plika

Suvesoojust nautides

Imelised ilmad… Kui laupĂ€eval sĂŒnnipĂ€eval kĂ€ies veel ei uskunud, et tĂ”esti saab NII soe olla ja vaevlesin mustade teksadega, siis pĂŒhapĂ€eval kraamisin pĂ€evitusriided vĂ€lja 😛

Rannas sai eelmisel nĂ€dalal kĂ€idud suisa kahel korral. TööpĂ€eva Ă”htutel, kusjuures, nĂ€dalavahetusel selleni ei jĂ”udnud 😀

NeljapĂ€eval olime lastega kolmekesi. Nemad ehitasid lĂ”ksu, mina lugesin raamatut. TĂ€ielik idĂŒll.

Kuniks ilma antakse, mööduvad tööl lÔunapausid sellist vaadet nautides:

Reedel ĂŒhinesid rannaretkega ka Kaidi ja tema Ă”epoeg. Ütleme nii, et oli tunduvalt vĂ€hem idĂŒlli ja rohkem lĂ€rmi 😀

Liivakast on viimased aastad hĂŒljatud – sellises vanuses mĂ€ngitakse liivaga ainult rannas, ehk paremal juhul ka pargis. Igatahes mitte oma aias, see oleks ometigi liiga titekas. On kĂŒll olnud plaanis majale alumine korrus “ehitada”, aga ei tea, kas see ka kunagi teoks saab. Seniks keegigi vĂ€hemalt naudib 😀

TĂ€na Ă”htul jĂ”udsin kiiges peesitades peaagu terve raamatu lĂ€bi lugeda…

…ja lugemise taustaks oli selline vaade 🙂

Ja nii palju pilte on tegemata… EmadepĂ€ev oli ja aias Ă”itsevad tulbid ja…

SĂŒnnipĂ€ev maal

Kui ma nĂ€gin, mis kohvitopsil kirjas oli, siis puhkesin naerma ja lĂ€ksin sobivat tausta otsima, et pilti teha. Sai mu meelest pĂ€ris hea kaader. Kusjuures ma ei jĂ”udnudki Birgiti kĂ€est kĂŒsida, kas need topsid olid juhuslik ost vĂ”i siis teadlik valik 😛

Ja Ă€rme siinkohal ĂŒhekordsete nĂ”ude teemat tĂ”stata, eks – alati saaks ilma, aga vahel on nii palju mugavam. Avastasin, et meil on Birgitiga ĂŒhesugused tugevad plastikust söögiriistad, mida me oleme mĂ”lemad aastaid pesnud ja taaskasutanud, nii et see ka natuke loeb, eks 😀

Keeleharjutustest :)

Liivi kirjutas mĂ€rtsi alguses pika postituse lastega ortodondi juures kĂ€imisest. Kuna mul tuli nĂŒĂŒd ka tahtmine oma kogemust jagada, siis kopeerin alustuseks siia oma kommentaari tema blogi alt – see sai sinna peaaegu et omaette postituse pikkune, hea nĂŒĂŒd Ă€ra kasutada, kogu taust on lahti seletatud 😀

Meil kĂ€isid lapsed kogu lasteaiaga hambaarstil. Sealt suunati mĂ”lemad edasi ortodondi juurde. Sealt edasi mĂ”lemad keelekida lĂ”ikusele. Poisil ainult alumine, Plikal ĂŒlemine ka. LĂ”ikus oli kevadel 2016, mina tookord kaasa minna ei saanud, kĂ€is Eksabikaasa. PĂ€rast lĂ”ikust oleks pidanud tegema usinalt keeleharjutusi, mida mulle korra mainiti, nende tĂ€htsust ega olemust aga mitte, nii need kĂ”igil ununesid.

