ringi) – viimased korrad olen sellega haiglasse tilgutite alla sattunud, tõesti enam ei tahtnud.

Igatahes läks hästi, kõht on korras, süda rohkem pahaks ei läinud, sidrunivesi pani küll sees keerama, aga tavalist vett sain juua. Magasin kuidagi öö maha ja hommikul kell pool kuus oli juba selline nälg, et pidin kohe kööki sööma minema 😀 Mõtlesin küll, et ei tea, mida ja kui palju võib, äkki ikka kõht ei kannata… Sõin maitsestamata jogurtit ja paar kiivit, ei juhtunud midagi. Siis võtsin peavalu vastu ühe Paracetamoli ja magasin veel kolm tundi, pärast seda oli juba täitsa inimese tunne. Palavik oli varahommikul 37.4, rohkem pole kraadinud, peakski jälle…

EDIT: Juhhei, palavikku pole enam! Paracetamol ja magamine aitasidki viimasest jupist üle saada. Kusjuures ainult palaviku pärast ma poleks ilmselt rohtu võtnud, aga see peavalu oli vastik. kaks kärbest ühe hoobiga 😛

Abikaasa sai ennast täna poolest päevaks vabaks võtta – Poisil oli kell kaks massaaži aeg, viis ta ise sinna. Mina olin selleks hetkeks suht väsinud, üritasin voodis puhata. Plika jäi pärast Abikaasa ära minekut kööki välisukse juurde võtmetega mängima, aga iga kord, kui uks lahti teha, tuleb sealt ju pahvakas külma õhku… Mul ei olnud jõudu ega kannatust temaga seal seletada, võtsin lihtsalt võtmed käest, keerasin ukse lukku ja läksin voodisse tagasi. Kisa oli siis muidugi taevani, tükk aega nuttis ja virises. Mul olid närvid püsti, karjusin tema peale, et ta vait jääks. Sain muidugi ise ka aru, et nii ei tohiks, aga no ei jõudnud noh… Natukese aja pärast ütlesin talle rahulikult, et kui ta midagi tahab, siis öelgu või tulgu minu juurde, aga virisemist ma ignoreerin, olen liiga väsinud. Tükk aega hiljem ta tuligi minu kõrvale, rahunes maha, naeratas ja jäi mu kätt hoides magama. Ma ise ka magasin ja üles ärgates avastasin, et ta on voodisse pissinud.

Nüüd on hirmsad süümekad, et lasin tal niiviisi nutta, pole ime siis, et pärast kurnatult magama jäi (potil ju ka enne ei käinud) ja õnnetus juhtus. Lisaks pean hakkama kattemadratsi katet pesema ja vaatama, kuidas kattemadratsit ennast kuivaks saada. Uhh, suur töö, ei taha mõeldagi. Alumine madrats on õnneks kuiv ja pesumasin on ju küll suur, aga ikkagi…

Nojah, omad vitsad peksavad.

Vähemalt kõhuviirusest pääsesin, eks 😀

Meeldivalt lihtne

Üllatusin meeldivalt elektri näite teatades. Vanasti tegin seda meili teel, ei teadnudki, et netis muud võimalust on. No see iseteeninduse värk eeldab tegelikult nagunii, et teatab see, kelle nimel leping on. Igatahes sisenesin kenasti panga kaudu, panin näidu kirja ja oh imet – kohe avanes ka võimalus arve ära maksta. Nii ma siis maksingi, poole kuu eest 108 krooni (67 kWh). Harjumatult vähe – viimati Tähtveres elades kütsime ju elektriga lisaks, arved olid alati üpris “kenad”.

Igatahes väga mõnus on, et kohe pärast näidu teatamist ka arve ära maksta saab 🙂

Näe, just saadeti “ametlik” arve meili peale ka – vähem kui pool tundi pärast näidu teatamist. Väga peen!

Majaomaniku mõtisklused

Kõlab uhkemalt, kui asi seda tegelikult on, eks 😛 Aga tööde olemuse põhjal peame ennast tõesti pigem maja- kui korteriomanikeks.

Meil on hetkel ühine postkast – on küll kavatsus endale teine panna, aga kogu aeg ununeb ja ega see pole ka mingi prioriteet, meile tuleb väga vähe posti. Ainult naaber peab seda vähest siis kogu aeg ära tooma. Täna tõi veelepingu, mis lõpuks saadeti – selle peale tuli meelde, et kuu lõpp on, peab ju näite teatama. Elektriga on harjumuspärane – alati on seda netist tehtud. Vee näite oleme seni aga vaid korteriühistu postkasti viinud, Tartus Tähtveres elades tegeles sellega ülemise korruse elanik, meie jätsime talle ainult raha. Nüüd peame ise helistama… Ja seda soovitati varem teha, kui kuu viimasel päeval, et kiiremini liinile pääseda. Nii palju siis sellest 😛

Igasugu torujamad meil ei lõppe. Viimati mainisin vist seda, et Abikaasa vahetas kogu köögi kraanikausi all oleva kaadervärgi välja, aga vesi voolab hoolimata torusiili kasutamisest ikka liiga aeglaselt ära ja toru laseb kuskilt läbi kah. Noh, see ummistus läks kohe nii kapitaalseks, et midagi ei läinud enam alla. Pmst elasime siin peaaegu nädala nii, et köögi kraanikausist voolas vesi all olevasse ämbrisse ja kui see täis sai, kallasime vetsu. Kulus ära, sest loputuskasti süsteem on endiselt katki (pole jõudnud uurida, kas me saaks ka selle nii kergelt ja odavalt välja vahetada, kui Ülle ühes kommentaaris kirjutas) ja selle veega täitmine käib mäletatavasti hirmrasket veenuppu keerates, mida mina teha ei jõuagi, Abikaasa ainult.

