kodumajandus

Kust leida inimest, kes oskaks nõustada küttesüsteemi asjus?

Me oleme viimastel päevadel aktiivselt kodukujunduse ja remondi teemadel arutanud ning jõudnud selleni, et enne, kui mingit remonti üldse tegema hakata, peaksime endale selgeks tegema, mis saab meie küttesüsteemist.

Ma olen siin seda kunagi kirjeldanud ka, aga kirjutan uuesti.

Seda poolt, kus me praegu elame, kütab pioneer pliit – väiksemat tuba soojamüüriga, suures toas radikad, pliit teeb ka sooja vett.

Vannituba ja teise poole suuremat tuba kütab ahi, mille uks on vannitoas. Me ei küta seda ahju, hoiame selle asemel ust lahti, on piisavalt soe. Ei taha ka vannitoast ahju kütma hakata, tahaks selle asemele põrandakütet – suvel ju ahju ei küta, aga niiskuse vastu oleks põrandaküte ideaalne.

Teise poole kööki ja väiksemat tuba kütab teine pliit oma soojamüüriga. Selle pliidi asemel oli kunagi ahi, mis küttis tervet teist poolt (vannituba ja sealset ahju ju varem polnudki).

Meile endile tundub praegu kõige loogilisem nii, et pioneer pliidi jätame alles, vannitoas vahetame ära boileri sellise vastu, mida saab kütta nii puudega kui elektriga (et suvel ei peaks sooja vee saamiseks pliiti kütma), paneme sinna põrandakütte, ahju üldse ei kasuta. Teiselt poolt lõhume pliidi välja ja ehitame asemele ahju, mis kütaks tervet teist poolt – nii nagu vanasti oli.

Lisaks peaks juurde panema mingi lisakütte, mis hoiaks temperatuuri stabiilsena, sest hetkel viskan ma päev läbi puid pliidi alla, mingil ajal lähen ju aga tööle ja lapsed lasteaeda, kodus pole päeval kedagi. Reisimas käies on juba praegu keeruline, tagasi tulles on täielik hundilaut. Lisaküttena tundub kõige mõttekam olevat õhksoojuspump.

Aga need kõik on vaid meie mõtted. Me ei oska hinnata oma pioneer pliidi olukorda, töökindlust, moraalset vananemist. Ehk pole üldse mõtet seda alles jätta, sest kui peaks katki minema, tuleb ikka kõik uus süsteem panna ja selleks meie värske remont üles künda. Puupliiti samas kööki kindlasti tahaks…

Ühesõnaga oleks asjatundja nõu vaja. Kedagi, kes oskaks hinnata praeguste kütekollete seisundit ning soovitada optimaalseimat lahendust tulevikuks. Aga kust selliseid leitakse? Meil pole mitte kõige õrnematki aimu.

Otsin saksa keele abi veetesti mõistmiseks

Ostsin Loodusperest kunagi veetesti, unustasin selle mõneks kuuks kapinurka ja otsustasin täna ära teha. Õpetuse olin saanud hiljem meili teel, aga see on vaid ühe testi kohta kolmest ja tulemus paneb kukalt kratsima. ühesõnaga… Kes aru saab, see seletagu ja tõlkigu.

Nii, vee karedus. Peaks ometi lihtne ja lollikindel olema, eks. Ma ütleks, et mul on kolm ruutu roosad. Mida see siis tähendab? Pildi pealt järeldaks, et kolm roosat ruutu tähendab üle 14, mis tähendab järelikult, et väga kare? Sain ma õigesti aru?

CIMG2862

Selle testi kohta oli õpetus olemas. Seletuses öeldi, et äärmine ruut näitab nitraate ja teine nitriteid, mida ei tohiks kunagi joogivees olla. Panin pildile kõrvuti testimata ja testitud riba – nagu näete, siis muutus mul see teine nagu rohkemgi. Pildi järgi aru saada, milline tulemus on, on nagunii suht võimatu – need värvid pole samad, mis kaardil ja erinevalt eelmisest testist ei muutu ju värv, ainult selle tumedus. Ja üleüldse jääb kaardilt mulje, nagu need ruudud peaks täiesti valged olema, kui mingit sisaldust pole. Tegelikult, ma eeldan, on see valge siiski tegelikult beežikas-kollakas ruudu värv enne testi tegemist ja sealt siis tuleb kuidagi enda suva järgi vaadata, kui palju need ruudud tumedamaks muutusid. Või mis.

