plika
Õnn on peidus minu kodus, vol 2
Õnn on peidus minu kodus, minu väikses toas
Kodupaik on mulle kallis, seda hoida tean
/- – -/
Siin on see maa, kus ma suureks sirguda tahan
Siin on see maa, kus ma õnnelik olla vaid saan
Siin on see maa, kus on minu pere ja kodu
Siin on see maa, kus ma õnnelik olla vaid saan
/- – -/
Ester Murrand / Margrit Kits
Ma väga loodan, et mingil hetkel pannakse Youtube’i üles video sellest, kuidas ligi 2000 last seda laulu laulavad… See oli vägev. Tõeliselt ilus lugu, üks mu uus lemmik. Kohalike muusikaõpetajate looming.
Eile oli Pärnumaa laste laulupidu ja terve päev möödus selle tähe all. Hommik algas 10.20 Vallikäärus kogunemisega. Seejärel mitu proovi, vanemate jaoks ootamist 🙂 Ilm oli õnneks ilus, laulud samuti, seega oli see ootamine puhas rõõm. Nalja sai ka, sest proovid sisaldasid endas dirigentide poolseid kommentaare ja suunamisi. Üks neist oli üpris, hkhm, värvikas kuju… 😛
Hommikuste proovide ajal paistis päike lauljatele otse näkku, nii et neil oli seal lõpuks üsna piinarikas… Mina, külmavares, istusin päikese käes ja nautisin täiega 🙂 Õnneks jäeti viimane proov ära, nii et saime pisut pikema paaritunnise pausi. Oli aega maha jahtuda ja puhata, et siis uuesti rongkäiguks koguneda.
Vaatan, et rongkäigust endast ma ei teinudki ühtki pilti, ainult kogunemise melust paar klõpsu…
Pool viis õhtul oli taevas õnneks veidi pilvine ja olemine nii lauljatele kui publikule tunduvalt mõnusam 🙂
Eks meil tuli päeva jooksul tänu palavusele ja ühe noorhärra tujudele ka värvikamaid hetki ette, aga üldiselt oli ikkagi lihtsalt super. Teate ju küll seda tunnet, mis valdab mingi suurürituse ootuses… Olgu see siis rattaralli või laulupidu 🙂 Palju inimesi ja ilus ilm ja… Eriline. Mõnus.
Nii uhke oli olla tänu lastele osake sellest ja kõndida rongkäigus waldorfkooli nime all. Ehtne laulupeo tunne toodi koju kätte 🙂
Tõuksipark
Poiss rääkis eelmisel suvel juba ammu, et tema tahab tõukeratast. Sai siis sünnipäevaks selle jaoks raha küsitud. Poiss soovis trikiratast – no et saaks mõnuga retsida 😛 Mina ei tea tõuksidest absoluutselt mitte midagi, seega sai sõbra soovitusel ostetud Bestial Wolf Booster B10 – olevat hea hinna-kvaliteedi suhtega. Poiss on ülirahul.
Tema eeskujul soovis ka Plika tõuksi ning samuti sai sünnipäeval selle jaoks raha kõrvale pandud. Alguses mõtlesime talle samasuguse osta, aga kuna tema sünnipäev oli teatavasti novembris, siis otsustasime, et ostame hoopis kevadel, kui ilmad jälle rattakõlbulikud. Ja nüüd kevadel tuli ta jutuga, et tema tahaks hoopis suuremate ratastega tõuksi. Et tema retsida ei taha, ainult sõita. Et klassiõel on, talle meeldib ja tema tahab ka. Klassiõel oli Hudora.
Käisime eelmisel pühapäeval poodides. Laupäeval ei jõudnud, pühapäeval olid lahti vaid keskused. Linna jõudsime täpselt pärast Hawaii Expressi sulgemist – no ma arvasin, et see raudselt on pühapäeval kinni, aga tegelikult oli isegi lahti…
Vaatasime siis Sportlandi ja Rademari. Kõigepealt kesklinnas, siis Kaubamajakas. Oli küll alguses plaan, et veel ära ei osta, vaatame esmaspäeval paarist poest veel, aga ega ma tegelikult väga ei viitsinud 😀 Rademaris oli 26% allahindlus ka kenasti ja kui Port Arturis oli ainult üks Hudora mudel, siis Kaubamajakas suisa kolm erinevat. Ja tänu allahindlusele mahtus eelarvesse mitte kõige odavam, vaid pisut kallim ja kvaliteetsem, mis meile kõigile ka välimuselt väga meeldis – Hudora Big Wheel 230. Maksis €149 asemel ca €110.
Lapsed on nii rahul ja on viimasel nädalal koolis käinud mitte bussi, vaid tõuksidega. Sport massidesse!
Väljasõit Teispere tallu, vol 2
Poisi klassi selle kevade väljasõit oli Teispere tallu. Kaks nädalat oli imelist suveilma ja just meie väljasõidu päeval kallas mõnuga. Õnneks meie kohalejõudmise ajaks enam ei sadanud, aga sääsed sõid muidugi mõnuga. Väga tore oli sellegipoolest.
Pesukaru oli hitt. Mina näiteks ei teadnud, et nad oma söögi enne söömist läbi pesevad. Iga päev õpin midagi uut 😛
Üldiselt oli lihtsalt jube pull vaadata, kuidas ta seal ronis ja sõi 🙂
No ja muidugi JÄNESED! Nendest on enamik pilte eelmises postituses. Seal oli lihtsalt NII PALJU JÄNESEID! 😀 Talus lubati mingil hetkel teha selline küülikute ala, kus kõik jänesed saavad vabalt ringi sibada ja lastel on lihtne neid silitada. Läheks ja silitaks isegi. Nunnumeeter põhjas 🙂
Ühesõnaga soovitan soojalt kõigil külastada – koht on väga armas, perenaine samuti, loomi-linde tunduvalt enam kui ma viitsisin üles pildistada. No et teil endil ikka ka avastamisrõõmu oleks 😛