Eelmise aasta lĂ”pus suunas laste hambaarst nad mĂ”lemad taas ortodondi juurde ja Poisi mĂŒofunktsionaalse terapeudi juurde (ma vĂ€ga loodan, et panin nĂŒĂŒd Ă”ige vĂ€ljendi, sest mul ka ausalt meelde ei ole jÀÀnud, aga ĂŒritasin googeldada ja tundub Ă”ige). Mingi spetsiaalset sorti ortodont, kes too hetk vĂ”ttis vastu vaid Tallinnas ja oli tasuline 1h ja 40€.

PĂ”himĂ”tteliselt, nagu ma hambaarsti jutust aru sain, lastel on keele asend neelamisel vale – Poisil on keel neelates hammaste vahel, Plikal liiga taga
 VIST oli nii 😀 Lahihambumus vist oli ka mainitud, ma ei tea, kas siis mĂ”lemal vĂ”i ainult ĂŒhel. KĂ”ik need vĂ€ljendid lihtsalt ei jÀÀnud meelde ja lĂ€ksid peas sassi.

Mis seal ikka, panime aja, kĂ€isime jaanuari alguses Ă€ra. Kuna Plika oli kaasas, vaadati ka tema selle aja sees “tasuta” ĂŒle. Vaadati suud ja hambaid ja keele asendit ja keelekida, tehti fotosid jne. Plika saadeti uuesti kida lĂ”ikusele – Poisi puhul oli mingi mÔÔt piiri peal ja arvati, et saab harjutustega hakkama. Öeldi, et Poisi suulagi on liiga kitsas ja vb oleks ka vaja mingit aparaati kasutada seal – see olevat aga ortodondi teema. Kuna kohaliku ortodondi juures kĂ€isime Ă”ige pea pĂ€rast seda, siis sealt öeldi, et praegu pole vaja. Pandi ainult Plikale uus kida lĂ”ikuse aeg kirja.

ÕNNEKS hakkas nĂŒĂŒd PĂ€rnus ka ĂŒks mĂŒofunktsionaalne terapeut vastu vĂ”tma, mis tĂ€hendab, et me ei pea enam teise linna sĂ”itma ja suti odavam on ka. KĂ€isime nĂŒĂŒd veebruaris esimest korda tema juures ja poolteist nĂ€dalat tagasi uuesti Plika kida lĂ”ikamas ka.

Ja meil on keeleharjutused, mida tuleks teha mĂ”lema lapsega iga pĂ€ev 3x pĂ€evas. Ja ma lihtsalt ei jaksa koordineerida seda, et need kolm korda pĂ€evas ka tehtud saaks. Hommikul on kiire, pĂ€rast kooli on enamasti mu ema pool, Ă”htul kodus ka muud toimetused, nii et alles Ă”htul enne magamaminekut tulevad meelde need harjutused. Siis saavad need tehtud, terapeut ĂŒtles nĂŒĂŒd siin PĂ€rnus, et kui pĂ€eval ei tee, tehke Ă”htul 3x rohkem. Ja mina peaks kontrollima, et nad teevad Ă”igesti. Ma ei jaksa! Ma olen Ă”htuti lihtsalt NII vĂ€sinud, et ma ĂŒtlen neile, et tehke ja loodan, et teevad Ă”igesti. Ja kui nad on isa juures, ma vahepeal ikka tuletan meelde, et peaks tegema Ă”htuti, aga minu meelest ega keegi ei pea seda seal meeles 🙂

ÜhesĂ”naga mul on ÀÀretult vastuolulised tunded selle kĂ”ige suhtes. Ma olen meeletult tĂ€nulik, et meie hambaarst oskas edasi suunata (terapeut ka kiitis seda eraldi – ĂŒtles, et enamik ei oska selliseid asju vaadata) ja et ma saan asjaga tegeleda, ma kĂ€in kohusetundlikult teraapias ja maksan selle eest ja tuletan neile Ă”htuti harjutusi meelde, aga ma lihtsalt ei jaksa koordineerida seda kĂ”ike kolm korda pĂ€evas ja iga liigutust kontrollida
 Ja uue terapeudiga oli mingi ĂŒks harjutus, mida ei saa teha Ă”htul, vaid mis sisaldab pool tundi joonistamise, lugemise vms vaikse tegevuse ajal puidust spaatli huulte vahel hoidmist, mis mul ka never ever meelde ei tule pĂ€evasel ajal.