Nii et kas ma peaks minema kuskile pröökama, et meie joogivesi sisaldab nitriteid või…?

CIMG2863

pH testi ma ei teinud, sest ma polnud kindel, kas juhendist õigesti aru sain (kareduse oma paistis nitraatide omaga sama olevat). Ma eeldan, et äkki pean seda riba minut aega vees hoidma ja siis vaatama. Või? Ja tulemuste osa võite mulle ka ära tõlkida, et ma pärast testi tegemist aru saaks, mis värk on.

CIMG2866

Põnev, aga suht ebatäpne. Ja feil muidugi, et eestikeelne juhend nii puudulik on. Karbis polnud midagi, sain selle meili teel, Äkki neil on hoopis kolm eraldi dokumenti, et muudes on teised testid ka olemas… Ei tea, aga kuna reede õhtul testi tegema juhtusin, loodan blogi kaudu kiiremini abi saada kui esmaspäeval.

Hm, peaks ehk üldse Google Translate’i kasutama… Aga ma ei viitsi sisse kirjutada seda kõike praegu. Ja ma pole enivei kindel, kui adekvaatselt see töötaks – eesti-inglise on ju naljanumber.

Igasugu mõtteid (kahjulikest) kiirgustest

Kunagi kirjutasin raadiosaatja/beebimonitori ostmise plaanist ja kommentaarides juhiti tähelepanu selle kiirguse kahjulikkusele. Ma siis natuke googeldasin ja uurisin, lugesin siit ja siit ja siit… Turtsusin pahuralt, et elamine tuleks üldse ära keelata, sest kõik on nagunii kahjulik, mõtlesin seda teemat blogis veidi pikemalt käsitleda, aga ilmselt polnud aega või viitsmist, nii et unustasingi kõik ära. Beebimonitori kah ei ostnud – avastasin, et kuni elame vaid ühes pooles, on akna tagant viginat kuulda küll, aia kaugemates nurkades ju keset talve aega ei veeda. Seega lükkasime monitori ostu nii kauaks edasi, kuni ilmad piisavalt soojad ja reaalset vajadust tunneme. Kunagi kevade poole kindlasti ostame, aga siis mitte raadiosaatja, vaid mõne suurema raadiusega, 600 vms. Eks näis.

Täna tuli jutuks mikrolaineahi, seoses titetoidu soojendamisega ja üldse. Mul on alati mikrokate vastu sügav antipaatia olnud – mõnes üürikas on küll olnud, aga seisis praktiliselt kasutamata, oma koju kindlasti ei taha. No igatahes – täna lugesin üht asjalikku foorumiteemat, kus kohe alguses on päris kenasti ära kirjutatud hulk põhjusi, miks mikrolaineahi halb on. Ma tean, et paljud vaidlevad mulle vastu, et alati on nii poolt- kui vastuargumente, erinevaid uuringuid, mis tõestavad nii ühe ja sama asja kahjulikkust kui kasulikkust. Aga mina igatahes usun siiralt, et mikroka kasutamine mõjub toidule halvasti – tsiteerides Abikaasat: ei julge öelda, et just kahjulikult, aga igatahes on see surnud toit. Ja mul pole absoluutselt raske toitu pliidil soojendada.

Ühtlasi tuletati mulle meelde tõsiasi, et keetmine just kah igasugu juurikate vitamiinisisaldusele hästi ei mõju, selle peale tuli meelde, et meie ustav aurutaja, mis sai kolimise käigus koristades kappi ära pandud, tuleks jälle aktiivselt kasutusse võtta. Nii et öelge teie, mis tahate – mina olen väga tugevalt seda meelt, et kui vähegi võimalust, võiks keetmise asemel aurutada ja praadimise asemel ahju kasutada. Mikrokat koju üldse mitte muretseda, beebitoit sealt kindlasti eemal hoida (purgitoit on küll juba nii ehk naa “surnud”, aga ma annaks sedagi pigem toasoojana, kui mikros soojendatuna – kui kuumas vees soojendamise varianti pole) ja üldse kasutada mikrot vaid siis, kui tõesti vaja on. No näiteks tööl lõuna soojendamiseks on see sageli asendamatu – siis muidugi.