Igatahes jah, ökoelu missugune – nõusid pesin VÄGA vähese veega ja kõik see vesi läks teist korda vetsus kasutusse, nagu kahefaasiline veesüsteem muiste, eks. Õnneks sai Abikaasa selle torumeeste julla, no see hirmus pikk traat või voolik, mida torru vändata, köögi saime nüüd korda, vesi läheb ilusti ära ja toru tänu sellele enam ka läbi ei lase.

Aga nüüd paistab vetsus mingi ummistus olevat – kui vett tõmmata, siis vahel jookseb pott seda alguses täiesti täis, siis läheb õnneks aeglaselt ära (siiani vähemalt on läinud). Midagi tuleb igatahes ette võtta ja võimalikult kiiresti. No ja loputuskasti parandada… Ja siis loota, et kogu see kaadervärk peab nii kaua vastu, kuni suuremat remonti tegema hakkame ja torud välja vahetame. Eeldusel, et meil selleks kõigeks ka raha jätkub 😀

Hetkel harin ennast interneti abiga maja välisseinte värvimise ja soojustamise teemadel. Kui ehitajaga enne ostmist siin vaatamas käisime, ütles ta, et peaksime oma eelarvega välja tulema, aga esiteks polnud meil siis nii suuri plaane, teiseks käis jutt ainult ühe otsaseina soojustamisest, teised mõtlesime hilisemaks jätta. Ühel on lihtsalt niiskuskahjustus, ei kannata oodata. Igatahes jõudsime nüüd selleni, et siin on ikka üpris s*tt soojapidavus ja oleks mõttekas kõik korraga ette võtta. Mis omakorda lisaks veel kõigi akende vahetuse, sest meie uutes plaanides peaks seda nagunii tegema.

(Õigemini uute plaanide järgi peaks kolm akent välja vahetama ja üks-kaks juurde tegema, mõned võiks hädapärast hilisemaks jätta, aga esiteks ma eeldan, et äkki saaks terve korruse aknad tellides veidi soodsamalt, kui mitmes väiksemas jaos vahetades, teiseks kui nagunii kogu seina soojustamine ja renoveerimine käib, siis ikka peaks kõik aknad ka kohe välja vahetama, üks töö kõik).

Ühesõnaga kui tollele ühele seinale planeeritud kulu oli ca 10k, siis nüüd on meil 25 ruudu asemel mõttes 150 ruutu seina korraga ära soojustada, katta ja värvida… Ok, see viimane pindala on küll koos akendega, nende arvelt läheb natuke maha. Samas kui aknaid on praegu kaks suurt, kaks väiksemat, kaks imeväikest, aga uute plaanide kohaselt tahaks ühe imeväikese ja väikese asemel teha suure akna ja terrassiukse, lisaks lihtsalt juurde üks või kaks akent ja kahe suurema asemele tahaks vist veidi väiksemaid ja… Üks väike on juba praegu ära vahetatud plastiku vastu, aga me ülejäänud tahaks puidust panna ja…

Uhh, te nüüd kujutage ise ette, kuidas eelarve paisub. Ja sees on ka veel vaja ühte, teist ja kolmandat teha 😀

Einoh, mul on lotopilet ostetud. Ja üleüldse – ma olen endiselt kindel, et kui midagi väga vaja on, siis küll leiab ka võimaluse. Ühel või teisel viisil peab kõik vajalik raha kuskilt tulema!

Ahsoo, seda ka veel muidugi, et TEGELIKULT oleks kahtlemata kõige loogilisem KOGU maja korraga ära soojustada ja värvida, seega ka teine korrus. naabritel ei saa seal kuidagi soojem olla kui meil siin all, eraldi nad ülevalt midagi rohkem teinud pole. Seda küll muidugi, et teisel korrusel on üldiselt alati soojem, soe õhk ju tõuseb üles. Igatahes on mul tunne, et nad ei arva midagi sellest, kui me teeme ettepaneku kevadel või suve alguses kogu maja ära soojustada ja värvida, ma ei usu, et neil tagataskust selline summa võtta on. Kaasomandi võlud. Aga ei, naabrid on muidu toredad, me pole seda plaani nendega isegi veel mitte arutanud ja kui nemad kuidagi ei taha, siis meie oma korruse saame ikkagi ära teha, tuleb lihtsalt võimalikult sarnane värv valida, siis pole vast väga hull vahe.

Ja kas keegi oskab kommenteerida väidet, et kollane värv on välisseinale halb valik, kuna läheb räpaseks, mistõttu tuleb iga paari aasta tagant üle värvida? Ma kuskilt mujalt jälle lugesin seda, et tumedad värvid pole kah head, sest tõmbavad liigselt päikest ligi, heledad ja pastelsed toonid oleks paremad. See kollane küll kuidagi pastelse mõõtu välja ei anna…

Oh, palju põnevaid küsimusi. Tegelikult, nagu ma aru saan, oleks enne renoveerimist mõttekas üldse soojusaudit teha. Aga kellel küll selleks raha olema peaks? 😛

Hoolimata sellest, et siin tuleb tõenäoliselt tunduvalt rohkem tööd teha, kui esialgu arvestasime, on ikka hirmus hea tunne, et just siin elame. Nii mõnus koht on!

Scroll to Top