Nii et teine pool sellest tĂ€nulikkusest on sĂŒĂŒmepiinad, et mul on vahendid ja ma ei jaksa neid kasutada ja vb keeran oma laste hambumuse tĂ€nu sellele pekki. Mul on praegu suht vĂ€sitav ja raske eluperiood ja iga lisakohustus paneb lihtsalt sisemiselt karjuma. Aga eks ma annan endast parima.

Lihtsalt lohutav oli lugeda, et ma pole ainus, kellele sellist asja soovitati. Ma polnud varem sellest kÔigest kuulnudki. Olen mÔelnud sellest blogida, aga pole jaksanud. Miks krt need hambad ei vÔiks lihtsalt iseenesest Ôigesti kasvada, ah?

Neid pĂ”hjuseid lugedes – kuna ĂŒlejÀÀnud listiga mu meelest probleeme pole, siis meie puhul vist on pĂ€ritud – pudikeelsusega ma kĂŒll ei tea, et mul oleks probleeme olnud, aga minu meelest mu keelekida vb vajaks ka lĂ”ikamist (sest neid laste harjutusi ma kĂ”iki korralikult teha ei saa) ja hambumus ei pruugi olla Ă”ige – aga mulle pole keegi midagi öelnud, et peaks lĂ”ikama vĂ”i tegema 😀 Hambad on sirged ja omal kohal, sĂŒĂŒa saan kenasti. Kas nende kokkupuutepunkt on Ă”ige, pole aimugi – aga tean, et emale nĂŒĂŒd vanas eas öeldi hambaarsti juures, et temal on vale ja sellepĂ€rast ongi hambad nii kulunud. Samas on ta 70 ja oma hambad suus kĂ”ik, nii et tal on sellegipoolest seis hea.

Aga oma lastele tahaks ju ikka parimat
 Nii et
 Katsun anda endast parima. HÀmmastavad vÔimalused on tÀnapÀeval.

Tallinnas kĂ€isime Rita Kalviku juures, kes oli imetore, soovitan soojalt. PĂ€rnus kĂ€isime tĂ€na teist korda Anna Dudkina juures, kes on samuti vĂ€ga tore ja soovitan sama soojalt. Inimesed on erinevad – kĂ”ik arstid ja spetsialistid ei oska ĂŒhtviisi hĂ€sti lastega suhelda, aga nemad on selles mĂ”lemad suurepĂ€rased. Mulle on meeletuks kergenduseks, et saame seda teha PĂ€rnus ja eriti hea meel, et nĂ€dalavahetustel, mil on tööpĂ€evadega vĂ”rreldes tunduvalt rohkem aega ja rahulikum tempo.

Nagu te Liivile kirjutatud kommentaarist vĂ”isite lugeda, olin mures, et ei suuda keeleharjutuste tegemist piisavalt kontrollida – parim, mis ma Ă”htuti vĂ€sinuna suutsin, oli neid lastele meenutada. Seega oli tĂ€na ÀÀretult suur rÔÔm, kui mĂ”lema lapse “arengut” kiideti – Plika keel liigub nĂŒĂŒd, ligi kaks kuud pĂ€rast lĂ”ikust, vĂ€ga hĂ€sti. Poisil liigub ka nii hĂ€sti, et uuesti lĂ”igata pole vaja. Neid harjutusi, mida nad olid kaks kuud kodus teinud, tegid nad tĂ€na terapeudi juures Ă”igesti ja korralikult. JĂ€relikult oli mu panus piisav 🙂