Nojah… Aga jätkates kiirguse teemadel 😀 Siis tegelikult arutasin seda teemat Abikaasaga juba tookord ja mõtlesime, et TEGELIKULT saaks ju paljugi ise ära teha. Tegelikult poleks raske panna arvutid kaabli taha ja wifit üldse mitte kasutada. Lauatelefon on meil praegu puhtjuhuslikult juhtmega – ebamugav, aga tervisele kasulik. Tegelikult oleks täiesti okei ka see, et kodus olles on mobiilid välja lülitatud – enne tuleks lihtsalt sõpradele-tuttavatele teada anda, et kui mobla väljas, helistagu lauatelefonile. Kõneminuti hind on ju nagunii sama.

Igasugu muust kodutehnikast ma parem ei räägigi, kõik vist vähemal või rohkemal määral kiirgab. Mida vähem tehnikat seda parem – üldiselt on vist nii.

Induktsioonpliidi kohta lugesin ja otsisin pikalt, lõpuks otsustasin, et ei taha – pigem jäägu tavaline keraamiline, hind räägib ka viimase kasuks. Pürolüüsahi tundub ka umbepeen asi olevat, selle koha pealt ma polegi suutnud otsustada – ma olen füüsikas ohmu ja täpselt ei jaga, aga endale tundub, et ahi küpsetab toitu ikka tavalisel kombel, nii et kui see isepuhastuv värk ka kuidagi mingi kiirguse abil toimib, siis toitu sel ajal ju ahjus pole. Kui ma nüüd valesid väljendeid kasutasin vms, siis ärge lööge – see teema on mulle tõesti segane. Aga ahju küürimine on nõme, ma hea meelega ei teeks seda 😛

Nojah, siis on veel need toredad kiibid, mis peaks laineid muundama, et need inimesele vastuvõetavamad oleks, mulgi on telefonis ja arvuti küljes, ema kunagi andis 😛 Nendegi kohta on väga vastakaid arvamusi – ühed on kindlad, et pettus, teised sama kindlad, et toimib.

Ja siis on ju veel võimalus arvuti kõrvale igasugu kivikesi ja lilli panna. Ma tegelikult täitsa usun, et see kõik aitab mingil määral kaasa.

Minu küsimus on peamiselt selles – kui palju sellest kõigest, mida ma teha võiks, ka kasu on? Kui naabritel on ikka wifi ja kui mobiilide tugimastid on ikka igal pool ja… No teate küll. Mina võin ju ponnistada, aga ümbeeringi on ikka minust sõltumatut jama.

Ma ise arvan, et mingit kasu mu pingutustest ikka oleks – neid kiirgusi, mis meie peret kõige lähemalt ja raskemalt mõjutavad, saame ju ikka ise vähendada. Kasutada võimalikult vähe tehnikat, wifit ega juhtmeta telefoni üldse mitte, moblad kodus väljas hoida, arvutitele-mobladele kiibid peale kleepida, igale poole kive ja lilli panna. Miks mitte? Nojah, hulluks ei tasu minna, igasugu taolisele nännile üüratuid summasid kulutada, oma elu ebamugavaks teha ka mitte. Aga mitmete asjade puhul pole küsimus mitte niivõrd mugavuses kui ümber harjumises.

See, et me kiirgust ei näe ega tunne, ei tähenda, et see poleks kahjulik. Igasugu vaidlus mahetoidu mõttekuse teemal on ju tegelikult väga sarnaste argumentidega – ühed ütlevad, et kõik tarbivad tavalist ja midagi pole juhtunud, teised väidavad, et just viimaste aastakümnete jooksul on toit säilitusainete ja kemikaalidega p*rse keeratud ja igasugu moblade-wifide kasutus laialt levima hakanud, mingeid põhjapanevaid järeldusi ühe ja teise kahjulikkusest ei olegi veel võimalik teha. Eks aeg näitab.

Ei kavatse arvutist loobuda ega telefoni teel vähem kättesaadavam olla, aga tegelikult pole ju vahet, kas rääkida mobla või lauatelefoniga, tegelikult pole ju mingit häda, kui arvuti küljes on üks kiip, kõrval kivike või lill. miks mitte? HALBA see ei tee, hästi võib aga küll mõjuda.

Sellised mõtted siis tänasel kaunil õhtul. Olete teretulnud kaasa mõtlema ja vastu vaidlema – see teema huvitab mind väga.

Eurost ja hinnatõusust

Ma sattusin üle pika aja jälle tarbija24 lehte lugema ja mitte eriti üllatavalt käiatakse seal hinnatõusu teemadel.

