…seekord viimane, jällegi peamiselt vanaema rõõmuks. Kõik kolm sai tehtud pühapäeval, aga mõtlesin, et panen väikese vahega üles, on põnevam. Teate küll, milleks kõik kommid ühe õhtuga ära süüa, kui nendest saab mitu õhtut rõõmu tunda 😉
…kus Plika teeb lihtsalt nägusid ja muid tükke ning on muidu armas. Ma ausõna ei eelda, et enamik teist peaks viitsima minutite kaupa võõraste tittede videosid vaadata (isegi mina tihti ei viitsi), aga vanaemale ja tädidele kindlasti meeldib 😉
Jajaa, mul on sellele kostüümile sobivamad kindad ka, maasikatega ja puha… Aga need on poolenisti valgest lõngast, nii et mänguväljakul lörtsida ei raatsi 😛
Plika jäi magama kümme minutit üks läbi. millalgi poole kolme paiku ärkas nutuga ja ajas ennast voodis püsti. Rahustamiseks läks veidi aega, aga siis jäi ta üllataval kombel mu sülle taas magama.
Ikka veel magab… Kolm ja pool tundi.
Kaua võib? Lõunat ta eriti ei söönud, snäkiaegki juba möödas… No vahet pole – Abikaasa läheb täna pärast tööd ülemuse sünnipäeva tähistama ja jõuab ilmselt alles poole öö ajal koju, mis tähendab, et mina üksi nagunii süüa teha ei viitsi – eks saame siis kuidagi niisama hakkama. Ja pole häda, kui söögiajad nats paigast nihkuvad, üks päev ju võib!
EDIT: Ärkas viis minutit viis läbi, seega magas pea neli tundi. Hämming – tavaline on teatavasti kaks, üle kolme pole enam teab mis ajast saati tulnud…
Kuna plika juba mõnda aega oma voodis probleemideta ja kiiresti magama jääb, otsustasime, et oleks aeg harjutada teda seda iseseisvalt tegema. Eile õhtul ja täna lõuna ajal katsetasin varianti, kus panin Plika voodisse ja läksin ise minema, aga jätsin magamistoa ukse lahti. Õhtul oli toas pime, läbi ukse paistis veidi hämarat elutoa valgust, lõunasel ajal on toas hämar (kardinad ette tõmmatud), uksest paistab päevavalgust, mis pole aga otsene, seega on siiski piisavalt hämar.
Ja õnnestus! Mõlemal korral oli veidike viginat, nii et laulsin nurga tagant salmikese karumõmmi unelaulu, selle peale rahunes aga kohe maha ja paari minutiga oli täielik vaikus majas. Loodetavasti lähevad edaspidised korrad sama libedalt 🙂
Ju see lahtine magamistoa uks, veidike valgust ja kõrvaltoast kostev arvutiklahvide klõbin või vaikne muusika tekitavad tunde, et me oleme lähedal. Päris pimedasse tuppa kinnise ukse taga üksi jäädes oleks kohe nutt lahti – uks kägiseb ka vastikult, nii et ei saa märkamatult ära “hiilida”. Minu jaoks pole aga mingit vahet, kas uks on kinni või lahti – need 10 min, mil Plika magama jääb, võime ju vaiksemalt olla, siis saab ukse kinni tõmmata ja ongi korras.