TĂ€na said mĂ”lemad lapsed uued harjutused – tegid need koha peal lĂ€bi ja said vĂ€ljaprinditud paberid ning vajalikud “lisatarvikud” koju kaasa. JĂ€rgmine aeg on kahe kuu pĂ€rast. PĂŒsivate tulemuste saavutamiseks peaks kĂ€ima vĂ€hemalt viis korda. See teenus pole hetkel haigekassa poolt rahastatud, aga iga kahe kuu tagant €40 maksta on meile Ă”nneks tĂ€iesti jĂ”ukohane. Enda hambaarstile maksin viimati €130, see oli tunduvalt valusam laks 😛

Nii et mul on hetkel hea ja kerge tunne. Nii hea meel on, et meie hambaarst mÀrkas ja edasi suunas. Et saame kÀia teraapias PÀrnus. Ja et lapsed on nii tublid ning saavad Ôhtuti harjutuste tegemisega ise hakkama. Katsun neile iga pÀev meenutada ja loodan, et areng jÀtkub sama kenasti kui senini.

Koolis kÀimine on rÔÔm

KĂ€isin tĂ€na ĂŒle pika aja koolis, Plika klassi lastevanemate Ă”htul. Nautisin seda tĂ€iega, nagu tavaliselt. Kohe kiskus pilti tegema.

Siit pildilt pole hĂ€sti nĂ€ha, aga need “lilled” on tehtud ajalehepaberist 🙂

Too riiul ĂŒlaloleva pildi allosas on kunstitunni maalide kuivatamiseks… Tehtud ĂŒhe klassi poisi isa poolt. See nĂ€eb lihtsalt imeline vĂ€lja ja tuli meelde, et pildistasin seda Plika esimese kooliaasta alguses, kuid miskipĂ€rast see pilt vist blogisse ei saanudki – panen siis nĂŒĂŒd:

Ja tolle riiuli pildistasin ka 1,5 aastat tagasi ĂŒles 🙂

Sellised imelised temaatilised joonistused on kĂ”igis klassides kogu aeg. See oli Plika klassis tĂ€na. Ma peaks ĂŒks hetk vĂ”tma aja ja panema ĂŒles mĂ”ned pildid Poisi klassist, tema Ă”petaja jagab neid aeg-ajalt meiega Google Drive’is.

Kas kuskil mujal koolides on veel ĂŒldse kriiditahvleid vĂ”i on igal pool juba magnettahvlid ja markerid?

Oleks pidanud tagumist seina ikka lĂ€hemalt ka pildistama, aga mĂ”tlesin, et saan ĂŒhega hakkama. Laudade asetust muudetakse klassis vastavalt vajadusele ja soovile, hetkel on nii. Ja need vaimustavad nartsissid keset klassi! Ma tegelikult kĂŒll ei tea, kas nad tavalisel koolipĂ€eval ka keset klassi on vĂ”i ainult koosoleku ajaks sinna pandud 😛

VĂ€rviline sein 🙂

Sellise Ă€geda kalendri panime tĂ€na seinale, see on ĂŒhe klassi tĂŒdruku ema kĂ€tetöö:

Paar pildikest tÀnasest Ôhtust ka.

Saime tĂ€na kĂ€tte Alice‘i pakikese – suur-suur aitĂ€h sulle! Muuhulgas oli seal tikkimise komplekt, millest Plika vaimustus. Tundub, et sellest saab tal nĂŒĂŒd hobi – kĂŒsisin juba emalt, kas tal on kanvaad ja mulineed. Viimased tulevad loodetavasti vĂ€lja vanaema korterist, kus nĂŒĂŒd elavad mu onu ja onunaine – neid oli kunagi NII palju seal…

Poisi joonistatud sĂŒnnipĂ€evakaart klassikaaslasele, ei ole kĂŒll vist siin pildil veel pĂ€ris lĂ”petatud. Fantaasiat tal jagub…

Ja kĂ”ige lĂ”petuseks leidsin ĂŒhe pildi 2. septembrist 2016, kui Plikaga koos kooliteed harjutasime 🙂

Scroll to Top