Minu meelest on igasugu lepped ja lubadused, et euro hinda ei tõsta, puhas idiootsus. Igal pool on tõusnud, miks Eesti peaks erand olema. Aga ma pean tunnistama, et ma ei võta seda hinnatõusu ka väga traagiliselt. Vastupidi, ma lausa ootan, et kõik oma hinnad ära ümardaks, et natukenegi lihtsam arvutada ja arveldada oleks! Loodan naiivselt, et ehk mõni ettevõte ei kasuta eurot vaid selleks ära, et kõiki hindu kõrgemaks ümardada, vaid lähtub sellest, kuspoole ümardades väiksem vahe tuleb. Mõned asjad veidi odavamaks, mõned veidi kallimaks – ja elu lähebki edasi.

Meie jaoks on eurodes mõtlemine sellevõrra kergem, et oleme tänu Londonile harjunud naeltes arveldama, vääring on neil ju väga sarnane. Aga pean tunnistama, et nüüd tunduvad paljud asjad tänu väikestele hinnanumbritele odavamad 😀 Ja kuigi ma tean, et nüüdsest peaks iga senti eriti hoolikalt lugema, siis ega ma seda ikka ei viitsi teha küll. Igasugu hinnavahed tunduvad nüüd eri kauplustes palju väiksemad.

Õnneks on meie perel praegu nii palju raha küll, et ainult mööda sooduspakkumisi jooksma ei pea. Muidugi jälgime neid ja näiteks mahla ostame alati siis, kui kampaaniad on – virsikumahla veame koju ikka 20 kaupa, viimati oli Largo oma 75 senti. Juustu toob meile Abikaasa ema kolmekiloste lattide kaupa kuskilt Torist, kus tootja oma pood ja kilo hind tunduvalt soodsam… Ja nii edasi. No ja muidugi igal võimalikult juhul on põhirõhk pigem kvaliteedil, värskusel, kodumaisusel, puhtusel… Mitte niivõrd hinnal.

Ühesõnaga las ümardavad. Loodetavasti mitte alati ülespoole. Meie sinna nagunii muud teha ei saa, kui oma ostuotsused hästi läbi mõelda ja tarbida vaid seda, mida tõesti vaja on. Ise vedasin just ökopoest kaks kotitäit kaupa koju. Mahekraami on nüüd ka kergem osta, hinnavahed tunduvad väiksemad 😀

Rohkem planeerimist ja paremini läbi mõeldud oste teile kõigile!

Mõnus õhtu

Tänu reisile ja Plika haigusele on unekool viimased päevad tagaplaanile jäänud – Poisi graafik on sassis, Plika haiguse tõttu viril ja viimased ööd pool aega meie voodis maganud, et me ise üldse magada saaks. Täna ärkasime kõik alles kümnest. Poisi lõunauni nihkus tunni edasi, aga lõppes tavapärasest varem, selle aja jooksul tuli teda lugematu arv kordi kõigutamas käia. Õhtune toauni lõppes juba siis, kui tavaliselt algab. Plika lõunauni jäi üldse vahele, mistõttu ta oli terve õhtu viril.

Otsustasime, et antud asjaoludel tundub kohane lapsed tund varem ööunne panna. Alustasimegi rutiiniga kell seitse ja poole kaheksaks olid mõlemad oma voodis. Plika oli väga viril ja nuttis kõva häälega, üritas mitu korda välja tulla – aga kustus juba 12 minutiga, oli ikka väga väsinud. Poiss hakkas Plikast paar minutit hiljem jorisema, see kestis ehk veidi üle veerand tunni, siis magas temagi. Juba enne kaheksat olid lapsed ööunes, Ennekuulmatu!

Pool üheksa nuttis Poiss viis minutit läbi une, aga magas siis edasi – meie sekkumist polnud vaja. Siiamaani on nüüd vaikus olnud.

Mina kirjutan jaanuari oste Excelist paremasse eelarveprogrammi ümber. Kõik ostud ja väljaminekud, ükshaaval, igast leivast ja hapukoorest alates. Ja naudin seda kah veel. Segane olen, vaat mis 😛

Olengi omadega peaaegu valmis. Siis kiirelt duši alt läbi ja pärast seda on plaanis The Social Network… Kui just Abikaasa arvuti ekraan jälle üles ei ütle, see on tal vahel kombeks 😛 Minu arvuti on nii puu otsas, et filme vaadata ei saa, ei vea välja.

Scroll to Top